1-17-1919/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-17-1919

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

07. september 2017 Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 04.09.2017) Kriminaalasja number 1-17-1919 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungisekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Piret Avi Taotlus erakorraline ettekanne R.J-i kohta Süüdimõistetu R.J

isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele R.J-ile Tartu Maakohtu 06.03.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1919 karistus, mis on 5 (viis) kuud vangistust. mõistetud

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja

Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK R.J 06.03.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu

nr 1-17-1919 KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud KarS § 68 lg 1 5 kuud vangistust. alusel arvati R.J-i 07.-08.12.2016 eelvangistuses viibitud istusaja hulka. 2 päeva kar Karistusest jäi kanda 4 kuud 28 päeva vangistust. Kohus määras, et KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei

pöörata 4 kuud 28 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui R.J ei pane 1-aastase katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud katseajal

2 (3) kontrollnõudeid. Lisaks määras kohus R.J-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 sätestatud

p 2 kohustusetarvitada alkoholi. mitte

25.07.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Piret Avi erakorralise ettekande R.J-i

kohta. Ilmnenud on asjaolud, mis takistavad R.J-i kriminaalhoolduse läbiviimist, hooldusalusega koostöö tegemist ja kohtu poolt määratud kohustusette tarvitada alkoholi mi täitmist. Lisaks eeltoodule on R.J 08.07.2017 toime pannud uue seaduserikkumise KarS § 424 järgi. Kriminaalhooldaja on R.J-ile esmakohtumisel ning registreerimiskohustuse täitmisel selgitanud kriminaalhooldusega kaasn

evaid nõudeid ning kohustusi.

Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on R.J-iga toimunud 10 kohtumist, kohustuse

mitte tarvitada alkoholi täitmist on kriminaalhoolduse käigus kontrollitud 9 korral, neist 3 juhul (17.04. tulemus 0,088 mg/l, 27.04. tulemus 1,03 mg/l, 08.07.2017 tulemus 1,06 mg/l on )

tulemus osutunud positiivseks. Hooldusaluse selgituste kohaselt tarbis ta 16.04. alkoholi hambavalu leevendamiseks, 27.04. grillimise 08.07. saunas mida asus isik kõrvale ning , pärast

juhtima mootorsõidukit ning pani toime uue KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalhoolduse perioodil on R.J olnud töö hõivatud alaselt - alates 10.05.2017 töötab s katusetöölise ametikohal. xxxxxxxxxxxxxx-

R.J on süstemaatiline õigusrikkuja, tema suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole

tõsiseltvõetav, omavastutus on madal ja alkoholi tarvitanuna võib isik toime panna uusi

seaduserikkumisi. Võttes arvesse toimepandud kuriteo iseloomu, mis on seotud

liiklusrikkumisega ning korduvaid alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi, taotleb kriminaalhooldusametnik R.J-i karistuse täitmisele pööramist.

04.09.2017 kohtuistungil tunnistas R.J, et ta on katseajal tarvitanud alkoholi, lisaks

on ta jäänud vahele joobes mootorsõiduki juhtimisega, kuid kriminaalasja ei ole talle teadaolevalt alustatud. R.J selgitas, et ta oli tol päeval roolis, aga ei sõitnud, autol mootor ei töötanud. R.J kahetses juhtunut ja lubas ennast parandada, minna ravile

ning esitada kohtule selle kohta tõendi. Väidetavalt on ta nüüd aru saanud, et ta ei tohi

alkoholi tarvitada. Kriminaalhooldusametnik Piret Avi erakorralist ettekannet esindas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi, kes esitas kohtule , millest nähtub, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli

04.08., s.o pärast erakorralise ettekande kohtusse esitamist, on R.J taas tuvastatud

alkoholijoove. R.J on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi, v toroolis ähemalt neljal korral on rikkumised fikseeritud, ühel korral oli ta joobes au ja on algatatud kriminaalasi. Kriminaalhooldaja selgitas, et R.J-iga on peetud vestlusi alkoholi tarvitamise teemal, koostatud hoiatusi, kuid R.J-i käitumine ei ole muutnud. R.J-i suhtes tuleb karistus 5 kuud vangistust pöörata täitmisele.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtuotsusega määratud

kohustuse järjepidev rikkumine annab aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud.

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud.

R.J on kogu kriminaalhooldusperioodil suhtunud ükskõikselt talle mõistetud

karistusse ning R.J

oli teadlik võimalusse seda vabaduses kanda.

3 (3)

kriminaalhooldusega kaasnevate est, st kontrollnõuetest ja kohustust mida tal täita tuleb. Samuti oli ta teadlik kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest. Vaatamata

sellele on R.J tarvitamise keeldu, mis on kaasa süstemaatiliselt rikkunud alkoholi toonud ka uue . Tegemist on analoogse tõsise rikkumise süüteoga, mille eest on R.J juba karistatud.

Väidetavalt oma käitumist kahetseb R.J ja soovib seda parandada. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta tegeled väidetavalt teinud vajalikud järeldused ja võtnud eesmärgiks a

alkoholiprobleemiga, mis on peamiseks kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks. Kohtul on põhjust selles kahelda, kuna vaatamata ka varem avaldatud kahetsusele, on R.J jätkanud alkoholi tarvitamist. Viimati tuvastati alkoholi tarvitamine 04.08.2017, mis on pärast käesoleva erakorralise ettekande esitamist. objektiivse käitumise põhjal saab Seega järeldada, et R.J tegelikult ei ole motiveeritud oma eluviisi muutma, mistõttu püsib tema puhul

jätkuvalt oht uute süütegude toimepanemiseks. Kohus on seisukohal, et R.J-ile ei avalda mõju leebemad meetmed ja seega on karistuse eesmärke võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja ettepanek R.J-i mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik