1-09-8035/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-8035

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juunil 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-09-8035 (08230122011)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler

Kriminaalasi

R.P süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Arika Pettai

Süüdistatav MP- isikukood XXX; elukoht: xxx; Eesti kodanik;

haridus 6 klassi; õpilane, varem kriminaalkorras karistatud 24.10.2008.a Harju Maakohtu otsusega KarS §

119 lg 1 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

advokaat kokkuleppel Lennart Oja

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada MP KarS § 263 p 1 2 (kaks) kuud

järgi ja karistuseks mõista vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.10.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (6 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 8 kuud vangistust. KarS § 69 üldkasuliku tööga (ÜKT). alusel asendada mõistetud vangistus Kuna ühele

päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, asendatakse 8 kuud (240 päeva) vangistust 480 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks on KarS § 69 lg 3 alusel kakskümmend neli kuud.

2 ÜKT tegemise ajal on MP kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded

ning alusel on ta kohustatud täitma järgmised KarS § 75 lg 2 p 4 ja 8

kohustused: 1)

omandada põhiharidus, 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalabiprogrammides.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista süüdimõistetu emalt EP( menetluskulud riigieelarve elukoht: XXX)

tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Pangas või arve

221023778606 Swedbangas; viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja number 1-09-8035 ja süüdimõistetu nimi) - s.o. sundrahast 3 500 krooni (kolm tuhat viissada) .

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda otsuses näidatud

Rahandusministeeriumi arvele

5 (viie) kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest.

Kui nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS R.P süüdistatakse selles, et ta 22.12.2008.a. kella 20.00 paiku Tallinnas Narva mnt.

38 asuva maja kõrval rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et lõi põhjuseta tema ees

kõndinud RT jalaga selja piirkonda. Kui kannatanu end ümber pööras, piserdas MP talle pipragaasi näkku, tekitades sellega RT füüsilist valu ja silmade kipituse. Seejärel piserdas MP gaasi silma RT kaasas olnud KL ja RA, põhjustades neile füüsilist valu ja silmade kipituse Seejärel jooksis MP sündmuskohalt minema. Oma sellise tegevuse rikkus ta avalikku korda ja kolmandate isikute õigusrahu, kuna tegu oli toime pandud avalikus kohas ning sündmuskohal viibinud tütarlapsed olid hirmul oma tervise ja julgeoleku pärast. Sellise tegevusega pani MP toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikku KarS § 263 p 1 korra rikkumise vägivallaga.

Kokkuleppe sisu.

Süüdistatava MP, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör MP süüdi tunnistamist KarS § 263 p 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 2 kuud. KarS

§ 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 24.10.2008.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa (6 kuu) võrra ning liitkaristuseks taotletakse 8 kuud vangistust, mis

KarS § 69 alusel asendatakse üldkasuliku tööga 480 tundi. ÜKT tegemiseks taotletakse

tähtajaks 24 kuud ning selle tähtaja jooksul on MP kohustatud järgima KarS § 75 lg.s 1

3 nimetatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 4 ja 8 alusel täitma kohustused: omandada põhiharidus nind osaleda sotsiaalabiprogrammides.

Kohtuliku arutamise järeldused. Esitatud süüdistuses tunnistas MP ennast kohtuistungil täielikult süüdi. Süüdistatav kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul see otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et MP enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ning kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on nad teadlikud.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud MP käitumine, tema süü talle inkrimineeritud

kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning MPtuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole antud asjas tuvastatud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni). Kuna süüdimõistetu on alaealine, kellel endal puuduvad sissetulekud, paneb kohus KrMS § 188 alusel kulude hüvitamise tema emale.

Arvestades süüdimõistetu ja tema perekonna varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda ning annab võimaluse menetluskude tasumiseks osade kaupa.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik