3-17-391/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(15)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-391

Haldusasi

Pakendi Terminal OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

31.01.2017

maksuotsuse

nr

12.2-3/035644-20

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Pakendi Terminal OÜ, esindaja vandeadvokaat

Toivo Viilup

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rinat Šaidulin

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistungid 24.05.2017 ja 21.06.2017, seejärel kirjalik

menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.10.2017.

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Pakendi Terminal OÜ ja Fassaadikeskus Grupp

OÜ vahelistelt tehingutelt käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

perioodil jaanuar – september 2015.

2. MTA kohustas 31.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/035644-20 (MO) Pakendi

Terminal OÜ-d tasuma maksusumma 96 476,16 eurot.

Pakendi Terminal OÜ kajastas kontrolliperioodi käibedeklaratsioonidel valeandmeid,

deklareerides sisendkäibemaksu hulgas Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel märgitud

käibemaksu kokku 128 252,42 eurot. Pakendi Terminal OÜ ei soetanud tegelikult

Fassaadikeskus Grupp OÜ nimel vormistatud arvetel märgitud kaupa (PVC materjal) ning ta

teadis seda. Mittenõuetekohaste arvete alusel puudub õigus sisendkäibemaksu maha arvata.

Samuti ei müünud Pakendi Terminal OÜ nimetatud kaupa edasi OÜ-dele Dahlen, PLT Primed

Invest, Hansen Consult, San-Met Grupp ega Roundhouse, samuti Zeta Saule 4 UAB-le,

Moregon Group SIA-le ega Nordic Fish Trade OY-le. Seega ei tekkinud Pakendi Terminal OÜl

2(15)

ka 20%-lise ega 0%-lise määraga maksustatavat käivet, sh ei tulnud 20%-lise määraga käibelt

tasuda käibemaksu 31 776,26 eurot. Sellest tulenevalt oli juurde määratavaks maksusummaks

96 476,16 eurot (128 252,42-31 776,26).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Pakendi Terminal OÜ esitas 16.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse 31.01.2017

maksuotsuse nr 12.2-3/035644-20 tühistamiseks.

Kaebaja ei nõustu kontrollakti (KA) p-s 1.1.2.1.a väljendatud üldsõnalise ja motiveerimata

seisukohaga, et kaebaja laoarvestus on formaalne ega kinnita kauba liikumist. Esiteks pole

kaebaja majandustegevuses saatelehti vormistatud ühegi soetatud ega edasimüüdud kauba

kohta. Seega ei ole saatelehtede puudumine iseloomulik just Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt

soetatud kaupadele. Teiseks ei tulene õigusaktidest nõuet fikseerida kaebaja poolt

Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaupade liikumise kohta saatelehte vms dokumenti.

Kolmandaks on arusaamatu seisukoht, justkui järelduks üksikute kaubapartiide lattu

vormistamisest ajaliselt enne vastava partii kohta müüja poolt arve väljastamist kaebaja endise

juhatuse liikme seletuste ebaõigsus. Neljandaks ei selgu, mis tähtsust on kaebaja laoarvestuse

hindamisel sellel, et kaebaja juhatuse liige Harly Mägi ei teadnud, kes Fassaadikeskus Grupp

OÜ kauba lattu transportis. Pole ka selgitatud, miks pidanuks H. Mägi seda informatsiooni

valdama. Viiendaks on sisutühi seisukoht, mille kohaselt ainuüksi arve alusel laoarvestusse

tehtud kirje kauba liikumist kaebaja omandisse ei tõenda, kuid saatelehe vormistamine

tõendaks. Kuuendaks on õiguslikult ebaloogiline väide, mille kohaselt puudus kaebajal

ülevaade, kes ja millal saab talle kuuluva kauba võõrandada. Jääb arusaamatuks, kuidas oleks

saatelehtede vormistamine vastava ülevaate andnud. Kaupa sai võõrandada vaid kaebaja. MTA

pole MO-s kaebaja laoarvestusele sisulisi etteheiteid teinud ning möönis, et kaebaja pole ühegi

laoarvestust reguleeriva õigusakti sätteid rikkunud. Viited maksukorralduse seaduse (MKS) §

56 lg-le 2 ja § 57 lg-le 3 on ainetud, sest kaebaja laoarvestus võimaldab saada ülevaate nii

tehingute toimumisest kui ka teavet maksustamise seisukohalt oluliste asjaolude kohta. MTA

lihtsalt eirab kaebaja dokumentatsioonis kajastatud informatsiooni. Jääb arusaamatuks, milliste

täiendavate tõenditega saaks kaebaja kauba liikumist MTA-d rahuldaval viisil tõendada.

KA p-s 1.1.2.1.b esitatud väide, et kaebaja esindajad ei ole Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt

omandatud kaupa näinud ega tea sellest midagi, on meelevaldne. Pealegi ei järelduks sellest, et

kaupa ei eksisteerinud. Esiteks pole kaebaja endine juhatuse liige Kristel Ulla kunagi väitnud,

et ta ei ole soetatud kaupa näinud. K. Ulla selgitas 08.04.2016 üksnes, et kuna soetatud kaup

väljastati kaebaja klientidele otse müüja laost, siis tema kauba üleandmisel vahetult ei osalenud.

Teiseks on MTA esitanud K. Ulla seletusi kontekstiväliselt. K. Ulla andis KA-s tsiteeritud

seletuse vastuseks küsimusele nr 11, kuid K. Ullalt pole küsitud, kas ta on müüja laos kaebajale

kuuluva kauba olemasolu kontrollimas käinud. Kolmandaks - olukorras, kus kauba liikuvus oli

suhteliselt kiire ning suuri koguseid pikaajaliselt ei ladustatud, ei pidanud K. Ulla ega H. Mägi

vajalikuks käia kaupa müüja laos regulaarselt vaatlemas või kontrollimas. Arvestades, et

koostöö Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga oli pikaajaline ning erimeelsusi polnud tekkinud, on

põhjendamatu väide, justkui oleks koostööpartneri usaldamine ebausutav. Neljandaks on

meelevaldne väide, mille kohaselt ei ole juhatuse liikmete suusõnalised selgitused kauba

liikumise kohta piisavad. Kauba liikumise kohta eksisteerib mitmeid dokumentaalseid tõendeid

ning täiendavalt on tehingute toimumist kinnitanud kõik tehingutes osalenud juriidiliste isikute

esindajad, v.a mõne üksiku erandiga. MO p-s 3.1.2 omistab MTA K. Ulla ja H. Mägi ütlustele

ebaõige tähenduse. Kumbki pole avaldanud, nagu polnuks neile teada, millist kaupa kaebaja

3(15)

ostis. H. Mägi ütlused on mõneti vastuolulised, kuid MTA ei püüdnud tuvastada vastuolu

põhjust. H. Mägi pidas hilisemates selgitustes silmas, et ta ei ole tutvunud ja näinud ostetud

kauba kõiki partiisid. Igapäevases majandustegevuses ei inspekteeri vahendustegevusega

tegelev äriühing kõiki oma ostetavaid kaupu. Pakkekile kvaliteediprobleemid poleks olnud

vaatlemisega tuvastatavad.

KA p-s 1.1.2.1.c esitatud seisukohtade relevantsus ja tõendatus jääb arusaamatuks. Kaebajale

edastatud kontrollitoimikus puudusid dokumendid, millest nähtuks, millises koguses ja kellelt on

Fassaadikeskus Grupp OÜ „polüvinüülkloriidiga kaetud või lamineeritud riiet“ soetanud. Samuti

ei selgu KA-st, kas Fassaadikeskus Grupp OÜ on perioodil veebruar 2014 kuni aprill

2015 viidatud kaupa soetanud üksnes Hiinast. Kaebajale ei ole teada Fassaadikeskus Grupp OÜ

tarnekanalid. Kaebaja väitis kontrollimenetluses üksnes, et talle teadaolevalt on tegemist Hiina

päritolu kaubaga. KA-s ei ole põhjendatud, miks ei saa pidada usutavaks Fassaadikeskus Grupp

OÜ poolt laovaru omamist. KA-st nähtuvalt soetas müüja kauba alates 21.02.2014 ning müüs

seda kaebajale alates detsembrist 2014, seega ei jäänud ladustamise ja edasimüügi vahele

„ligikaudu aasta aega“. Viide K. Ulla 08.04.2016 selgitustele on seoses Fassaadikeskus Grupp

OÜ laomajandamisega asjakohatu. K. Ulla märkis, et kaebaja ei ostnud kaupa enda lattu, kuid

sellest ei saa järeldada midagi müüja laovaru kohta. Müüja laovaru kohta oleks MTA pidanud

uurima müüja seadusliku esindaja Villu-Jannus Ainsami käest. MO väide, et Fassaadikeskus

Grupp OÜ-l puudus kaup, mida kaebajale müüa, on tõenditega vastuolus. MTA möönis, et

müüja oli kauba importinud ning jääb arusaamatuks, mis sellest kaubast MTA arvates sai ning

miks ei saanud olla võimalik selle müük kaebajale.

Kaebaja ei nõustu KA p-s 1.1.2.1.d toodud seisukohaga, mille kohaselt oli Fassaadikeskus

Grupp OÜ müügiarvetel märgitud kauba hind ebamõistlikult suur. Esiteks ei olnud kaebajale

enne KA-ga tutvumist teada, millise hinnaga müüja kauba Hiinast soetas. Teiseks on vale väide,

justkui oleks kaebaja 18.01.2016 impordideklaratsiooni järgi soetanud sarnast kaupa Hiinast

hinnaga 1,21 €/m2. Kaebaja pole kunagi Hiinast kaupa soetanud, vaid jaanuaris 2016 teostas ta

üksnes kolmanda isiku kaubaga seotud tolliprotseduure. Kolmandaks ignoreerib MTA asjaolu,

et müüja kandis lisaks kauba ostuhinnale täiendavaid kulusid (finantseerimine, meretransport,

tolliprotseduurid, Eesti-sisene transport, ladustamine, tarne kaebaja klientidele). Soetushinnale

lisandusid ka üldkulud ning kasum. Neljandaks on väide, justkui ei oleks usutav, et kaebaja on

valmis soetama kaupa Eesti koostööpartnerilt olukorras, kus seda oleks võimalik soodsamalt

soetada otse Hiina tarnijalt, asjatundmatu. Kauba soetamine otse tootjalt tähendaks

märkimisväärseid täiendavaid äririske ning kaebaja eelistas vahendaja kasutamist. KA-s

esitatud seisukohtade aktsepteerimine tähendaks, et igasugune vahendustegevus oleks

maksuõiguslikult lubamatu. MTA pole MO-s arvestanud kaebaja eriarvamust kauba hinna

kujunemise kohta ja puudub analüüs, millist hinda tuleks pidada „põhjendatud hinnaks“.

KA p-s 1.1.2.1.e toodud asjaolud ei oma kaebaja maksukohustuse seisukohalt õiguslikku

tähendust. Esiteks ei olnud kaebajale varem teada, millisel siseriiklikul marsruudil liikus Hiinast

imporditud kaup ning kas ja kuidas jõudis see Kohila tn 3 lattu. Teiseks ei järeldu asjaolust, et

konteiner TGHU2548095 transporditi aadressil Tuuliku 4c seda, et ka kogu ülejäänud

Fassaadikeskus Grupp OÜ soetatud kaup oleks transporditud mujale kui Kohila tn 3 lattu.

Kauba esialgne toimetamine aadressile Tuuliku 4c võis olla tingitud näiteks ajutisest

ruumipuudusest Kohila tn 3 laos ning pole välistatud, et kaup viidi edasi Kohila tn 3 lattu. Need

asjaolud pidanuks MTA välja selgitama müüja esindajatelt, kuid seda pole tehtud. MO p-s 3.1.4

4(15)

on taas meelevaldselt korratud, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-l kaupa ei eksisteerinud. Kauba

olemasolu ja müümise võimalikkust ei mõjuta see, kas kauba asukoht kattub dokumentides

nimetatud müügikohaga. Vahendustegevuse puhul pole selles, et kauba dokumenteeritud

„liikumine“ erineb selle füüsilisest liikumisest, midagi eriskummalist. Erinevalt MTA

seisukohast puudus kaebajal mistahes vajadus või soov jätta MTA-le muljet, et Fassaadikeskus

Grupp OÜ-lt soetatud kaupa hoiustati Kohila tn 3 laos.

Kuna kaebajale edastatud kontrollitoimiku koosseisus ei sisaldunud ühtegi Fassaadikeskus

Grupp OÜ maksumenetlusega seotud dokumenti, ei ole kaebajal võimalik anda hinnanguid KA

p-des 1.1.2.1.f-1.1.2.1.j esitatud väidete kohta. Siiski märgib kaebaja, et tema ei saa vastutada

müüja võimalike maksuõiguslike minetuste eest. KA väited V.-J. Ainsami mittekättesaadavuse

kohta ei ole tõsiseltvõetavad. MTA suutmatus uurimispõhimõtet järgida ei ole argument

kaebaja täiendavaks maksustamiseks. Väide, nagu väldiks V.-J. Ainsam Fassaadikeskus Grupp

OÜ majandustegevuse kohta väljastatud korralduste vastuvõtmist ja selgituste andmist, on

paljasõnaline. Kontrollitoimikust ei nähtu, et MTA oleks V.-J. Ainsamile käesolevas

kontrollimenetluses korraldusi kätte toimetanud. V.-J. Ainsam on kaebaja e-kirjale koheselt

vastanud ning väitnud, et on erinevates Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga seotud maksuõiguslikes

küsimustes regulaarselt suhelnud revident Lia Uustaluga. MTA pole sellele väitele hinnangut

andnud ega seda ümber lükanud. MTA väide V.-J. Ainsamiga ühenduse otsimise kohta e-posti

aadressil villu@fassaadikeskus.ee on tõendamata. Isegi kui V.-J. Ainsam MTA-ga suhtlemist

väldib, ei saa sellest järeldada, et Fassaadikeskus Grupp OÜ ei kinnita tehingute toimumist.

KA-st ei selgu, millisele seisukohale asub MTA kaebaja ja V.-J. Ainsami vahelise

ekirjavahetuse osas. MO-s on viide sellele, et MTA edastas kaebajale 13.01.2017 täiendavalt

tutvumiseks kontrollitoimiku materjalid. Materjalidest ei selgunud aga midagi Fassaadikeskus

Grupp OÜ maksuotsuse sisuliste põhjenduste kohta (maksuotsus oli osaliselt kinni kaetud).

Seetõttu ei pidanud kaebaja otstarbekaks antud materjalide kohta seisukohta avaldada. Ebaõige

on seisukoht, justkui võimaldaks Fassaadikeskus Grupp OÜ suhtes tehtud maksuotsuse

jõustumine lugeda maksuotsuses viidatud asjaolud tuvastatuks ka kaebaja suhtes. Meelevaldne

on käsitleda Fassaadikeskus Grupp OÜ poolt maksuotsuse mittevaidlustamist MTA

järeldustega nõustumisena. Pole põhjendatud, millisest õigusaktist tulenevalt saanuks kaebaja

maksumenetluses tagada selgituste andmise V.-J. Ainsami poolt.

KA p-s 1.1.3 esitatud seisukohad, mis peaks kinnitama, et kaebaja esindajad teadsid reaalsete

tehingute mittetoimumisest, on alusetud. Esiteks on arusaamatu, millise tähtsuse omistab MTA

sellele, et H. Mägi ja K. Ulla on V.-J. Ainsamiga varasemast tuttavad. Äritegevuses

eelistataksegi koostööpartnerina isikuid, keda on võimalik isiklikust tutvusest või varasemast

koostöökogemusest tulenevalt usaldada. Teiseks on ebaloogiline seisukoht, justkui oleks H.

Mägi kontrollimenetluses andnud teadlikult üldsõnalisi seletusi eesmärgiga jätta muljet

tehingute toimumisest. Kuna H. Mägi andis ütlusi ca aasta varem toimunud rutiinsete tehingute

kohta olukorras, kus valdava enamuse tehingute tegemise ajal oli juhatuse liige K. Ulla, ei ole

imekspandav, et H. Mägi ei suutnud kõiki üksikasju meenutada. Kolmandaks, ainuüksi

teadmine, et kaupa on võimalik soetada otse Hiinast, ei tähenda, et see oleks majanduslikult

põhjendatud või tasuv. Väide, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga tehtud tehingud ei jätnud

kaebajale võimalust tegelikku tulu teenida, on vale. Kaebaja selgitas 29.08.2016 kirjalikes

seletustes vastuseks küsimusele nr 34, et kaupade edasimüügilt teenitud kasum ulatus

keskmiselt 8,57%-ni vastavate kaupade soetusmaksumusest, mis on ilmselgelt „tegelik tulu“.

Neljandaks on meelevaldne väide, justkui ei huvitanud K. Ullat, kes ja kui palju Kohila tn 3

laost kaupa välja annab. K. Ulla ei tundnud huvi laokorraldusega seotud tehniliste protseduuride

5(15)

vastu, kuid oli detailselt kursis laost väljastatud kauba kogustega ja kauba saajate andmetega.

MO p 3.1.7 väide tehingute puudulikust dokumenteerimisest on jätkuvalt põhjendamata.

Samuti pole tõendatud, et kaebajal ja tema tehingupartneritel oli omavahelise tutvuse tõttu

võimalus vormistada fiktiivseid tehinguid kajastavaid dokumente. Tehingute toimumine on

korrektselt dokumenteeritud ja V.-J. Ainsam tehingute toimumist kinnitanud.

Vastuseks KA p-le 1.2.2.1 märgib kaebaja, et tuttavate koostööpartnerite eelistamine on

tavapärane. Teiseks on väide teatud tehingupartnerite seotuse kohta K. Ullaga alusetu.

Asjaolust, et OÜ Roundhouse on üürinud Tuuliku tee 4c äriruume K. Ulla abikaasa L.U.ga

seotud PLT Primed Invest OÜ-le, ei saa järeldada, et OÜ Roundhouse on K. Ullaga seotud isik.

K. Ullal ei ole OÜ Roundhouse esindaja Toomas Lehkeriga ühiseid huve. Samuti on kunstlik

seoste loomine Hansen Consult OÜ ja K. Ulla vahel ainuüksi selle pinnalt, et Hansen Consult

OÜ juhatuse liige Margus Oidekivi ja K. Ulla on Forest Project Investments OÜ osanikud.

MTA ei ole MO p-s 3.2.1 kaebaja vastuväiteid arvesse võtnud ega kaebajale sisulist

ärakuulamisõigust taganud. MTA kordab jätkuvalt, et müüjal pole kaupa olnudki, kuid samas

möönab, et kaup on toimetatud aadressile Tuuliku tee 4c. MTA pole esitanud asjakohaseid

põhjendusi ka selle kohta, miks ei korraldatud kauba vaatlust kaebaja tellijate juures.

KA p-s 1.2.2.2.a esitatud seisukohad on asjakohatud. Ka seisukohtade õigsuse eeldamisel ei

selgu, kuidas neist järeldub, et kaebaja ja OÜ Dahlen vahel tehinguid ei toimunud. Osapoolte

motiivid tehingu tegemiseks ei oma tehingu toimumise seisukohalt tähtsust. Tõenditest nähtub,

et OÜ Dahlen ostis kaebajalt arvel nr 2015011 märgitud kauba ja see toimetati OÜ Dahlen

asukohta Tuuliku tee 4c. Kuna OÜ Dahlen esindaja K. Ulla kinnitas 15.03.2016, et kaupa pole

õnnestunud realiseerida, saaks kauba olemasolus vaatluse teel tõenäoliselt veenduda ka täna.

Seda tegemata jättes on MTA rikkunud uurimispõhimõtet. Oletused, et kauba soetushind

polnud mõistlik või et OÜ-l Dahlen puudus kavatsus kauba edasimüügiks, on asjakohatud.

Äriliste otsuste puhul eksisteerib alati risk, et tehtud otsus ei õigusta end. Kauba edasi müümata

jätmisest ei järeldu, et OÜ Dahlen ei olegi kaupa soetanud. K. Ulla selgitas 15.03.2016 tehingu

asjaolusid, sh kaebaja eesmärki selle tegemisel. Olukorras, kus kaebaja müüs kauba edasi

kasumiga, on talle etteheidete tegemine arusaamatu.

KA-st ei selgu, millisel moel on „tähelepanuväärne“, et nii OÜ-le Dahlen kui PLT Primed Invest

tarniti kaup aadressil Tuuliku tee 4c (vt KA p 1.2.2.2.b). Ka on arusaamatu, miks seab kauba

soetamise PLT Primed Invest OÜ poolt kahtluse alla selle edasimüük SIA-le Moregon Group.

L.U. selgitas PLT Primed Invest OÜ juhatuse liikmena, et kauba edasimüük oli planeeritud

Taani olemasolevale kliendile, kuid tehingu nurjumisel kasutati alternatiivset võimalust müüa

kaup K. Ulla soovitusel kaebaja olemasolevale kliendile Moregon Group SIAle. Tehingute

toimumist kinnitavad müügiarved ning kaebaja ja L.U. kinnitused. MTA on jätnud seletuse

võtmata V.-J. Ainsamilt, kes saanuks kauba väljastamist ja transpordi korraldamist kinnitada.

KA p-s 1.2.2.2.c esitatud seisukohad pole loogiliselt jälgitavad. On ebaselge, kuidas tõendab

kauba saajal kauba lähteaadressi kohta info puudumine tehingute mittetoimumist ning miks

pidanuks kauba transporti mitte korraldanud kauba saaja teadma, millisel aadressil kaup

vedajale üle anti. KA-s ignoreeriti San-Met Grupp OÜ juhatuse liikme Eldur Vaasi seletusi,

milles kirjeldati soetatud kauba kasutamist, ning pole põhjendatud, kas ja miks on E. Vaasi

väited ebausaldusväärsed. Puutuvalt sellesse, et Hansen Consult OÜ poolt kauba soetamine

seitsme kuu vältel pole usutav olukorras, kus seda pole seni suudetud edasi müüa, märgib

kaebaja, et M. Oidekivi kinnitas veel 09.08.2016 seletusi andes, et kaup on alles ning sellele

ostja leitud. MTA saanuks läbi viia vaatluse.

6(15)

Vastuseks KA p-le 1.2.2.2.d märgib kaebaja, et kauba ostja suutmatus tõendada kauba seotust

ettevõtlusega (st kauba soetamise vajadust ja kasutamise otstarvet) ei võimalda kahtluse alla

seada tehingu toimumist ning maksustada müüjat. MTA hinnangul ei vasta Roundhouse OÜ-le

esitatud arvetele märgitud kauba nimetus „reboard mööbli pakkekile (PVC)“ laoarvestuses

kajastatud kauba nimele, kuid selline lähenemine on formalistlik. Ühel ja samal kaubal võib

olla mitu erinevat nimetust. Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaup PVC Mesh 500XB-A7

on olemuselt kasutatav mh pakkematerjalina. Seega ei ole Roundhouse OÜ-le esitatud arvetel

märgitud kauba nimetus ebaõige ega eksitav. Pealegi on Roundhouse OÜ esindaja

maksumenetluses selgelt soetatud materjali PVC pakkematerjalina kirjeldanud.

Seega on ebaõige KA p 1.2.2.2.e järeldus, et kaebaja on kaupa müünud peamiselt K. Ullaga

seotud äriühingutele võltsitud arvete alusel. Lisaks pole MTA Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga

seotud tehingutele hinnangu andmisel järjekindel olnud, sest kaebaja tehing Krah Pipes OÜ-ga

toimus sarnastel tingimustel ülejäänud KA-s kajastatud tehingutega, kuid MTA ei ole tehingu

toimumist kahtluse alla seadnud. Kui MTA arvates Fassaadikeskus Grupp OÜ ja kaebaja vahel

tehinguid ei toimunud, siis polnuks kaebajal olnud kaupa, mida Krah Pipes OÜ-le edasi müüa.

Järelikult on ka MTA-le arusaadav, et vaidlusalune kaup tegelikult eksisteeris. MO p-s 3.2.2

esitatud põhjendused kaebaja seisukohti ei kummuta. Lõppkliendi väidetav seotus kaebajaga ei

oma tähtsust. Tarneaadresside erinevus ei õigusta muus osas identsete tehingute erinevat

maksuõiguslikku tõlgendamist. Ka kaebajaga väidetavalt seotud isikute puhul ei toimetatud

kaupa ühele ja samale aadressile. Lõppkliendi eesmärk kauba soetamisel ei oma tähtsust,

pealegi on OÜ-de Roundhouse ja San-Met Grupp seaduslikud esindajad selgitanud, et kasutasid

soetatud kaupa toodangu pakendamisel. MTA pole selgitanud, miks ta peab Krah Pipes OÜ-le

edasimüüdud kauba soetamist Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt võimalikuks ja usutavaks.

Arusaamatu on seisukoht, et Fassaadikeskus Grupp OÜ nimel imporditud ja Tuuliku tee 4c

aadressil tarnitud kauba eksisteerimise osas vaidlus puudub, kuid sellest hoolimata MTA kauba

soetust Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt tõendatuks ei loe.

Vastuseks KA p-le 1.2.2.3 märgib kaebaja esiteks, et kaebaja deklareerimiskohustuse väidetav

rikkumine ei oma tehingu toimumise seisukohalt tähtsust, kaebaja on selgitanud

deklareerimiskohustuse mittenõuetekohase täitmise asjaolusid ning 0%-lise maksumääraga

tehingute ebakorrektne deklareerimine ei tekitanud kaebajale maksueelist. Teiseks ei selgu,

millist tähtsust omab fakt, et H. Mägi ei suutnud meenutada Zeta Saule UAB esindusõigusliku

isiku andmeid ning et maksumenetluses ei ole esitatud Zeta Saule UAB nimel tegutsenud

Vladimirs Fadejevsi volitusi tõendavaid dokumente. Hoolsuskohustus müügitehingute osas ei

ole nii ulatuslik kui ostutehingute korral. Isegi, kui V. Fadejevs ei olnud formaalselt volitatud,

ei muuda see kauba tarne ega kauba eest tasumise fakti. Kolmandaks jäävad arusaamatuks KA

p 1.2.2.3.c seisukohad seoses kauba liikumisega. MTA rikkus uurimiskohustust, kuna ei

pöördunud vedaja SIA Artvika poole, kelle kontaktandmed olid CMR-saatelehtedel olemas.

Seoses arvega nr 20150108 KA-s esile toodud anomaalia on selgitatav tehnilistel põhjustel arve

hilisema ümbertegemisega. Zeta Saule UAB tasus arve 10.02.2015 ja laoarvestuse kanne on

tehtud müügiarve alusel. Arve nr 20150207 on tasutud täies ulatuses ja arve nr 20150208

osaliselt. Kaebaja ei vastuta Zeta Saule UAB võimalike minetuste eest deklareerimiskohustuse

täitmisel. Viited automaatse numbrimärkide tuvastamise süsteemi „ANTS“ andmetele on

paljasõnalised ning neist tehtud järeldused meelevaldsed. Viide, et Zeta Saule UAB juhatuse

liige Roman Safonov ei omanud ettekujutust äriühingu majandustegevusest, on asjakohatu.

Kaebaja pole suhelnud R. Safonoviga, vaid V. Fadejevsiga. R. Safonovi eesmärgiks võib olla

enda isikliku vastutuse vältimine. MTA märkis MO p-s 3.2.3, et ei pidanud otstarbekaks

7(15)

pöörduda SIA Artvika poole. Samas on tal kohustus selgitada välja kõik maksustamise

seisukohalt relevantsed asjaolud. MO-st ei selgu, miks peab MTA usutavaks R. Safonovi ütlusi

tehingutest mitteteadmise ja volikirjade mitteandmise kohta. Ütluste usaldusväärsuses annab

alust kahelda juba asjaolu, et Zeta Saule UAB on kaebajale kauba eest pangaülekannetega

tasunud. MTA pole midagi vastanud kaebaja eriarvamuse seisukohtadele seoses V. Fadejevsi

volitustega ega arvestanud kaebaja selgitusi arve ringitegemise ega ANTS andmebaasist

pärinevatest andmetest tehtavate järelduste kohta. Arvestades MTA käsitlust, et kauba vedajate

poole pole vajalik pöörduda, poleks ka ANTS andmebaasi andmed pidanud tähtsust omama.

Vastuseks KA p-le 1.2.2.4 märgib kaebaja esiteks, et ta pole Moregon Group SIA-ga tehtud

tehingute deklareerimisel eksinud, seega arvestades Zeta Saule UAB puhul kasutatud MTA

loogikat, peaks see kinnitama tehingute toimumist. Teiseks ei kinnita käibemaksukohustuslaste

registrist kustutamine Moregon Group SIA-l majandustegevuse puudumist, vaid seda, et teatud

perioodil puudus maksustatav käive. Kustutamiskanne tehti 27.05.2016, kuid tehingud toimusid

varem. Kolmandaks jättis MTA Moregon Group SIA juhatuse liikme M. Oidekivi seletused

täies ulatuses tähelepanuta ebamäärase väitega, et need ei ole usaldusväärsed. Neljandaks ei ole

M. Oidekivi seletuste võimalik ebausaldusväärsus piisav tehingute toimumise kahtluse alla

seadmiseks. M. Oidekivi ei andnud ebamääraseid ütlusi seoses kauba soetamisega, vaid ei

soovinud täpsustada kauba edasimüügiga seotud detaile. Viiendaks on MTA järeldused kauba

transpordi osas vastuolulised. CMR-idel viidatud vedaja Twintrans OÜ seadusliku esindaja

poolt veoteenuse osutamise eitamine ei kinnita tehingu mittetoimumist. Maksuotsuse p-st 3.2.4

nähtuvalt annab MTA ühele ja samale asjaolule (kauba soetuse deklareerimine) erineva

tähenduse sõltuvalt sellest, kas see toetab MTA positsiooni või mitte. See viitab MTA

erapoolikusele ja uurimiskohustuse mittejärgimisele.

Nordic Fish Trade OY-ga (KA p 1.2.2.5) seonduvalt kordab kaebaja, et deklareerimiskohustuse

rikkumine ei tõenda tehingu mittetoimumist ning 0% määraga maksustatava tehingu

deklareerimata jätmisega pole saavutatud maksueelist. Teiseks ei pidanud K. Ulla ega H. Mägi

olema kursis veo korraldamise üksikasjadega, kuna kaebaja ei korraldanud transporti.

Kolmandaks ei saa kaebaja mõjutada tehingupartneri deklareerimiskohustuse täitmist.

Neljandaks ei tähenda M. Oidekivi väide, et tema Nordic Fish Trade OY juhatuse liikmeks

oleku ajal kaebajaga tehinguid ei tehtud, seda, et tehinguid pole toimunud. KA-st ei selgu, millal

oli M. Oidekivi äriühingu juhatuse liige. Kaebaja ei nõustu MO p-s 3.2.5 avaldatuga, et kauba

müügi tõendamisel on tähtsust ainult CMR-il.

Vastuseks KA p-le 1.2.3 lisab kaebaja, et erinevalt MTA väidetest tegi H. Mägi kogu

kontrollimenetluse vältel MTA-ga koostööd, mitte ei vältinud teabe andmist ega püüdnud jätta

muljet tehingute toimumisest. Deklareerimiskohustuse väidetav rikkumine pole maksustamist

mõjutanud. Osaliselt on minetused omistatavad raamatupidamisprogrammi uuendustele.

4. Maksu- ja Tolliamet palus 20.03.2017 vastuses kaebus rahuldamata jätta.

Kaebaja etteheited on suunatud konkreetsetele ja üksikutele MTA järeldustele, kuid kaebaja ei

ole suutnud kummutada kogutud tõendite ja nende pinnalt tuvastatud asjaolude kogumist

tekkivat veendumust, et tehinguid ei toimunud. Vastustaja jääb KA ja MO põhjenduste juurde,

märkides täiendavalt järgmist.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldustest lähtuvalt on formaalsete nõuete kõrval oluline, et

tehingud oleks reaalselt toimunud. Arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei

kinnita veel käibe toimumist ega käibemaksukohustust. Kaebaja väited ja seisukohad on

paljasõnalised. Kaebaja laoarvestus ei ole usaldusväärne, sest esinevad märkimisväärsed

8(15)

ebatäpsused seonduvalt kauba vastuvõtmise ja väljastamisega. Näiteks on laoarvestuses kauba

väljastamise kohta tellijatele tehtud viide müügiarve kuupäevale ja numbrile, kuid kauba

saatelehtede järgi erineb kauba laost väljaandmine arvetel märgitust. Samuti vormistati lattu

Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt väidetavalt soetatud pakkekile BF 550/650 23.02.2015 (3520 m2),

kuid arve nr 150101 on vormistatud 25.02.2015 kuupäevaga. Kaebaja ei ole koostanud ühtegi

dokumenti kauba liikumise kohta ning kauba lattu vastuvõtmine või sealt väljaviimine pole

tõendatud. Kaebaja jättis arvestamata kõigi K. Ulla selgitustega. K. Ulla väitis 08.04.2016, et

ei ole käinud laos kaupa kontrollimas (lisa 106, küsimus 11). H. Mägi seletuse kohaselt ei ole

ta kunagi näinud Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaupa (lisa 107, küsimused 10 ja 11).

Kaebaja eksitab kohut väitega, et talle ei ole teada väidetavalt soetatud kauba päritolu. Varem

väitsid nii K. Ulla kui H. Mägi, et kaup pärineb Hiinast (lisad 101, 106, 107). Kaebuse p-s 3.5

oletab kaebaja kauba esialgse liikumise põhjuseid aadressile Tuuliku 4c, kuid ei esita

kinnituseks tõendeid. Maksumenetluses on kogutud piisavalt tõendeid, et Hiinast saabumisel ei

liikunud kaup Kohila tn 3 lattu, vaid aadressile Tuuliku 4c (lisad 145, 146, 148). KA p-des

1.1.2.1a-j kirjeldatud asjaolud annavad kogumis võimaluse järeldada, et Hiinast toimetatud

kaup ei liikunud Kohila tn 3 lattu ning kaebaja ei ole Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel

märgitud kaupu soetanud.

Kaebaja seisukohaga, et tehingute toimumine tuttavatega on tavapärane ning see ei oma tähtsust

tehingute toimumise hindamisel, saaks nõustuda vaid juhul, kui MTA-l puuduksid teised

tõendid, mis viitavad tehingute mittetoimumisele. Isikute tutvus ja seotus on üks kogumi

asjaoludest, mis on praegusel juhul oluline ja asjakohane.

OÜ Dahlen pole kaebajalt kaupa soetanud ning OÜ Dahlen selgitused kauba soetuse ja

transpordi kohta pole usaldusväärsed. K. Ulla andis kaebaja esindajana ja Dahlen OÜ

esindajana kauba ostu-müügi tehingu toimumise põhjuste kohta erinevaid selgitusi. Kui kaup

on peaaegu aasta möödudes edasi müümata, pole asjakohane rääkida kauba hinna

mõistlikkusest ja selle edasimüügi eesmärgist.

Kaebaja kauba müük Eesti äriühingutele on vormistatud peamiselt K. Ullaga seotud

äriühingutele. K. Ulla oli kaebaja juhatuse liige ning samal ajal oli ta seotud ka mitmete kaebaja

kauba tellijatega kas juhatuse liikme, osaniku või raamatupidajana. Seetõttu pidi talle detailselt

teada olema kauba liikumise skeem tarnijalt tellijani, sh transport. Kaebaja kauba ostjatelt

saadud teave pole usaldusväärne, sest äriühingud on juhatuse liikme kaudu seotud ning kaupa

on väidetavalt soetatud seda vajamata. Maksumenetluses leidis kinnitust, et Fassaadikeskus

Grupp OÜ nimel imporditi Hiinast PVC materjali, mis tarniti Tuuliku 4c lattu. K. Ulla kaebaja

esindajana ning K. Ulla ja L.U. ostja esindajatena väidavad, et soetasid kauba Kohila tn 3 laost

ja müüja tarnis selle oma kaubikuga Tuuliku 4c lattu. Need selgitused on paljasõnalised, sest

kaebaja pole tõendanud kauba saamist Kohila tn 3 laos ega selle väljastamist samast laost. Kuna

Fassaadikeskus Grupp OÜ Hiinast soetatud kaup paigutati Tuuliku 4c lattu, seab see kahtluse

alla kauba tegeliku olemasolu Kohila tn 3 laos ja kaebaja müügiarvetel märgitu. MTA ei ole

uurimiskohustust rikkunud. Maksumenetluses koguti piisavalt tõendeid ning vaatluse

läbiviimisega kauba tuvastamine ei annaks võimalust väita, et eelnevalt kogutud tõendid pole

asjakohased. MTA ei sea kahtluse alla, et äriühingute tegevuskohtades võib olla sarnane kaup,

kuid maksumenetluses kogutud tõendid välistavad asjaolu, et kaup on soetatud kaebajalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja soetas kontrolliperioodil Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt

PVC materjali ja müüs selle edasi OÜ-dele Dahlen, PLT Primed Invest, Hansen Consult, SanMet

9(15)

Grupp ja Roundhouse, samuti Zeta Saule 4 UAB-le, Moregon Group SIA-le ja Nordic Fish Trade

OY-le. Eeltoodust sõltub, kas maksuhaldur on õigesti korrigeerinud kaebaja sisendkäibemaksu

ja kauba müügilt arvestatud käibemaksu arvestust.

6. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, mille

tekkimise koht on Eesti. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine või teenuse

osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 2 lg 2 tulenevalt on ettevõtlus isiku iseseisev

majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse

eesmärgist või tulemustest. KMS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on kauba ühendusesisene käive kauba

võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos

selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase

poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 pdes

5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud

maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või

toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§

16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS §

29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt

soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab,

et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse

sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Muu hulgas tuleb

arvele märkida maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise

number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ja kauba kogus või teenuse maht (KMS § 37 lg

7 p-d 2, 5, 6).

Eeltoodust tulenevalt, samuti väljakujunenud kohtupraktikat arvestades (vt nt Riigikohtu otsused

nr 3-3-1-81-12, p 11; 3-3-1-49-13, p 14-15; 3-3-1-57-13, p 11-13; 3-3-1-51-15, p 11) on

sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks eelduseks tehingu tegelik toimumine arvel märgitud

poolte vahel ja arvel kajastatud tingimustel. Kui käivet ei ole tekkinud, siis ei ole alust ka

müügiarvele käibemaksu lisada.

7. MKS § 82 sätestab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja

maksu

määramisel

eelkõige

maksukohustuslase

esitatud

maksudeklaratsioonidest,

maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud

arvestusest. Seega eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust.

PVC materjali soetamise kohta Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt on koostatud arved (KA lisa 1, MTA

20.03.2017 vastuse lisad 10-41; NB! kõik 20.03.2017 vastuse lisad, mis moodustavad

maksutoimiku, kajastuvad üksnes elektrooniliselt kohtute infosüsteemis) ja kaupade liikumise

laoarvestus (MTA 20.03.2017 vastuse lisad 43, 96, 97, 99 ja 100) ning arvete eest on tasutud

kaebaja pangakontolt (MTA 20.03.2017 vastuse lisa 42). Tehingute toimumist arvetel märgitud

viisil kinnitasid maksumenetluses kaebaja juhatuse liikmed K. Ulla ja H. Mägi (MTA 20.03.2017

vastuse lisad 101-108), Fassaadikeskus Grupp OÜ seaduslikku esindajat V.-J. Ainsamit ei

õnnestunud maksuhalduril maksumenetluses küsitleda (MTA 20.03.2017 vastuse lisad 115, 116,

137, 138), kuid H. Mägi esitas maksuhaldurile V.-J. Ainsami nimel koostatud e-kirja, milles

kinnitatakse tehingute toimumist (MTA 20.03.2017 vastuse lisa 108).

8. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub

maksuhaldur täiendavaid tõendeid. Tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab

maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud.

10(15)

Kontrolli tulemusena võib selguda, et tehingute kohta koostatud dokumendid ei kajasta tegelikku

olukorda. Sellist järeldust peab maksuhaldur põhjendama.

Hoolimata tehingute kohta vormistatud dokumentidest ja kaebaja seletustest leidis maksuhaldur,

et kaebaja ja Fassaadikeskus Grupp OÜ vahelisi tehinguid ei ole tegelikult toimunud, arvestades

järgmisi asjaolusid kogumis (vt KA p 1.1.2, MO p 2.1 ja 3.1): 1) laoarvestus kauba liikumise

kohta on formaalne ega võimalda tuvastada kauba tegelikku liikumist; 2) kaebaja esindajad ei

ole kaupa reaalselt näinud ega selle olemasolus ja kvaliteedis veendunud; 3) Fassaadikeskus

Grupp OÜ impordideklaratsioone arvestades pidi imporditud kaupa enne kaebajale edasi

müümist pikalt laos hoidma, mis ei ole eluliselt usutav; 4) kaebaja soetas kaupa ebamõistlikult

kõrge hinnaga; 5) Fassaadikeskus Grupp OÜ Hiinast soetatud kaup ei liikunud Tallinnas Kohila

tn 3 asuvasse lattu; 6) Fassaadikeskus Grupp OÜ kohta koostatud jõustunud maksuotsuses

tuvastati, et äriühing ei soetanud perioodil detsember 2014 kuni märts 2015 PVC materjali ning

äriühingu pangakontole laekunud raha võeti sularahas välja; 7) Fassaadikeskus Grupp OÜ

juhatuse liige hoidus seletuste andmisest; 8) Fassaadikeskus Grupp OÜ ei isikusta 2015. a augusti

ja septembri KMD lisa vormil INF kauba müüjaid ja ostjaid. Maksuotsuse kohaselt kaebaja

esindajad teadsid, et reaalseid majandustehinguid Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga ei toimunud,

järgmistel põhjustel (vt KA p 1.1.3, MO p 2.1 ja 3.1): 1) H. Mägi ja K. Ulla on pikaajalised

tuttavad V.-J. Ainsamiga; 2) H. Mägi ütlused on üldsõnalised ja ta ei tea kauba soetusest

praktiliselt midagi; 3) K. Ulla pidi teadma, et arvetel märgitud hind on ebamõistlikult suur; 4) K.

Ullal puudus teadmine ja huvi kauba olemasolu ning kvaliteedi vastu.

9. Kaebaja arvates on maksuhaldur teinud ebaõigeid järeldusi H. Mägi ja K. Ulla seletustest,

mis puudutavad kauba nägemist Kohila tn 3 laos.

H. Mägi ütles 27.01.2016 seletuses (MTA 20.03.2017 vastuse lisa 101), et „käisin ka laos kaupa

üle vaatamas, sest teadsin, et kaup on pärit Hiinast ja sealne kvaliteet võib vahel kõikuda“. MTA

küsimusi nr 7 ja 8 arvestades on selge, et jutt käis Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt tellitud kaubast

ja selle kvaliteedis veendumisest. 17.08.2016 seletuses (MTA 20.03.2017 vastuse lisa 107) ütles

H. Mägi, et „mina ei ole kunagi fikseerinud ega näinud kaupa Kohila 3 laos, mille Pakendi

Terminal OÜ soetas Fassaadikeskus Grupp OÜ. Füüsiliselt ma ei ole seda kaupa näinud.“ MTA

küsimus nr 10 puudutas kaebaja poolt soetatud PVC materjali hoidmist Kohila tn 3 laos. Seega

on maksuhaldur õigesti märkinud (KA p 1.1.2.1.b), et H. Mägi selgitused ei ole järjekindlad. Ka

K. Ulla ütles 08.04.2016 seletuses (MTA 20.03.2017 vastuse lisa 106) selgesõnaliselt, et ta ei

käinud Kohila tn 3 laos kaupa ise kontrollimas ega väljastamas. Kuna H. Mägi ega K. Ulla

reaalselt Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaubaga Kohila tn 3 laos kaubaga kokku ei

puutunud, siis ei ole veenvad ka nende maksumenetluses antud kinnitused, et Fassaadikeskus

Grupp OÜ-lt viimase arvete alusel soetatud kaup asus Kohila tn 3 laos.

H. Mägi väitis 24.05.2017 kohtuistungil vande all ütlusi andes (I kd, tl 109-112; alates 10:21:17),

et tema maksumenetluses antud ütlusi on valesti tõlgendatud. H. Mägi selgitas, et on

Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaupa näinud, sh Kohila tn 3 laos, sest on seal laos

erinevatel aegadel palju kordi käinud. H. Mägi selgitas ka, et Kohila tn 3 ladu on ehitusmaterjale

täis ja ta sinna lattu ei tunginud, sest tal ei olnud tavaliselt tööriideid. Kohus leiab, et kohtuistungil

antud ütlused ei lükka MO järeldusi ümber. H. Mägi ütlustest saab järeldada, et ta on näinud

Kohila tn 3 laos erinevatel aegadel mingeid seal asuvaid ehitusmaterjale, mida seal oli palju, ja

teab üldiselt, kuidas PVC materjal välja näeb. Kuna aga käesolevas asjas vaidluse all oleva kauba

lattu saabumise ja väljastamise juures H. Mägi ei olnud, siis ei saa seostada H. Mägi poolt

erinevatel aegadel nähtud ehitusmaterjale just Fassaadikeskus Grupp OÜ poolt kaebajale

11(15)

väljastatud arvetel märgitud kaubaga. Kohus rõhutab, et ainuüksi see, et kaebaja esindajad

Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt viimase arvete alusel soetatud kaupa Kohila tn 3 laos füüsiliselt ei

näinud ega selle vastuvõtmise ja väljastamisega ise ei tegelenud, ei tähenda eraldi võetult

tehingute mittetoimumist, vaid tegemist on ühe asjaoluga kogumist, millega maksuhaldur on oma

kahtlust põhjendanud.

10. Kaebaja vaidleb vastu maksuhalduri seisukohale, et kaupade laoarvestus oli formaalne ega

võimaldanud tuvastada kauba liikumist.

Vaidlust ei ole selle üle, et ühestki õigusaktist ei tulenenud kaebajale otsest kohustust vormistada

PVC materjali soetamise ja edasimüügi kohta saatelehti, lepinguid vms. MKS § 56 lg 2 kohaselt

peab aga maksukohustuslane pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate

asjaolude kohta ning § 57 lg-st 3 tuleneb kohustus korraldada raamatupidamis- ja maksuarvestust

nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning

maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast

ja kohustustest. Kui maksukohustuslase ettevõtlustegevus on korraldatud selliselt, et

maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud ei ole kontrollitavad, võtab äriühing endale

riski, et võimaliku maksuvaidluse korral võib tehingute toimumise tõendamine olla raskendatud

(vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-65-14, p 13).

Käesolevas asjas vormistati kauba liikumise kohta arved, millel kajastub kaubaartikkel ja kogus,

ning tehti kanded raamatupidamisregistris. Maksuhaldur on aga välja toonud (KA p 1.1.2.1.a), et

kui üldjuhul kajastub PVC materjali sissetulek kaebaja laoarvestuses Fassaadikeskus Grupp OÜ

arvete kuupäevaga, siis mõnel juhul on kaup laoarvestusse kantud juba enne arve esitamist.

Kauba väljastamisel tellijale on laoarvestuses tehtud viide müügiarve kuupäevale ja numbrile,

kuid laoarvestuse kohaselt liikus kaup näiteks Leedu Vabariiki juba enne, kui see kaebaja lattu

saabus. Seega on laoarvestuses ebatäpsusi. Kaebaja väidab iseenesest õigesti, et üksikutest

laoarvestuse eksimustest ei saa järeldada tehingute mittetoimumist. Maksumenetluses on aga

lisaks tuvastatud, et kauba väidetava soetamise järel hoidis kaebaja seda Fassaadikeskus Grupp

OÜ laos Kohila tn 3, kus kaebaja seaduslikud esindajad kauba lattu vastuvõtmise ega laost

väljastamise juures ei viibinud ning transpordi korraldamisega kaebaja samuti ise ei tegelenud

ega teadnud isegi, kes kaupa transportis. Neid, samuti teisi MO-s tuvastatud asjaolusid kogumis

hinnates on maksuhaldur õigustatult leidnud, et pelgalt arved ja laoarvestuse kanded ei ole

käesolevas asjas piisavad tõendamaks, et arvetel märgitud kaup ka tegelikult liikus kaebaja

kirjeldatud viisil.

11. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega, et Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel märgitud

kauba hind oli ebamõistlikult kõrge.

Maksuhaldur pidas hinda ebamõistlikult kõrgeks, sest Fassaadikeskus Grupp OÜ soetas Hiinast

PVC materjali keskmise hinnaga 0,83 €/m2, kuid kaebajale müüs keskmise hinnaga 6,78 €/m2.

MTA pidas ebausutavaks, et kaebaja soetas PVC materjali nii kõrge hinnaga olukorras, kus K.

Ulla pidi omama teavet turuhinna kohta (KA 1.1.2.1.d). Kaebaja väidab iseenesest õigesti, et

maksuhaldur ei ole maksumenetluses öelnud, milline oleks olnud mõistlik hind. Maksuhaldur on

alles kohtumenetluses Fassaadikeskus Grupp OÜ impordideklaratsioonidele tuginedes välja

toonud, et impordimaksusid ja transpordikulusid juurde arvestades oleks Hiinast tarnitud PVC

materjali hind ikkagi keskmiselt 1,1 €/m2 (vt MTA 02.06.2017 vastus ja MTA 20.03.2017 vastuse

lisad 157-159). Ei saa ka eeldada, et Eesti äriühingu ainuke majanduslikult mõistlik käitumine

on soetada kaupa ise otse Hiinast, sest selliselt võib küll ostuhind olla soodsam võrreldes

vahendajatelt soetatud kauba hinnaga, kuid kauba otse Hiinast soetamisega kaasnevad lisaks

12(15)

soetamise hinnale ajakulu Hiinas kontaktide leidmisele ja hoidmisele, täiendavad äririskid seoses

kauba kvaliteedi või tarneaegadega jms. Samas, K. Ulla ütles 08.04.2016 seletuses

maksuhaldurile, et ei teinud enne PVC materjali soetamist põhjalikku turuhinna analüüsi; K. Ulla

teadis oma sõnul, et Hiinast saab seda kaupa osta odavamalt kui Euroopast, kuid ta ei tundnud

huvi, kas mõni teine Eesti äriühing müüb seda odavamalt, sest tehingud tulid „ise kätte“. Kohus

leiab, et pelgalt varasem tutvus Fassaadikeskus Grupp OÜ juhatuse liikmega ja tehingute

mugavus ei anna mõistlikku selgitust sellele, et kaebaja ei tundnud mingit huvi, millise hinnaga

ja millistel tingimustel teised Eesti äriühingud PVC materjali müügiks pakkusid, nagu

võimalikult suure kasumi teenimisele suunatud ettevõtjalt võiks eeldada. Kaebaja

kohtumenetluses esitatud väide, et Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel märgitud hinnas sisaldusid

ka transpordi- ja laokulud, on tõendamata, kuigi tõendite esitamine kulude olemasolu ja suuruse

kohta oleks kaebaja mõjusfääris. Seetõttu püsib jätkuvalt kahtlus, et kauba hind ei olnudki

kaebaja jaoks oluline, sest tegelikult Fassaadikeskus Grupp OÜ arvete alusel kaupa ei liikunud.

12. Kaebajale jäävad arusaamatuks maksuhalduri arutlused selle üle, millises koguses ja kellelt

soetas Fassaadikeskus Grupp OÜ polüvinüülkloriidiga kaetud ja lamineeritud kangaid.

Kaebaja esindajad ütlesid maksumenetluses, et nende teada pärines Fassaadikeskus Grupp

OÜlt soetatud PVC materjal Hiinast (MTA 20.03.2017 vastuse lisad 101 ja 106).

Fassaadikeskus Grupp OÜ esindaja ei olnud maksumenetluses PVC materjali päritolu

väljaselgitamiseks kättesaadav. Seetõttu on arusaadav, miks maksuhaldur kontrollis muude

tõendite põhjal, kas Fassaadikeskus Grupp OÜ on üldse Hiinast nii palju PVC materjali

soetanud, kui palju ta seda kaebajale edasi müüs. Koguste võrdlusest tuleb välja, et kaebajale

kogu arvetel näidatud kauba edasi müümiseks pidi Fassaadikeskus Grupp OÜ kaupa

perioodil 2014. a veebruarist detsembrini, s.o ca 10 kuud edasi müümata laos hoidma,

kusjuures vahepeal soetas Fassaadikeskus Grupp OÜ PVC materjali laovaru olemasolust

hoolimata juurde (vt KA p 1.1.2.1.c). Üldjuhul ei ole selline laovarude kogumine tavapärane

ning nagu kohus eespool märkis ei olnud Fassaadikeskus Grupp OÜ, kes oleks võinud anda

sellele mõistliku selgituse, maksumenetluses küsitlemiseks kättesaadav.

V.-J. Ainsami 24.05.2017 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (I kd, tl 191-194; alates 11:07:11)

hakkas ta erinevate äriühingute kaudu PVC materjali Hiinast tarnima 2012. a ja tavaliselt tehti

tarneid kaks korda aastas; teistelt Eesti vahendajatelt pidi ostma siis, kui endal sai kaup otsa.

Küsimusele, kuidas toimus kauba edasimüük Pakendi Terminal OÜ-le, vastas V.-J. Ainsam:

„Koostöö käis sedasi, et mulle esitati tellimus meili, telefoni, tekstsõnumi kaudu. Soovime sellise

koguse tellida ja oli aeg-ajalt kokkulepe, et maksavad ette, et saame Hiinast kauba ära tellida.

Kaup, mis tuli, seisis meie laos. Nad andsid infot edasi, et kellele väljastada või kellele tuleks

kohale toimetada.“ Neist ütlustest saab samuti järeldada, et kaebajale edasi müüdud PVC

materjali tarnis Fassaadikeskus Grupp OÜ Hiinast ja käesolevas vaidluses pole seega tähtsust,

kas Fassaadikeskus Grupp OÜ võis materjali veel Eesti vahendajatelt juurde soetada. Samuti saab

tunnistaja ütlusest järeldada, et suuri laovarusid enne PVC materjali kaebajale müümist ei hoitud,

vaid pigem tegi kaebaja ettemaksu, mille järel tellis Fassaadikeskus Grupp OÜ Hiinast kauba.

13. Kaebaja arvates ei ole asja lahendamisel tähtsust, millisel marsruudil liikus Fassaadikeskus

Grupp OÜ poolt Hiinast soetatud kaup.

Maksuhaldur tuvastas Fassaadikeskus Grupp OÜ 07.04.2015 impordi tollideklaratsiooni ning

kauba vedajatelt saadud andmete põhjal, et Hiinast soetatud kaup liikus Muugalt aadressile

Tuuliku tn 4c, Tallinn, ja tühi konteiner liikus Muugale tagasi (vt KA p 1.1.2.1). Fassaadikeskus

Grupp OÜ seaduslik esindaja V.-J. Ainsam ei olnud maksumenetluses maksuhaldurile

13(15)

kättesaadav, kuid selgitas 24.05.2017 kohtuistungil (alates 11:11:38), et suurem osa Hiinast

tellitud kaubast liikus tollilaost Tuuliku tn 4a või 4b asuvasse lattu, ülejäänud kauba viis

Fassaadikeskus Grupp OÜ oma transpordiga oma lattu Kohila tn 3 või otse kliendile edasi, ning

Kohila tn 3 lattu tuli ka mõnikord mõni konteiner. V.-J. Ainsami ütlustest võib järeldada, et kaup

liikus erineval viisil, kuid tema ütlustest ei selgu, kuidas liikus konkreetne kaebajale müüdud

kaup. Kaebaja esindajad väitsid maksumenetluses, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud PVC

materjal saabus ja väljastati Fassaadikeskus Grupp OÜ-le kuuluvast Kohila tn 3 asuvast laost

(MTA 20.03.2017 vastuse lisad 101 ja 106) ning sama saab järeldada ka H. Mägi 24.05.2017

kohtuistungil antud ütlustest (alates 10:21:17). Nagu kohus eespool märkis, kumbki kaebaja

seaduslik esindaja ei viibinud kauba vastuvõtmise ega väljastamise juures ega tegelenud ka kauba

transpordiga. Seega kokkuvõttes ei ole usaldusväärseid tõendeid selle kohta, kuidas kaebaja poolt

soetatud PVC materjal Kohila tn 3 lattu jõudis, või kas üldse jõudis, ja see on üks asjaolu

kogumist, mis seab kahtluse alla Fassaadikeskus Grupp OÜ ja kaebaja vaheliste tehingute

tegeliku toimumise.

14. Kaebaja arvates ei saa tema vastutada Fassaadikeskus Grupp OÜ võimalike minetuste eest.

Maksuhaldur on Fassaadikeskus Grupp OÜ suhtes perioodi detsember 2014 kuni märts 2015

kohta läbiviidud maksumenetluses tuvastanud, et Fassaadikeskus Grupp OÜ ei soetanud

nimetatud perioodil PVC materjali ning seetõttu ei saanud ta seda kaupa ka kaebajale edasi müüa.

Nimetatud maksuotsus on edasi kaebamata jõustunud. Samuti väidab maksuhaldur, et raha, mille

kaebaja kandis PVC materjali soetamise eest Fassaadikeskus Grupp OÜ pangakontole, võeti sealt

sularahas välja või kanti laenuna teiste seotud äriühingute pangakontodele, kust see võeti

sularahas välja (KA p 1.1.2.1 f-h; vt ka Fassaadikeskus Grupp OÜ 19.10.2015 maksuotsus ja

08.09.2015 kontrollakt ning pangakontode väljavõtted, MTA 02.06.2017 vastuse lisad 2-5, lisad

4 ja 5 on juurdepääsupiiranguga eraldi köites). Fassaadikeskus Grupp OÜ poolt kaebajale

perioodil jaanuar kuni märts 2015 esitatud arvete (MTA 20.03.2017 vastuse lisad 10-20) ja

Fassaadikeskus Grupp OÜ 08.09.2015 kontrollakti lisas 3 loetletud sama perioodi arvete

numbrite võrdlusest selgub, et need on kattuvad. Seega Fassaadikeskus Grupp OÜ suhtes tehtud

ja jõustunud maksuotsusega on tuvastatud, et loetletud arvete alusel ei ole kaebaja ja

Fassaadikeskus Grupp OÜ vahel PVC materjali müügi tehinguid toimunud. Fassaadikeskus

Grupp OÜ pangakontode väljavõtted kinnitavad ka maksuhalduri väidet sularaha väljavõtmise

kohta. On tõsi, et kaebaja ei saa vastutada oma tehingupartneri võimalike rikkumiste eest. See ei

tähenda aga, et maksuhaldur ei võiks kaebajale maksu määramisel teises maksumenetluses

kogutud tõenditega arvestada. Vähemalt perioodi jaanuar kuni märts 2015 osas on

Fassaadikeskus Grupp OÜ maksumenetlust puudutavad tõendid ja järeldused otseselt

asjassepuutuvad. Ülejäänud käesoleva MO aluseks olevatesse tehingutesse perioodil aprill kuni

september 2015 puutuvad need tõendid ja järeldused kaudselt, põhjendades kahtlust tehingute

tegelikus mittetoimumises arvetel näidatud viisil, sest kaebaja selgituste kohaselt toimusid kõik

tehingud põhimõtteliselt sarnase skeemi järgi. Seetõttu ei ole ka määravat tähtsust, et ülejäänud

perioodi osas ei ole Fassaadikeskus Grupp OÜ-le kaebajate vaheliste tehingutega seoses makse

määratud. Kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise eelduseks ei ole, et sama perioodi

kohta oleks kontroll läbi viidud või maksud määratud ka kauba müüjale.

15. Kaebaja arvates on maksuhaldur uurimispõhimõtet rikkudes jätnud Fassaadikeskus Grupp

OÜ esindajalt seletused võtmata ning tegelikud asjaolud välja selgitamata.

14(15)

MTA kohustas 07.03.2016 korraldusega V.-J. Ainsamit andma seletusi Fassaadikeskus Grupp

OÜ ja Pakendi Terminal OÜ vaheliste tehingute kohta, kuid see korraldus tagastati

hoiustamistähtaja möödumisel (vt MTA 20.03.2017 vastuse lisad 115 ja 116). Kiri oli saadetud

V.-J. Ainsami rahvastikuregistri järgsele aadressile (MTA 02.06.2017 vastuse lisa 6), mille kohta

V.-J. Ainsam ütles 24.05.2017 kohtuistungil, et ei tea, mis sellel aadressil asub (alates 11:35:45).

Seejärel on MTA teinud 06.04.2016 veel ühe korralduse teabe andmiseks (MTA 20.03.2017

vastuse lisa 137), mida MTA on oma ametniku seletuse kohaselt proovinud kätte toimetada

mitmel korral aadressile Kohila tn 3, kus asus Fassaadikeskus Grupp OÜ ladu, samuti kahele

teisele aadressile; samuti oli MTA helistanud nii V.-J. Ainsamile kui ka tema abikaasale, kes

seejärel blokeerisid ära MTA ametniku mobiiltelefoni numbri ning lauatelefoni vastu ei võtnud

(MTA 20.03.2017 vastuse lisa 138). Kohtuistungil ei osanud V.-J. Ainsam öelda, kas aprillismais

2016 võttis MTA ametnik tema või tema lähedastega ühendust ning kas ta blokeeris mõne MTA

ametniku numbri oma telefonis ära (alates 11:37:38).

Kohtu arvates ei saa eeltoodu pinnalt maksuhaldurile ette heita uurimispõhimõtte rikkumist

seoses sellega, et tehingute ühelt poolelt jäi maksumenetluses seletus võtmata. MTA korduvad

katsed V.-J. Ainsamit seletuste andmiseks kätte saada koos V.-J. Ainsami poolt kohtuistungil

antud põiklevate ja ebamääraste ütlustega viitab sellele, et V.-J. Ainsam hoidis teadlikult kaebaja

maksumenetluses

maksuhalduri

küsimustele

vastamisest

kõrvale.

Kohus

nõustub

maksuhalduriga, et selline käitumine on iseloomulik olukorrale, kus tehingud ei ole toimunud

selle kohta vormistatud dokumentide kohaselt ning tehingute pooled püüavad seda maksuhalduri

eest varjata. Eeltoodu tõttu ei ole usaldusväärne ka V.-J. Ainsami nimel H. Mägile saadetud

ekiri, kus V.-J. Ainsam kinnitab maksuotsuse esemeks olevate tehingute toimumist (MTA

20.03.2017 lisa 108).

16. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et

kaebaja ja Fassaadikeskus Grupp OÜ vahelised tehingud ei ole toimunud arvetel märgitud

viisil.

Kuigi ükski MTA tuvastatud asjaolu või järeldus eraldi võetuna ei ole maksu määramiseks piisav,

on maksuhaldur hinnanud tõendeid kogumis ning selliselt tuleb tõendeid hinnata ka

kohtumenetluses. Seejuures tuleb arvestada, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise

konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või isegi võimatu esitada otseseid tõendeid

sellise rikkumise kohta, seetõttu piisab maksu määramiseks mõistlikust kahtlusest, mida

põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (vrd Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-13, p 13). Maksuhaldur

märgib ka õigesti (vt KA p 1.1.3 ja MO p 2.1.2.2.e), et tegelikult mittetoimunud tehingute

kajastamine äriühingu majandusarvestuses saab toimuda ainult teadlikult. Teadlikult nimetatud

dokumentide maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis kajastamise näol on

tegemist ostja pahauskse käitumisega, mis välistab õiguse sisendkäibemaksu maha arvata.

17. Kaebaja väljastatud müügiarvete kohaselt müüs ta Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud

PVC materjali edasi OÜ-dele Dahlen, PLT Primed Invest, Hansen Consult, San-Met Grupp

ja Roundhouse, kajastades arvetel 20% käibemaksumäära, samuti välisriigi äriühingutele

Zeta Saule 4 UAB, Moregon Group SIA ja Nordic Fish Trade OY, kajastades arvetel 0%

käibemaksumäära. MTA arvates ei ole tõendatud kauba tegelik liikumine nimetatud arvete

alusel järgmistel põhjustel (MO p 2.2.2): 1) kaebaja ei soetanud Fassaadikeskus Grupp OÜ-

lt kaupa, seega ei saanud ta seda ka edasi müüa; 2) kaebaja tegi müügitehingud omavahel

seotud äriühingutega; 3) kauba väidetavad ostjad kaupa ei vajanud ega oska selgitada kauba

liikumist; 4) kaebaja on vormistanud äriühingutele Zeta Saule 4 UAB, Moregon Group SIA

15(15)

ja Nordic Fish Trade OY müügiarved, mille alusel tegelikult ei ole tehinguid toimunud.

Kaebaja teadis tehingute mittetoimumisest, sest tehingud toimusid läbi kaebaja juhatuse

liikmetele tuttavate äriühingute ning kaebaja juhatuse liikmete ütlused ei ole usaldusväärsed

(MO p 2.2.3).

18. Kohus nõustus eespool maksuhalduriga, et kaebaja ei soetanud Fassaadikeskus Grupp OÜlt

arvetel märgitud PVC materjali, seega ei saanud kaebaja seda kaupa OÜ-dele Dahlen, PLT

Primed Invest, Hansen Consult, San-Met Grupp ja Roundhouse ning Zeta Saule 4 UAB-le,

Moregon Group SIA-le ja Nordic Fish Trade OY-le ka edasi müüa. Kaebaja seletustest

tuleneb, et loetletud äriühingutele müüdud kauba näol on tegemist justnimelt Fassaadikeskus

Grupp OÜlt soetatud PVC materjaliga, sest kaebaja on kinnitatud, et ta Hiinast ise PVC

materjali ei soetanud, samuti ei tundnud ta huvi, kas keegi Eesti vahendajatest veel seda

müügiks pakub ja millise hinnaga. Ja isegi kui maksuotsuses märgitud äriühingud on

tegelikult kunagi soetanud PVC materjali ja kasutanud seda oma ettevõtluses või müünud

selle omakorda edasi kolmandatele isikutele (see tuleks välja selgitada nimetatud äriühingute

kontrollimenetluses), ei ole eespool toodud põhjenduste valguses eluliselt usutav, et selle

kauba müüjaks oli Pakendi

Terminal OÜ, nagu on näidatud kaebaja koostatud müügiarvetel. See muudab ühtlasi

ebausaldusväärseks nii kaebaja kui ka kolmandate isikute esindajate, sh 21.06.2017 kohtuistungil

tunnistajana ütlusi andnud M. Oidekivi kinnitused selle kohta, et Pakendi Terminal OÜ müüs

kolmandatele isikutele arvetel märgitud PVC materjali, samuti edasimüügi kohta koostatud

dokumendid. Tehingu poolte omavaheline tutvus või seotus, mille maksuhaldur on ühe asjaoluna

välja toonud, eraldi võetuna ei tähenda tõepoolest, et selliste isikute vahel ei võiks tegelikke

tehinguid toimuda, kuid kui eesmärgiks on maksude tasumisest kõrvalehoidumine, võimaldab

poolte omavaheline tutvus ja usaldus seda kahtlemata lihtsamalt teostada. Neid kaalutlusi

arvestades puudub vajadus iga kaebaja müügitehinguga seonduvat eraldi analüüsida.

19. Kui maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud põhjendatud kahtluse, läheb

tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Seejuures, kui maks on määratud

tõendite kogumile tuginedes, ei piisa selle ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu olulisuse

kahtluse alla seadmisest, nagu kaebaja on valdavalt teinud, vaid maksukohustuslane peab

esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis selgitaks maksuhalduri

välja

toodud

ebakõlasid

ja

muudaksid

usutavaks

tehingu

toimumise

raamatupidamisdokumentidel kajastatud viisil. Vajadusel peab kaebaja esitama veenva

põhjenduse ka selle kohta, miks ta tuleb uue versiooni ja tõenditega välja alles

kohtumenetluses (MKS § 102 lg 1 p 2). Kohus leiab, et kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri

põhjendatud kahtlust veenvalt ümber lükata. Seega ei ole vaidlustatud maksuotsuse

tühistamiseks alust ja kaebus jääb rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega

jäävad menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit