3-17-196/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-196 Haldusasi Södra Metsad OÜ kaebus keskkonnaministri 20.12.2016 määruse nr 72 „Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määruse nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmine“ osaliseks tühistamiseks ja keskkonnaministri kohustamiseks otsustada uuesti Pärnamäe püsielupaiga alale jäävate kaebajale kuuluvate kinnisasjade kaitserežiim. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: Södra Metsad OÜ, volitatud esindajad v-adv Ramil Pärdi ja v-adv Ain Kalme; Vastustaja: keskkonnaminister, volitatud esindaja Keskkonnaamet (peadirektor Andres Onemar). Menetlustoiming Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Uuendada haldusasja nr 3-17-196 menetlus.

2. Kinnitada menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss, mille sisu on järgmine:

2.1. Södra Metsad OÜ (registrikood 10944021) korraldab oma kulul ja kooskõlas maakorralduse nõuetega Pärnamäe (registriosa nr 343808, katastritunnus 81501:002:0300), Kruusoja (registriosa nr 61308, katastritunnus 81501:002:0140) ja Saaremetsa (registriosa nr 61208, katastritunnus 81501:002:0130) kinnisasjade jagamise selliselt, et looduskaitseseaduse §-s 20 sätestatust ja Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” (edaspidi Määrus) §-dest 3 ja 31 tulenevalt võib Pärnamäe, Kruusoja ja Saaremetsa kinnisasjade ala osaliselt riigile omandada.

2.2. Pärnamäe, Kruusoja ja Saaremetsa kinnisasjade jagamisel võib lähtuda kompromissi lisaks olevast piiriettepanekust.

2.3. Kompromisskokkuleppe allkirjastamisega annab Keskkonnaamet püsielupaiga valitsejana nõusoleku looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud tegevuste teostamiseks, mis on seotud Pärnamäe, Kruusoja ja Saaremetsa kinnisasjade jagamisega. Pärnamäe, Kruusoja ja Saaremetsa kinnisasjade jagamine ei kahjusta Pärnamäe lendorava püsielupaiga kaitse eesmärkide saavutamist ega püsielupaiga seisundit. Käesolev kompromisskokkulepe ei asenda muid õigusaktides sätestatud kooskõlastusi, nõusolekuid ega otsuseid.

2.4. Kui Pärnamäe, Kruusoja ja Saaremetsa kinnisasjade jagamisel kaldutakse kõrvale kompromisskokkuleppele lisatud piiriettepanekust, esitab Södra Metsad OÜ enne katastriüksuse maakatastris registreerimist kinnisasja jagamisplaani Keskkonnaametile ülevaatamiseks. Kui Pärnamäe, Kruusoja ja Saaremetsa kinnisasjade jagamisel järgitakse kompromisskokkuleppele lisatud piiriettepanekut, võib Södra Metsad OÜ enne katastriüksuse maakatastris registreerimist esitada kinnisasja jagamisplaani Keskkonnaametile ülevaatamiseks. Keskkonnaamet võib Södra Metsad OÜ Pärnamäe, Kruusoja ja Saaremetsa kinnistute jagamisega seoses nõustada ning anda kinnistute jagamiseks looduskaitseseaduse §- st 20 ja Määrusest lähtuvaid soovitusi.

2.5. Kinnisasja omandamise ettepaneku esitamine, ettepaneku menetlus, ettepanekus nimetatud kinnisasja omandamismenetluse algatamise otsustamine, samuti kinnisasja omandamise otsuse tegemine toimub kooskõlas kehtiva looduskaitseseaduse ja Määrusega. Kompromisskokkuleppest ei teki õiguspärast ootust kinnisasjade omandamiseks riigi poolt.

2.6. Eeldusel, et kompromisskokkuleppe kinnitamise hetkel kehtiv looduskaitseseaduses ja Määruses sätestatud kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise regulatsioon ega kompromisskokkuleppe kinnitamise hetkel teadaolevad faktilised asjaolud pärast kompromissi kinnitamist ei muutu määral, mis looduskaitseseadusest või Määrusest tulenevalt välistavad kinnisasja omandamise lubatavuse, kinnitab Keskkonnaamet, et kui Södra Metsad OÜ jagab Pärnamäe, Kruusoja ja Saaremetsa kinnisasjad järgides kompromisskokkuleppele lisatud piiriettepanekut:

a) on Pärnamäe, Kruusoja ja Saaremetsa kinnisasjade jagamise tulemusel maakatastris registreeritava katastriüksuse kasutamine oluliselt piiratud enamal kui 50% kinnisasja pindalast Määruse § 3 ja 31 tähenduses;

b) esitab Keskkonnaamet Södra Metsad OÜ kinnisasja omandamise ettepaneku alusel keskkonnaministrile motiveeritud ettepaneku kinnisasja omandamismenetluse algatamiseks Määruse § 6 lg 4 kohaselt;

c) on lubatav Keskkonnaameti ettepaneku alusel otsustada Pärnamäe, Kruusoja ja Saaremetsa kinnisasjade jagamise tulemusel maakatastris registreeritava katastriüksuse omandamismenetluse algatamine ning määrata menetluses riigi esindaja Määruse § 6 lg 4 kohaselt.

2.7. Kuni kinnisasja omandamiseni riigi poolt ei tee Södra Metsad OÜ riigile võõrandataval kinnisasjal raiet, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul kujundusraiet.

2.8. Pärnamäe, Kruusoja ja Saaremetsa kinnisasjad kaasatakse Keskkonnaameti tellitavatesse spetsiaalselt lendoravast lähtuvate metsamajandamiskavade koostamisse, mille eesmärgiks on lendorava püsielupaika jäävatel kinnistutel metsa kujundamise ja majandamise planeerimine ning metsaomanikule metsa kujundamiseks ja majandamiseks soovituste andmine.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-17-196 menetlus.

4. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

5. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates (HKMS § 155 lg 5; § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Södra Metsad OÜ kaebus keskkonnaministri 20.12.2016 määruse nr 72 „Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määruse nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmine“ osaliseks tühistamiseks ja keskkonnaministri kohustamiseks (otsustada uuesti Pärnamäe püsielupaiga alale jäävate kaebajale kuuluvate kinnisasjade kaitserežiim).

2. Tallinna Halduskohtu 17.05.2017 määrusega peatati haldusasja nr 3-17-196 menetlus poolte taotlusel kompromissläbirääkimiste pidamiseks kuni 10.08.2017.

3. Poolte ühisel taotlusel luges kohus 10.08.2017 määrusega peatamise pikendatuks kuni 30.09.2017.

4. 11.09.2017 esitasid menetlusosalised kompromisslepingu ning ühise taotluse kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Menetluse uuendamine

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 99 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuivõrd kompromissi saavutamisega on peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud, uuendab kohus haldusasja menetluse. HKMS § 99 lg 4 kohaselt jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Kompromissi kinnitamine

6. Tulenevalt HKMS § 154 lg-st 1 võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. HKMS § 155 lg 4 kohaselt märgitakse kompromissi kinnitamise määruses kompromissi tingimused ning enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi. HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse määrusega, kui kohus kinnitab kompromissi.

7. Kohus leiab, et kompromiss on lubatav. Kompromissi on võimalik täita, kompromisslepe on kohtu hinnangul õiguspärane ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi. Sõlmitud kokkuleppest on võimalik juhinduda ning antud juhul ei nähtu selliseid asjaolusid, mis takistaksid kompromissi kinnitamist. Pooled on kokku leppinud ka menetluskulude jaotuses ning kohus jagab need määruse resolutsioonis arvestades poolte kokkulepet. Pooled on sõnaselgelt kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Seega ei ole kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamise tagajärgede täiendav selgitamine vajalik.

8. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kompromiss kinnitada ning menetlus haldusasjas HKMS § 152 lg 1 p

3 alusel lõpetada.

9. HKMS § 154 lg 2 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

10. HKMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja tasutud riigilõiv (15 eurot, maksekorraldus tl 62) nimetatud summat ei ületa ning seega tagastamisele ei kuulu.

Muude menetluskulude jaotuse on pooled kokku leppinud ning need jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann