2-17-2000/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-17-2000

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. september 2017, Pärnu kohtumaja Rüütli tn kantselei

kaudu

Tsiviilasi

AAi hagi BB vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AA (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht CCi juures),

seaduslik esindaja CC (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxx xx/x-x, xxxxx; e-post: xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ants Nõmmik (e-post ants@ppnet.ee)

Kostja: BB (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxx xx,

xxxxx; e-post: xxx), lepinguline esindaja Katrin Kiisk

(STK Õigusbüroo, e-post: katrin@stklaw.ee)

Menetlusviis

Korraldav kohtuistung 10.05.2017, osalesid CC, adv

Nõmmik, BB ja K. Kiisk, poolte nõusolekul menetlus jätkus

ja otsus tehakse kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista BBlt (B., isikukood xxxxxxxxxxx) AAi (A., isikukood xxxxxxxxxxx)

kasuks elatis 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast kuus, alates 07.02.2017 kuni AAi täisealiseks saamiseni xx xx

xxxx. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada BB poolt menetluse ajal makstud elatist.

3. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb BBl maksta selle kuu,

mille eest elatist makstakse, 10.kuupäevaks CCi arvelduskontole nr EExxx Swedbank.

4. Jätta rahuldamata AAi nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ajavahemiku

01.08.2016 kuni 06.02.2017 eest.

5. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Jätta menetluskulude suurus kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Tsiviilasi nr 2-17-2000

2 (9)

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

AA esitas 07.02.2017 Pärnu Maakohtusse hagi BB vastu elatise väljamõistmiseks 535 eurot

kuus. 20.02.2017 hageja esitas täpsustatud hagiavalduse, taotledes mõista kostjalt välja elatis

summas 500 eurot alates hagi esitamisest 07.02.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx xx

xxxx. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatis alates 01.08.2016 kuni

07.02.2017 summas 1336,98 eurot. 10.05.2017 eelistungil hageja täpsustas hageja kulude suurust

ja taotles alates hagi esitamisest elatist summas 330 eurot kuus.

Hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on xx xx xxxx sündinud

poeg AA, kes elab hageja seadusliku esindaja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei ole

mingilgi viisil osalenud lapse kasvatamisel. Arvesse võttes kostja tahtmatust vabatahtlikult lapse

kasvatamiseks elatist maksta, esitab hageja seaduslik esindaja elatise nõude tagasiulatuvalt alates

01.08.2016 summas kokku 1336,98 eurot. Tagasiulatuvat elatist arvestab hageja elatise

minimaalmäära alusel järgmiselt: 01.08.2016 kuni 31.01.2017, s.o 6 kuud x 215,00 (minimaalne

elatise summa 2016 a) = 1290,00 eurot ning 2017.a veebruarikuu 6 kalendripäeva eest summas

46,98 eurot (minimaalne elatise summas 235,00 : 30 kalendripäevaga = 7, 83 eurot x 6

kalendripäevaga, so 46,98 eurot). Tagasiulatuva elatise summa arvutamisel ei ole arvestatud

sellel perioodil kostja poolt tasutud elatist ega kulusid.

Korraldaval eelistungil täpsustatud hageja kulude summa on kokku 660 eurot ühes kuus:

eluruumikulu/üür 245 eurot (sisaldab kommunaalkulusid), lasteaiatasu 70 eurot, lapse

kooliminekul transpordikulu 100 eurot, toit 100 eurot, riided 30 eurot, jalatsid 30 eurot,

ravimid/tervishoid 20 eurot kuus, koolitarbed 20 eurot kuus, hügieenitarbed 30 eurot kuus, muud

igakuised hädavajalikud ja tavapärased kulud 20 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista

alates hagi esitamisest elatise 330 eurot kuus ning 01.08.2016 – 06.02.2017 elatise summas

1336,98 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodil 01.08.2016

kuni hagi esitamiseni tuleb jätta täies määras rahuldamata, alates hagi esitamisest igakuise elatise

väljamõistmise nõue tuleb jätta rahuldamata või alternatiivselt mõista kostjalt välja hageja

kasuks igakuiselt elatis mitte rohkem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud pool alampalgast, s.o

235 eurot kalendrikuus.

Kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselulised suhted purunesid 2014. aastal, mil hageja, AA,

oli x-aastane. Lahkuminekujärgselt kostja jättis hageja parimates huvides hageja seadusliku

esindaja ainukasutusse kostjale kuulunud korteri aadressil xxx xxxx, xxx xxxxxx, xxx xx-xx.

Hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid kokku, et lapse parimates huvides võtab kostja

ainuisikuliselt kõik kostjale kuuluva korteriomandi kommunaal- ja sidekulud enda kanda, mis

katab igakülgselt hageja igakuised eluvajadused valdavas enamuses. Lisaks kandis kostja

igakuiselt hageja seaduslikule esindajale ka lapsele elatist keskmiselt 221,60 eurot kuus ning

tasus ka lapse lasteaiakohustuse eest ainuisikuliselt. Kuivõrd korter, mis hageja seadusliku

esindaja ja hageja kasutusse jäi, asus xxxxx linnast veidi eemal ning hageja seaduslik esindaja

selgitas kostjale, et ta vajab lapsega linna liikumiseks sõiduvahendit, soetas kõigele lisaks kostja

hageja seaduslikule esindajale ka sõiduauto xxxxxxxx xxxx, registreerimismärgiga xxxxxx ,ca

11 000 väärtuses, et hagejal oleks transpordivahend, millega lapse igapäevaseid vajadusi

rahuldada. Kostja andis mitmeid aastaid oma lapsele, s.o hagejale, elatist tunduvalt kõrgemas

Tsiviilasi nr 2-17-2000

3 (9)

määras kui teda selleks seadus kohustas, kostja sisuliselt maksis kinni ka hageja seadusliku

esindaja enda elamiskulud. Kostja on soetanud lapsele mänguasju ja riideid, sh 2016. aasta

talveriided. Hageja seadusliku esindaja väited lapse kostja poolt mitteülalpidamisest ning tema

elus mitteosalemisest ei vasta tegelikkusele. Kostjal on hagejaga väga lähedane hingeline side,

laps veedab palju aega ka isaga, tal on kostja majas oma tuba ning kõik võimalused ja

mugavused täisväärtuslikuks perekonnakeskseks eluks ja õnnelikuks lapsepõlveks.

Juunis 2016 lepiti kokku, et kostja jätkab maksmist hageja lasteaiakohustuse eest, lapse ja tema

ema alaliseks elukohaks oleva korteri ülalpidamiskulude eest ning ostab lapsele ka kõik

vajalikud riided ja muud tarbed ning sellega on kostja oma elatise tasumise kohustuse hageja ees

täitnud, sh perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määrast enamas ulatuses. See

kokkulepe kehtis ja vanemaid sellisel moel ka rahuldas.

2016. aasta lõpus sai aga kostjale teatavaks, et hageja ei soovi enam talle kuuluvas korteris

lapsega alaliselt elada, mistõttu ta palus hageja seaduslikul esindajale võtmed tagastada. Hageja

seaduslik esindaja seda ka tegi 2017. aasta jaanuaris ning sellest ajast alates elab viimane uues

üürikorteris. Kuivõrd kostja ei saanud hagejale enam ülalpidamist anda vahetult tema

eluvajaduste katmise teel, hakkas kostja maksma hagejale igakuist nõuetekohast elatist ning

tasus ka lasteaiamaksu nagu kostja seda juba pikki aastaid teinud oli.

Kostja on seisukohal, et kostjal ja hageja seaduslikul esindajal oli kehtiv kokkulepe selle kohta,

missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb lapsele ülalpidamist andma, kokkulepe oli

igakülgselt last toetav ning tema huvides. Hageja seaduslik esindaja ei väljendanud kunagi

rahulolematust sellisel viisil lapsele ülalpidamise andmise vastu, kuivõrd kostja tegi seda nii

reaalse rahalise panusena elatise maksmise näol kui ka kandis ainuisikuliselt nii hageja eluaseme,

transpordi kui ka lasteaiakohustusega kaasnevad kulud. Lisanduvalt ostis kostja ka ise samal ajal

hagejale tarbeesemeid, riideid ja mänguasju, ent kostja ei ole alles hoidnud tšekke.

Tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamata. On ilmne, et hageja ei ole mingit kahju kannatanud

ega sellest tulenevalt ka kostjale tagasiulatuvalt võlgnevust tekkinud. Kostja hinnangul on nõue

tema vastu esitatud pahatahtlikult ning eriti tänamatult, sest hageja seaduslik esindaja kasutas ka

ise kõiki hüvesid, mida kostja lapsele võimaldas, ent mida ta poleks pidanud võimaldama hageja

seaduslikule esindajale. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-16 selgitanud, et ka lapse nimel

elatist saama õigustatud vanem peab elatise nõude realiseerimiseks tegema seda järjepidevalt

ning lapse õigus silmas pidades. Hageja nõue on tulnud kostjale täieliku üllatusena ning on

mõistetav, et hageja ei saanudki perioodist 01.08.2016 kuni hagi esitamiseni kostja vastu

vastavat nõuet esitada, kuivõrd hageja oli sisuliselt kostja ülalpidamisel.

Hageja seaduslik esindaja unustab ära, et ta peaks enese eluasemevajadused katma ka siis, kui

hageja temaga koos ei elaks ning hageja kasutab neist üksnes teatavat kasutuseelist, s.t et tema

eluasemekulu kuulub proportsionaalsele jagamisele. Ka hageja seaduslikul esindajal endal on

PKS § 105 lg 2 kohaselt kohustus last võrdväärselt ülal pidada, ent kostjale teadaolevalt ei ole

ega saa see olla hageja seadusliku esindaja väljendatud rahalises suuruses võimalikki.

Kostja vaidleb hageja kuludele vastu ka sisuliselt.

- Kostja hinnangul perioodil 10.01.2017 – 31.03.2017 moodustasid hageja igakuised

eluasemekulud maksimaalselt 175 eurot (s.o 250 eurot üür + maksimaalselt 100 eurot

kommunaalkulusid, mille sees on nii elekter kui ka vesi ja muud kommunaalteenustega

kaasnevad kuluartiklid nagu prügi, üldelekter, haldustasud jmt).

- Perioodil 01.04.2017 kuni tänase päevani on hageja esindaja esitatud andmed hageja

eluasemekulu kohta kohut eksitavalt ning fiktiivse tõendi alusel. Korter ei kuulu lepingus

märgitud üürileandjale. Korterit kasutab tõenäoliselt ka üürileandja ise, äärmisel juhul saaks

arvestada lapsele langevaks proportsiooniks kolmandiku, s.o 163,33 eurot.

- Transpordikuludest peab kostja põhjendatuks 40 eurot, mis võib kuluda selleks, et last lasteaeda

ja tagasi transportida. Kõik muu on lapse elukohale lähedal ega tekita vajaduspõhist küttekulu.

Lapse xxxxx kooli viimine ei ole põhjendatud, kostja on teinud hageja seaduslikule esindajale

Tsiviilasi nr 2-17-2000

4 (9)

ettepaneku panna laps xxxxxxxx xxxxxxxx, kostja on valmis katma need kulud.

- Hügieenitarvete kulu 30 eurot kuus ei pea kostja põhjendatuks, hageja on koolieelikust laps,

kelle põhjendatud kulu hügieenitarvetele igakuiselt on maksimaalselt 15 eurot kuus.

- Muud kulud ei ole põhjendatud, nn igaks juhuks kulusid ei saa arvestada lapse igakuiste

vajaduspõhiste kulude hulka, vaid need peavad olema konkreetselt ja üheselt kindlaks

määratavad kulud.

Eeltoodust tulenevalt hageja tegelikud igakuised püsikulud ei ületa miinimumi (470 eurot)

kalendrikuus ning hageja seadusliku esindaja miinimumist suuremas määras elatise nõue on

selgelt põhjendamatu.

- Tagasiulatuva elatise osas on kostja seisukohal, et ta andis oma lapsele elatist vastavalt

vanemate vahelisele kokkuleppele vahetult, võimaldades lapsele elamispinna ning makstes selle

eest ainuisikuliselt, sh ka hageja seadusliku esindaja osa eest, koos kommunaalide ja

sideteenusega. Lisanduvalt ostis tagasiulatuval perioodil kostja hagejale riideid ning laps veetis

täiendavalt mitmeid nädalaid isaga isa eluasemes, sh valdava osa detsembrist 2016. Kostja on

seisukohal, et hageja seadusliku esindaja tagasiulatuv kahjunõue PKS § 108 mõistes ei ole

materiaalõiguslikult põhjendatud, kuivõrd hageja ei arvesta oma nõudes absoluutselt, et hageja

andis lapsele ülalpidamist vahetult ning lapse vajaduspõhised kulud olid sel perioodil madalamad

kui täna, sest eluasemega seonduvad kulud (üür või laen) puudusid. Hageja seaduslik esindaja ei

ole ka tõendanud, et laps reaalselt kahju kannatanud oleks. Kostja on seisukohal, et hageja

tagasiulatuva elatise nõue on ainetu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

- Lisaks saab hageja seaduslik esindaja igakuiselt riigilt perehüvitiste seaduse (PHS) alusel

lapsetoetust, mis aitab samuti osaliselt lapse vajadusi katta ning mida tuleb arvestada lapse

vajaduste katmisel mõlema vanema kohustusliku panuse hulka (Riigikohtu 22.03.2017 lahend nr

3-2-1-174-16 p 13).

- kostja tasub juba täna (alates 01.2017) hagejale igakuist elatist summas 235 eurot, mis on kostja

hinnangul lapse igakuised vajadusi arvestades talle piisav ja tema vajadusi rahuldav, kostja ei ole

kunagi oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes rikkunud ning ei ole ka tõenäoline, et ta seda

kunagi tegemaks hakkaks, mistõttu alust elatise nõude rahuldamiseks ei ole. Alternatiivselt, kui

kohus leiab vastupidist, palub kostja kohtul mõista välja hageja igakuiste kulude katteks elatist

mitte rohkem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgast, s.o 235 eurot kalendrikuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt

asjas esitatud tõendeid ja kuulanud menetlusosalised ära 10.05.2017 korraldaval kohtuistungil,

leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

2. Asjas ei ole vaidlust, et hageja AA on CCi ja kostja BB laps, BB on isana kantud lapse

sünniakti (lk 5). Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama

ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle

eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem

kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse

ülalpidamiskohustust rikub.

PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist

muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel

täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb

ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades

kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

Tsiviilasi nr 2-17-2000

5 (9)

Vanematel on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus

ning ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

3. Hageja nõuab kostjalt elatist 330 eurot kuus alates hagi esitamisest 07.02.2017. Hageja nõutav

elatis ületab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et

lapse kulud ei ületa miinimummäära, lisaks kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust

vastastikusel kokkuleppel hageja seadusliku esindajaga, kostja kinnitab, et jätkab lapse toetamist

ja edaspidi.

Senises kohtupraktikas on lähtutud sellest, et minimaalmääras elatis, eeldusel, et ka lapsega koos

elav vanem panustab lapse igapäevasesse ülalpidamisse samas ulatuses, katab lapse

elementaarsed eluvajadused ning lapse tegelikke kulusid tuleb tõendada, kui soovitakse

miinimumist suuremat elatist. Nii on Riigikohus mitmetes lahendites märkinud, et ülalpidamise

ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning

seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse

esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste

rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud

tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

(Riigikohtu 26.11.2014 lahend 3-2-1-120-14, p 14).

Kuna praegusel juhul hageja nõutav elatis ületab minimaalmäära, tuleb hageja ülalpidamiseks

vajaliku elatise suuruse kindlaksmääramiseks tõendite alusel välja selgitada lapse tegelikud

eluvajadused.

4. Hageja esindaja arvestuste kohaselt kulub lapsele igakuiselt kokku ca 660 eurot, millest

eluaseme kulud 245 eurot, lasteaia tasu 70 eurot, transpordi kulu 100 eurot, toit 100 eurot, riided

30 eurot, jalatsid 30 eurot, ravimid/tervishoid 20,00 eurot, koolitarbed 20 eurot, hügieenitarbed

30 eurot.

5. Lapse vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse hindamine on kohtu kaalutlusotsustus, mille

puhul võtab kohus arvesse nii esitatud tõendeid tegelikkuses tehtud kulutuste kohta, vanemate

sissetulekuid ja varalist seisundit üldiselt, hindab lapse tavalist elulaadi ja selle säilitamise

võimalusi, kaaludes seejuures ka vanemate endi hinnanguid kulutuste vajalikkuse ja

põhjendatuse kohta.

6. Igakuiste kulutuste osas ei ole poolte vahel vaidlust toidukulud osas summas 100 eurot ning

lasteaiatasu osas summas 70 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja eluasemekuludele,

transpordikuludele, koolitarvete, hügieenitarvete ja muudele kuludele. Kohus juhib tähelepanu,

et hageja kohtuistungil esitatud täpsustuse kohaselt sisaldavad lapse 660 euro suurused igakuised

kulud nii lasteaiatasu 70 eurot, kui ka koolikohustuse täitmisega seotud kulusid 20 eurot. Alates

1.septembrist 2017 käib hageja koolis ning lasteaiakulusid 70 eurot tal enam ei ole. Järgnevalt

kohus analüüsib hageja kulusid kululiikide kaupa.

7. Eluasemekulud. Hagiavalduses on märgitud hageja eluasemekulude suuruseks 245 eurot.

Vaidlust ei ole, et lapse eluasemekulud, sh elektrikulu, küttekulu jms, on lapse vajalikud kulud.

Hageja elas alates 10.01.2017 kuni 31.03.2017 aadressil xxxx xxx xxx-x, xxxxx, ning alates

01.04.2017 aadressil xxxx xx/x-x, xxxxx. Kostja hinnangul perioodil 10.01.2017 – 31.03.2017

moodustasid hageja igakuised eluasemekulud maksimaalselt 175 eurot (so 250 eurot üür +

maksimaalselt 100 eurot kommunaalkulusid, mille sees on nii elekter kui ka vesi ja muud

kommunaalteenustega kaasnevad kuluartiklid nagu prügi, üldelekter, haldustasud jmt, jagatuna

kahe isiku peale).

Tsiviilasi nr 2-17-2000

6 (9)

Kostja taotleb, et kohus 01.04.2017 üürilepingut (tl 117-119) tõendina ei arvestaks, kostja

arvates on leping fiktiivne. Kostja tõi välja ja tõendas registriosa väljavõttega (lk 152-153), et

Pärnus, aadressil xxxx xx xx/x asuva korteri korteriomanikuks on K.S., mitte hageja seadusliku

esindaja poolt sõlmitud üürilepingus üürileandjaks märgitud J.L.. Kostjal on lapselt kuulud

põhjal kahtlus, et ka üürileandja elab samas korteris ning tasub kõik selle korteriga seotud

kohtused. Kostja leiab, et äärmisel juhul tuleb korteri kulutused jagada kolmega ning lapsele

langevaks proportsiooniks saaks arvestada 163,33 eurot kuus.

Kohus leiab, et kostja väited üürilepingu fiktiivsuse kohta on paljasõnalised. Üürilepingu

sõlmimist ei välista see, et üürileandja ei ole korteri omanik. Kostja üksnes väidab, et lapse sõnul

„nende juures magab öösiti ka onu J.“, hageja väidetel elavad nad lapsega korteris kahekesi.

Tegemist on sõna sõna vastu olukorraga ning kohtul ei ole võimalik väidete tõele vastavust

kontrollida (kohus välistab lapse tunnistajana ülekuulamise). Ükski kostja esile toodud asjaolu ei

tõenda, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud üürilepingust ei tulene hageja seaduslikule

esindajale rahalisi kohustusi. CC on esitanud maksekorralduse aprillikuu üüritasu maksmise

kohta. Tõendeid kogumis hinnates kohus loeb üürilepingu sõlmimise tõendatuks ning arvestab

01.04.2017 üürilepingut tõendina.

8. Kohus on aga seisukohal, et hageja eluasemekulude summa 245 eurot ei ole põhjendatud.

Hageja seaduslikul esindajal on õigus vabalt valida elukohta, kuid üürikorteri vahetamisega

seotud eluasemekulude suurenemine ei pruugi automaatselt kaasa tuua samas ulatuses kostja

ülalpidamiskohustuse suurenemist.

Senise

kohtupraktika

kohaselt

tasu

korteriühistu

osutatavate

või

vahendatavate

kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja

kaabeltelevisiooni eest loetakse mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas lapse vajadusteks

tehtavateks põhjendatud kuludeks. Hageja eluasemekulu suurust mõjutab ka vanemale kuuluva

või vanema poolt üüritava elamispinna kasutuseelise väärtus. Riigikohus on leidnud, et lapse

eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest

saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema

kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62

lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata

kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi

üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

93-12, p-d 20–21), arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et

eluruum on ühiskasutuses. Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei

õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on

ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise

väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt.

9. Hageja esindaja ei ole lapse kasutuseelise väärtuse väljaselgitamiseks vajalikke asjaolusid

kohtu ette toonud. Kohus leiab, et praeguses tsiviilasjas ei ole õigustatud lapse eluasemekulude

leidmine sel teel, et üüritasu jagatakse eluruumi kahe kasutaja – hageja ja tema ema - vahel.

Ehitisregistri andmetel on xxxxxx, xxxx xx xx/x – 1 asuv korter 2-toaline köögi ja vannitoaga

korter, hoonet köetakse lokaalse vedelküttekatla abil. Hageja ema peaks üüri maksma ka siis, kui

ta elaks korteris üksinda. Hageja esindaja sõnul (üürilepingu tekst lubab ka teistsugust

tõlgendust) on üürilepingus on kokku lepitud, et üüritasu sisaldab kõiki kommunaalkulusid ehk

üüri suurus ei sõltu kommunaalteenuste tarbimise mahust ega maksumusest. Seetõttu ei ole

kohtul võimalik hinnata, kui suured on hageja vee-, elektri- või sidekulud. Kohus leiab, et ka

väga vaba tarbimise korral ei ületa 7-aastase hageja vee- ja kanalisatsiooni kulu (sh isikuhooldus,

WC kasutamine, pesupesemine ja eluruumi pindade puhastamine) 5 m3 kuus. Arvestades Pärnu

linnas kehtivaid vee- ja kanalisatsiooni hindasid (vesi 1,05 eurot/kuupmeeter + kanalisatsioon

1,65 eurot/kuupmeeter (hinnad koos käibemaksuga)), oleks hageja põhjendatud vee- ja

kanalisatsioonikulu 13,50 eurot kuus. Hagiavalduses oli hageja elektrikuluks 30 eurot kuus ja TV

– ja sidekuludeks 20 eurot kuus. Kohus leiab, et keskmiselt sellises summas varasemaid elektri-

Tsiviilasi nr 2-17-2000

7 (9)

ja sidekulusid xxxx, xxx xx xx -xx korteris tõendavad kostja esitatud elektriarved ja sidekulu

arved (arvete summad jagatuna kahe inimese peale). Seega hageja kommunaalkulud (v.a

küttekulu) ühes kuus on maksimaalselt 63,50 eurot. Eeldades, et hageja ema teeb sama suuri

kulusid, sisaldab kokkulepitud üüritasu kommunaalkulusid kokku ümardatult 130 euro ulatuses.

Kohtul puuduvad andmed, hindamaks korteri küttekulude suurust. Eeltoodust tulenevalt üüri- ja

küttekulu summaks moodustab 360 eurot (ehk 53 m2 suuruses korteris 6,79 eurot ruutmeetri

kohta). Lähtudes eeldusest, et korter on hageja ja tema ema kaaskasutuses, hindab kohus hageja

poolt ema üüritud korteris elades saadava kasutuseelise väärtuseks kolmandiku üüri- ja küttekulu

summast, s.o 120 eurot kuus. Arvestades sellele lisaks tarbitavate teenuste väärtusest lapsele

langeva mõistliku osa 63,50 eurot, on lapse eluaseme mõistlikud kulud kokku ümardatult 180

eurot kuus.

10. Transpordikuludest peab kostja põhjendatuks 40 eurot, mis võib kuluda selleks, et last

lasteaeda ja tagasi transportida – kõik muu, on lapse elukohale lähedal ega tekita vajaduspõhist

küttekulu. Kohus osaliselt nõustub kostjaga, et hageja transpordikulud kuus summas 100 eurot

on ülemäära suured. Kohus ei saa siiski kostjaga nõustuda, et hageja esindaja ise on põhjustanud

need kulud lapse xxxxx kooli panemisega. Hageja ema on põhistanud, et tema ja lapse

registrijärgne elukoht on Xxxxxx, mistõttu on Xxxxxx kool lapse elukohajärgne kool; laps käis

ka Xxxxxx lasteaias ning suur osa lasteaiakaaslasi läheb Xxxxxx kooli, lisaks hageja kohaneb

halvasti ning talle on sobilik väikese õpilaste arvuga Xxxxxx kool. Kostja vastuväited on ka

vastuolulised: kostja ei ole nõus transpordikuludega, kuid samas on valmis maksma erakooli

tasu, kui laps läheks talle sobivasse väikekooli Pärnu linnas.

11. Hagiavalduse kohaselt on transpordikulu seotud hageja sõidutamisega lasteaeda, alates

septembrist kooli ning tagasi koju. Arvestades käesoleva hetke kütuse hindasid (~1,17 eurot

liiter), on võimalik 100 euro eest osta ~85 liitrit kütust. Kui auto kütusekuluks arvestada 10 liitrit

100 km kohta, võimaldab hageja seadusliku esindaja näidatud kulu ühes kuus läbi sõita 850 km.

Lapse elukohast xxxxx xxxxxx xxxx xx on Xxxxxx koolini ca 10 km. Lapse kooli viimiseks ja

äratoomiseks tuleb emal sõita päevas kokku 40 km ehk 22 tööpäevaga kuus 880 km. Tõenäoliselt

on hageja seadusliku esindaja kasutuses siiski ökonoomsem sõiduk ning lapse kooli ja kodu

vahet sõidutamise tegelik kulu on väiksem. Samuti tuleb arvesse võtta, et vähemalt osaliselt

kattub lapse koolitee ema tööle mineku teega. Igas kuus laps ei käi 22 päeva koolis, sest on

koolivaheajad. Suvel vähemalt 2,5 kuud ei ole lapse kooli viimise kulu üldse. Lisaks – kuna

elatis mõistetakse välja kuni lapse täisealiseks saamiseni – on kohtu hinnangul mõistlik arvestada

sedagi, et kooli on hagejal võimalik sõita ühistranspordiga ning lapse kasvades väheneb ema osa

lapse kooli ja koju sõidutamisel. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et piisav ja mõistlik

transpordikulu, mida elatise suuruse määramisel arvestada, 50 eurot kuus.

12. Koolitarvete kulu. Hagi esitamise ajal käis laps lasteaias ning tema kulude hulka oli

arvestatud lasteaia tasu 60 - 80 eurot ja koolitarvete kulu 20 eurot. Neid kulusid ei saa olla

samaaegselt. Kuivõrd alates 01. septembrist käib hageja koolis, tuleb lapse igakuiste kulutusteks

arvestada koolitarvete kulu. Kohus leiab, et igakuise koolitarvete kulu summas 20 eurot (aastas

240 eurot) on ülemäära suur. Koolitarvete kulu ei sisalda riiete – jalatsite kulu. Mõistlik ja

põhjendatud koolitarvete kulu kuus on mitte rohkem kui 10 eurot. Kulud jaotuvad aasta lõikes

kuude vahel erinevalt ning arusaadavalt on kooliaasta alguses ja enne seda (augustis –

septembris) kulud suuremad, eriti 2017.aastal, mil laps läheb esimesse klassi, kuid elatise

suuruse määramisel kohus lähtub koolitarvete kulust kuus keskmiselt. Kohtu hinnangul on

pliiatsitele – vihikute kulu aastas kokku 120 eurot piisav.

13. Hügieenitarvete kulu. Kohus nõustub kostajaga, et hageja igakuine hügieenitarvete kulu

summas 30 eurot on ülemäära suur. Põhjendatud on hügieenitarvete kulu maksimaalselt summas

15 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis näitaksid suuremaid kulutusi hügieenitarvetele. Ei

ole usutav, et lapsele kulub kuus mitu pudelit šampooni, dušigeeli, hambapastat.

14. Riided, jalatsid, ravimid – nende kulude osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab,

et hageja näidatud kulud riietele ja jalanõudele kokku 60 eurot kuus ning tervishoiukulud

Tsiviilasi nr 2-17-2000

8 (9)

(visiiditasud, vitamiinid, vajadusel käsimüügiravimid jms) 20 eurot kuus on põhjendatud. Hageja

on esitatud tõendite (lk 129) kohaselt on hagejale ostetud laste vitamiine.

15. Muud kulud. Kostja on seisukohal, et muud kulud ei ole põhjendatud, sest nn igaks juhuks

kulusid ei saa arvestada lapse igakuiste vajaduspõhiste kulude hulka, vaid need peavad olema

konkreetselt ja üheselt kindlaks määratavad kulud. Kohus kostjaga ei nõustu. Muude kuludena

on käsitatavad lapse järjest suureneva sotsiaalse suhtlemisega kaasnevad kulud (sõprade

sünnipäevad jms), samuti kulud kultuurilisele meelelahutusele (teater, kino) ja vaba aja

veetmisele (nt veekeskuse, loomaaia jms külastused). Sellised kulud on lapse arenguks vajalikud

kulud ning keskmiselt 20 eurot kuus on mõistlik kulu suurus.

16. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja igakuised vajalikud kulud ühes kuus ei ületa Vabariigi

Valitsuse määratud miinimumpalka. Lisaks on hageja ema kinnitanud, et tema püsiv sissetulek

on miinimumpalk, millele ta teenib aeg-ajalt lisa, kuid lisasissetulek ei ole püsiva iseloomuga.

Seega ka hageja ema varaline seisund ei võimalda järeldada, et hageja tavaline elulaadiga

kaasnevad kulud on suuremad.

Kuivõrd asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja tegelikud eluvajadused oleksid kehtivast

alampalgast

suuremad,

tuleb

kostjalt

hageja

kasuks

välja

mõista

igakuine

elatis

miinimumsummas 235 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates

kohtule hagiavalduse esitamisest 07.02.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa

muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kohtuotsuse

täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal tasutud elatisega.

17. Kohus nõustub kostjaga, et hageja kulud on osaliselt kaetud riigilt perehüvitiste seaduse

(PHS) alusel saadava lapsetoetusega summas 50 eurot, mis igakuiselt laekub hageja seaduslikule

esindajale. Riigikohus on seisukohal, et kui kostja seda taotleb, tuleb elatise suurust määrates

kohtul

arvestada,

et

osa

lapse

vajadustest

võib

olla

kaetud

riiklike

toetustega

(vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Kostja on siiski nõustunud elatise väljamõistmisega

minimaalmääras ega ole taotlenud väljamõistetava elatise vähendamist poole lapsetoetuse võrra.

18. Tagasiulatuva elatise nõue. Kohus ei pea põhjendatuks hageja tagasiulatuva elatise nõuet

mõista

kostjalt

välja

alates

01.08.2016

kuni

hagi

esitamiseni

06.02.2017

elatis

miinimumsummas. Kostja väidetel andis ta kuni 2017.a jaanuarini oma lapsele elatist vastavalt

vanemavahelisele kokkuleppele vahetult, võimaldades lapsele elamispinna ning ainuisikuliselt

makstes hageja ja tema ema poolt elamispinna kasutamisega seonduvaid kulusid, sh televisiooni

ja sidekulud. Samuti tasus kostja kuni 2016.a lõpuni hageja lasteaiaarved (lk 56-57, 59, 76, 79).

Kostja sõnul ostis ta tagasiulatuval perioodil ka hagejale riideid ning laps veetis täiendavalt

mitmeid nädalaid isaga isa eluasemes. Hageja esindaja kinnitas, et kostja on lapsele riideid

ostnud, kuid lapsele need ei meeldivat ning laps peidab isa ostetud riided ära.

Kohus leiab, et perioodil 01.08.2016-06.02.2017ülalpidamiskohustuse rikkumine kostja poolt ei

ole tõendatud.

19. PKS § 108 lubab õigustatud isikul nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt kuue kuu eest enne hagi

07.02.2017 kohtusse esitamist. Kohus leiab, et esitatud tõendite kohaselt oli kuni 2016.a

detsembrikuuni vanemate vahel PKS § 100 lg 3 esimese lause kohane kokkulepe ülalpidamise

kohustuse täitmist viisi kohta. Seisukohale, et vanemad võivad omavahel kokku leppida elatise

andmises muul viisil, kui lapsega koos elavale vanemale raha maksmise teel, on jõudnud ka

Riigikohus (26.06.2013 tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-78-13, p13).

Vaidlust ei ole, et perioodil 01.08.2016-09.01.2017 elas hageja koos oma seadusliku esindajaga

kostjale kuuluvas korteris asukohaga xxx xx-xx, xxx xxxxxx, xxx xxxx, xxxxx xxxxxxx. Poolte

vahel ei ole vaidlust selles, et korteriga seotud ülalpidamiskulud kandis kostja. Seda kinnitas

hageja seaduslik esindaja 10.05.2017 kohtuistungil (tl 105). Kostja poolt esitatud arvete ja

pangakonto väljavõtete kohaselt tasus augusti – detsembri 2016 eest kostja korteriga seoses AS

Eesti Energia arveid summas 395,82 eurot (tl 46-57), KÜ xxx xxx xx arved (september kuni

Tsiviilasi nr 2-17-2000

9 (9)

detsember 2016) summas 155,22 eurot (tl 59), Telia Eesti koduste teenuste arved summas 76,09

eurot (tl 60-76). See teeb kostja poolt kantud igakuiseks keskmiseks korteriga seotud kuluks

133,19 eurot. Lisaks on kostja tasunud perioodil august kuni detsember 2016 hageja lasteaia

tasud kokku summas 401,40 eurot (tl 79-80), mis teeb igakuiseks summaks keskmiselt 80,28

eurot, ning ostnud hagejale riideid (tl 82-84). Kohus leiab, et hageja vanemate vahel oli

kokkulepe, mille kohaselt kostja täitis perioodil august – detsember 2016 ülalpidamise kohustust

tasudes hageja ja hageja seadusliku esindaja eluasemekulud, hageja lasteaia tasu ning ostes

hagejale muud eluks vajalikku. Hageja kinnitusel ei ole ta tagasiulatuva elatise taotlemisel

arvestanud kostja poolt tasutud kulusid. Hageja seaduslik esindaja ei soovinud ka tõendada, et

tagasiulatuvalt nõutaval perioodil olid lapse kulud miinimumist suuremad, vaid leidis, et ei pea

miinimumelatise nõudmise puhul lapse tegelikke kulusid tõendama. Kohus leiab, et kuna hageja

väidab, et kostja on mingeid hageja kulusid sellel perioodil tasunud ning hageja soovib lisaks

saada minimaalmääras elatist, tulnuks hagejal tõendada, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust

nõutavas ulatuses täitnud. Hageja seda teinud ei ole.

Alates 10.01.2017 ei elanud hageja koos seadusliku esindajaga enam kostjale kuuluvas korteris.

Perioodil 10.01.2017 kuni 06.02.2017 on kostja on täitnud oma elatise tasumise kohustuse,

tasudes hagejale elatist 235 eurot kuus, mida on kinnitanud hageja lepinguline esindaja

kohtuistungil (tl 108). Seega on kostja 2017.a jaanuarist kuni hagi esitamiseni tasunud elatist

ulatuses, milles hageja elatist tagasiulatuvalt nõuab.

Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata AAi nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt

ajavahemiku 01.08.2016 kuni 06.02.2017 eest.

Kuigi kohus ei tuvastanud kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumist hagi esitamisele eelnenud

perioodil, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt ja mõista elatis välja alates hagi

esitamisest, kuna vanemate vahel on kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse osas vaidlus tekkinud.

20. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tegemist on alaealise lapse elatise nõudega isa vastu ning kohus peab õiglaseks, et pooled

kannavad oma kulud ise. Seetõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

kohtunik