1-16-6522/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-16-6522

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

08. september 2017 Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 07.09.2017) Kriminaalasja number 1-16-6522 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungisekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Piret Avi Taotlus erakorraline ettekanne D.R-i kohta Süüdimõistetu D.R

isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele D.R-ile Tartu Maakohtu 12.08.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6522 karistus, mis on 5 (viis) kuud vangistust. mõistetud

KrMS § 414 lg 1 kohaselt kohustada D.R-i ilmuma karistuse kandmiseks 09. oktoobril 2017 kell 10.00 Tartu Vanglasse. KrMS § 414 lg 3 kohaselt võib süüdimõistetu määratud ajaks vanglasse mitteilmumisel kohaldada tema sundtoomist.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja

Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

D.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.08.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6522 KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et D.R-ile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.R ei pane 1 aasta 8 kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati D.R-i

2 (3)

käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. KarS § 78 p 1 kohaselt loeti katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.08.2016. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti D.R-ilt

D.R-i kriminaalhooldus algas ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. 30.08.2016.

08.02.2017 esitas kriminaalhooldusametnik esimese erakorralise ettekande, milles taotles D.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. käitumine Kuna D.R-i

erakorralise ettekande menetlemise ajal paranes, jättis 17.03.2017 määrusega kohus

kriminaalhooldusametniku ettepaneku D.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. D.R tuleb jätkata koht Kohus leidis, et ulahenditega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmist.

17.08.2017 esitas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande D.R-i kohta. Erakorralise ettekande kohaselt on taas ilmnenud asjaolud, mis takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist, hooldusalusega koostöö tegemist ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Pärast esimese erakorralise ettekande esitamist ei ole kriminaalhooldusalune jätkuvalt täitnud registreerimiskohustust kokkulepitud ajal, ei tegele regulaarselt alkoholismivastase raviga ja ei tööta ega näe põhjust ennast Töötukassas arvele võtta. Kahel korral on D.R-i (26.07.2017 ja 04.08.2017) viidud Tartu arestikambrisse kainenema. Vaid sotsiaalprogrammi läbimise kohustust on D.R täitnud. 16.05.

17 läbis täies mahus -27.06.20 D.R Liiklusohutusprogrammi.

Kriminaalhooldusametniku hinnangul on D.R-i suhtumine kriminaalhooldusesse pealiskaudne, omavastutus madal ja alkoholismivastase raviga tegelemine ei ole tõsiseltvõetav. Alkoholi tarvitanuna võib D.R panna toime uusi seaduserikkumisi ning käituda vägivaldselt. Kriminaalhooldaja arvates tuleb karistus täitmisele pöörata.

06.09.2017 edastati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt kohtule teatis, millest nähtuvalt on D.R 28.08.2017 tuvastatud alkoholijoove 1,20 mg/l ning ta on paigutatud Tartu arestikambrisse.

07.09.2017 kohtuistungil tunnistas hooldusalune, et jäi viimati alkoholi tarvitamisega vahele nädal tagasi. D.R selgitas, et ta käis A-kliinikus, pidas tablettidega kuu aega vastu, kuid siis jäi ravi pooleli. Rahapuuduse tõttu ta ravi jätkata ei saa. AA grupis käimise jättis samuti t, millest osa peetakse kinni erinevate pooleli. Tööl D.R ei käi, saab pensioni võlgnevuste tasumiseks. K tal väidetavalt vahendeid orter elektri ja lasterahade maksmiseks i,

ei jätku. aastane ja väiksem 10 D.R on kaks lastsuurem poiss on 18- -aastane.

Tööle ei ole D.R läinud, sest ta ei ole leidnud vastavat töökohta. Enda sõnul

D.R m tema elu on , kuid ta ei õistab, et ummikusse jooksnud just alkoholiprobleemi tõttu suuda ü määratud, valda ei ole ksi oma elu muuta. Tugiisikut ei ole talle abi saamiseks pöördunud. Praegune elukaaslane võtab samamoodi viina ning tekkinud on mitmeid konflikte, mille lahendamiseks on välja kutsutud ka politsei.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus andis D.R-ile võimaluse karistust vabaduses kanda vabastades teda tingimisi karist selgitati kriminaalhooldusega usest ning allutades käitumiskontrollile. D.R-ile

3 (3)

kaasneva ja kohustusi, selgitati talle id kontrollnõudeid mida tal täita tuleb. Samuti kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgi. Vaatamata sellele rikkus D.R süstemaatiliselt alkoholi tarvitamise keeldu ning pani toime uusi seaduserikkumisi.

Kuigi kriminaalhooldusametnik taotles ka varem D.R-i karistuse täitmisele pööramist, leidis kohus, et kriminaalhooldust on võimalik jätkata. D.R lubas oma käitumist parandada ning astus reaalseid samme kuriteoriskide maandamiseks.

Toimunud muutused olid aga lühiajalised jätkas varasemat käitumismustrit

- D.R

näidates sellega jätkuvalt ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistusse ning veel kord antud võimalusse seda vabaduses kanda.

D.R-i probleemiks on temal esinev põhiliseks alkoholisõltuvus, kuid tahe sellega tegeleda on vähene. D.R-i on korduvalt suunatud abi saama, kuid soovitud tulemust ei ole saavutatud

- isik katkestas ravi ning hakkas taas D.R-i enda käitumise tõttu

alkoholi tarvitama. sel korral asuda vangistust kandma ei Ka reaalne võimalus, et tal tuleb

mõjutanud D.R-i 28.08.2017, mis on pärast teise erakorralise etteka piisavaltnde

kohtusse esitamist, fikseeriti D.R taas alkoholijoove. Alkoholi tarvitamisega on igakordselt kaasnenud süüdimõistetu õigusvastane käitumine, mistõttu on pidanud sekkuma politsei. Kohus on seisukohal, et D.R-ile ei avalda senini kohaldatud meetmed ja seega mõju

on karistuse eesmärke võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega.

Kriminaalhooldaja ettepanek D.R-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik