2-16-17452/16 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-16-17452

Määruse kuupäev

Tartu, 13. september 2017. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

OÜ CHEF FOODS avaldus Mittetulundusühingu Liivimaa

Lihaveis sundlõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 17. märtsi 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ CHEF FOODS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja OÜ CHEF FOODS, esindaja vandeadvokaat Tarvo

Lindma

Puudutatud isik Mittetulundusühing Liivimaa Lihaveis,

esindaja vandeadvokaat Anu Sander

Asja läbivaatamise kuupäev

28. august 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. märtsi 2017. a määrus ja Tartu Maakohtu

18. jaanuari 2017. a määrus.

2. Saata asi Tartu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada OÜ CHEF FOODS määruskaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo

Supremia OÜ-le

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ CHEF FOODS (avaldaja) esitas 22. novembril 2016 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus

algatada Mittetulundusühingu Liivimaa Lihaveis (puudutatud isik) sundlõpetamise.

Avalduse kohaselt tegutseb puudutatud isik mittetulundusühingu vormis, kuid tema põhitegevus on

majandustegevus. Seda kinnitavad puudutatud isiku majandusaasta aruanded. See on vastuolus

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg-ga 1, mille kohaselt ei või mittetulundusühingu

eesmärk ega põhitegevus olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Puudutatud isiku põhitegevus

on tulu teenimine ettevõtluse kaudu ja ta peaks tegutsema äriühinguna. MTÜS § 40 lg 1 p-de 1 ja 2

2-16-17452

kohaselt lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega huvitatud isiku nõudel, kui tema tegevus

ei vasta põhikirjalistele eesmärkidele või kui tema põhitegevuseks saab majandustegevus.

Avaldaja on huvitatud isik MTÜS § 40 lg 1 mõttes. Avaldaja ja puudutatud isik on konkurendid,

sest mõlemad ostavad kokku liha ja müüvad seda edasi. Seega tegutsevad avaldaja ja puudutatud

isik konkurentsiseaduse mõttes samade kaupade turul. Turuolukorda moonutab see, et puudutatud

isiku õiguslik vorm võimaldab juurdepääsu toetustele, mis ei ole kättesaadavad ettevõtjatele.

Ebaõige õigusliku vormi kasutamine rikub otseselt avaldaja õigusi. Avaldajal on põhjendatud huvi

tõkestada puudutatud isiku ebaseaduslik tegevus.

Sõltumata sellest, kas avaldaja on huvitatud isik MTÜS § 40 lg 1 tähenduses, võib kohus algatada

sundlõpetamise ka omal algatusel. Praegusel juhul on eeldused selleks täidetud.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse menetlusse võtmata ja menetluse algatamata. Menetlusse

võtmise korral palus puudutatud isik jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja ei ole huvitatud isik ja tema avalduse alusel ei saa menetlust algatada. Konkurentsiseadus

kohaldub kõigile majandustegevusega tegelevatele isikutele, sh mittetulundusühingutele. Avaldaja

ja puudutatud isik ei tegutse samas valdkonnas ega samade kaupade turul. Avaldaja tegeleb

ulukiliha kokkuostu, töötlemise ja jaemüügiga. Puudutatud isik tegeleb veiseliha turustamisega ega

tegele liha käitlemise ja jaemüügiga. Toetuse taotlemise võimalused ei sõltu tegevusvormist, vaid

tegevusalast.

Puudutatud isiku põhitegevus ei ole majandustegevus ega maksimaalse tulu teenimine. Ühingu

asutasid lihaveisekasvatajad ja selle põhitegevus oli ja on rohumaaveiseliha turu arendamine ning

põhieesmärk on luua turuväljund rohumaal lihaveiseid kasvatavatele ettevõtjatele. Lisaks on

puudutatud isik tootjarühm Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

(ELÜPS) § 85 mõttes ja tootjarühm võib viidatud sätte järgi olla ka mittetulundusühing.

3. Tartu Maakohus jättis 18. jaanuari 2017. a määrusega avalduse menetlusse võtmata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt algatab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 629 lg 1 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse

avalduse alusel või omal algatusel. MTÜS § 40 lg 1 järgi lõpetatakse mittetulundusühing

kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel mh juhul, kui

mittetulundusühingu põhitegevuseks saab majandustegevus. Huvitatud isikuks, kellel on õigus

nõuda sundlõpetamise menetluse algatamist, saab olla vaid isik, kellel on õiguslik seos

mittetulundusühinguga, mille sundlõpetamist ta taotleb, ja kelle seadusega kaitstud õigusi või

õigustatud huve mittetulundusühingu sundlõpetamine mõjutab. Avaldaja ei ole oma õigustatud huvi

põhistanud ega tõendanud. Samas valdkonnas tegutsemine ja väidetav konkurentsimoonutus ei anna

avaldajale piisavat huvi esitada sundlõpetamise avaldus. Sundlõpetamine ei ole selles olukorras

kohane abinõu. Ka asjaolu, et avaldaja on puudutatud isiku võimalik võlausaldaja, ei anna talle

piisavat huvi sundlõpetamise taotlemiseks. Võlausaldajana oleks avaldajal pigem huvi puudutatud

isiku tegevuse jätkumise vastu. Konkurentsiseaduse § 2 lg 1 järgi kohaldub konkurentsiseadus

sõltumata tegutsemise vormist kõigile majandustegevusega tegelevatele isikutele. Lisaks tegutsevad

puudutatud isik ja avaldaja vähemalt osaliselt erineval eesmärgil ja tegevusalal. Kuna avaldajat ei

saa pidada huvitatud isikuks, kellel oleks õigus nõuda puudutatud isiku sundlõpetamist, ei tule tema

avaldust TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel menetleda.

2(5)

2-16-17452

Maakohus ei pidanud vajalikuks algatada puudutatud isiku sundlõpetamise menetlust ka omal

algatusel.

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada osas, millega maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata, ja saata asi maakohtule

avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja palus tühistada maakohtu määrus ka osas,

millega maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks

välja 240 euro suuruse menetluskulu. Avaldaja märkis, et ta ei vaidlusta maakohtu määrust osas,

millega kohus jättis puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata.

5. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 17. märtsi 2017. a määrusega maakohtu määruse muutmata,

määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole mittetulundusühingul keelatud tegeleda

majandustegevusega, kuid MTÜS § 1 lg 1 kohaselt ei või ühingu eesmärgiks ega põhitegevuseks

olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu majandustegevus peab olema

sekundaarne ja mittetulundusliku eesmärgiga. Puudutatud isik tegeleb majandustegevusega, tema

kaudne eesmärk võib olla tulu saamine, põhikirjast tulenevad eesmärgid ja tegevus sarnanevad

tulundusühistule. Üldjuhul peaks selline tegevus toimuma äriühingu kaudu. Kuid sundlõpetamise

algatamine kohtu omal algatusel on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse ringkonnakohus saab

sekkuda vaid juhul, kui on ületatud diskretsiooni piire. Praegu neid piire ületatud ei ole.

ELÜPS § 85 ja 86 saab tõlgendada mitmel viisil. Kui maakohtule saavad teatavaks täiendavad

asjaolud puudutatud isiku majandustegevuse kohta, võib sundlõpetamise algatamine osutuda

põhjendatuks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses palub avaldaja tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ja saata asja

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jätsid kohtud puudutatud isiku sundlõpetamise menetluse

põhjendamatult algatamata. Kohus peab mh kontrollima juriidilise isiku tegevusvormi

seaduslikkust. Ringkonnakohus tuvastas, et sundlõpetamise alus on olemas, kuid leidis ekslikult, et

sundlõpetamise algatamine on maakohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus ei saa

sekkuda.

Avaldajal on õiguslik huvi esitada puudutatud isiku sundlõpetamise avaldus, sest puudutatud isik on

mittetulundusühingu õiguslikku vormi kuritarvitades saanud põhjendamatuid konkurentsieeliseid

avaldaja ja teiste turuosaliste ees, kes tegutsevad samas valdkonnas lubatud õiguslikus vormis ehk

äriühinguna. Puudutatud isiku majandusaasta aruannetest nähtub selgelt, et tema eesmärk ja

põhitegevus on majandustegevuse kaudu tulu saamine ja see on vastuolus mittetulundusühingu

olemusega. Isegi kui avaldaja ei oleks huvitatud isik, pidanuks kohus algatama sundlõpetamise

menetluse omal algatusel. Olukorras, kus ringkonnakohus möönis, et puudutatud isiku

sundlõpetamise alused võivad esineda, ei oleks ta võinud jätta määruskaebust rahuldamata, vaid

3(5)

2-16-17452

pidanuks maakohtu määruse tühistama ning saatma asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi

maakohtule.

Ringkonnakohus on määruses üllatuslikult tuginenud ELÜPS §-dele 85 ja 86. Maakohtu menetluses

neid norme ei käsitletud. Ringkonnakohus on neid sätteid ka valesti kohaldanud, sest need ei

võimalda jätta avaldust läbi vaatamata. ELÜPS §-d 85 ja 86 ei kehtesta erandit

mittetulundusühingute seaduses sätestatud põhimõtetest, et mittetulundusühingu põhitegevus ei või

olla tulu teenimine.

8. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maa- ja ringkonnakohtu määrused

muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja

ringkonnakohtu määrused tühistada ning asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

10. Maakohus jättis avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna leidis, et avaldus

ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset.

Maakohus asus määruses seisukohale, et selleks, et isik saaks esitada mittetulundusühingu

sundlõpetamise avalduse, peab tal olema õiguslik seos kõnealuse mittetulundusühinguga, ja sellise

avalduse saab esitada vaid isik, kelle õigusi sundlõpetamine mõjutab. Maakohus märkis, et kuigi

avaldaja on tuginenud sellele, et ta tegutseb puudutatud isikuga samas majandustegevuse

valdkonnas, ja sellele, et mittetulundusühingu vormis tegutsemine toob kaasa

konkurentsimoonutuse, ei ole eeltoodu piisav, et põhistada avaldaja õigustatud huvi puudutatud

isiku sundlõpetamise avalduse esitamiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse

põhjendustega ega korranud neid.

11. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga ja leiab, et maakohus jättis avalduse ekslikult

TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata. Riigikohus on varem korduvalt selgitanud, et jättes

hagi või avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis

või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul

alusel. Muu hulgas ei saa kohtud viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (vt selle kohta ka

nt Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11. detsembri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21; 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-

13, p 12).

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 1 p 4 kohaselt sundlõpetatakse juriidiline isik

kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või

asutuse nõudel, kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. MTÜS § 40 lg 1 p 2

näeb ette, et mittetulundusühing lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või

muu huvitatud isiku nõudel juhul, kui mittetulundusühingu põhitegevuseks saab majandustegevus.

Ka MTÜS § 1 lg 1 näeb ette, et mittetulundusühingu põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse

kaudu tulu saamine.

4(5)

2-16-17452

12. Kolleegiumi arvates võib õiguslik huvi mittetulundusühingu sundlõpetamise avalduse

esitamiseks muu hulgas tuleneda ka asjaolust, et avaldaja on mittetulundusühinguga samas või

sarnases valdkonnas tegutsev äriühing. Äriühingutele näeb seadus majandustegevuses osalemiseks

ette reeglid, mis tagavad kas osanike isikliku vastutuse ühingu kohustuste eest või omakapitali

säilitamise kohustuse. Mittetulundusühingule ei näe seadus ette kapitalinõudeid ega liikmete

isiklikku täiendavat vastutust ühingu kohustuste eest, mistõttu võib äriühing eelnimetatud nõuete

täitmise kohustuse tõttu olla mittetulundusühinguga konkureerides halvemas olukorras.

ELÜPS § 85 näeb küll ette, et tootjarühm võib olla mittetulundusühing, kuid viidatud seadus ei

sätesta, et põllumajandustoetusi taotleva mittetulundusühingu põhitegevus võiks olla

majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Seda, kas avaldaja ka tegelikult on puudutatud isiku konkurent ja kas puudutatud isiku põhitegevus

on majandustegevuse kaudu tulu teenimine, ei saa kohus tuvastada avalduse menetlusse võtmise

staadiumis. See on võimalik vaid avaldust menetledes. Kohus võib seejuures teha avaldajale

ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Lisaks kohustab hagita menetluses kehtiv uurimisprintsiip

(TsMS § 477 lg 7) kohut avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud omal algatusel välja selgitama,

kaasates vajadusel pädevaid riigiasutusi.

Eeltoodust tulenevalt tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata

maakohtusse avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

13. Kolleegium märgib lisaks, et kuigi üldjuhul saab sundlõpetamise algatada avalduse alusel, mille

on esitanud seadusega selleks õigustatud isik, võib sundlõpetamise menetluse algatada ka kohus

omal algatusel. TsÜS § 40 lg 3 ja MTÜS § 40 lg 3 sätestavad, et kohus võib sundlõpetamise

otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ka TsMS § 629 lg 1 kohaselt algatab

kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal

algatusel.

Kui kohtule on sundlõpetamise avalduse esitanud isik, keda ei saa pidada huvitatud isikuks, tuleb

kohtul talle teatavaks saanud asjaolude põhjal kaaluda, kas sundlõpetamise menetlus algatada või

mitte. Kolleegiumi arvates võib seaduses sätestatud juriidilise isiku õigusliku vormi kuritarvitamine

olla asjaoluks, mis tingib vähemalt sundlõpetamise menetluse algatamise.

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada.

15. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu

5(5)