4-17-2183/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-2183 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi E.P, väärteoasi NPALS § 15

1 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. juuni 2017. a otsus Apellatsiooni esitaja

Menetlusalune isik (isikukood: XXX; E.P elukoht: XXXX), apellatsioon RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 6. juuni 2017. a otsus jätta muutmata.

2. E.P apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30. päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

MENETLUSE KÄIK

1. NPALS § 15 Tartu Maakohus arutas väärteoprotokolli kohaselt E.P-le lg 1 järgi etteheidetavat tegu selles, et ta 11. mail 2017. a tarbis Riia tänaval narkootilisi aineid - amfetamiini ja suitsetas kanepit, mis sisaldas tetrahüdrokannabinooli.

1.1. KarS § 15

6. juunil 2017. a koostatud otsusega tunnistas Tartu Maakohus E.P

1 lg 1 järgi süüdi ja mõistis tema karistuseks viis päeva aresti. KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendas kohus aresti viie tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1.2. E.P-le mõistetud karistust põhjendas maakohus järgmiselt.

Kohus ei tuvastanud E.P puhul KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist. Tema poolt amfetamiini ja kanepi arsti ettekirjutuseta tarvitamist võib pidada üksikuks juhulikuks episoodiks, mitte süstemaatiliseks rikkumiseks. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus võimalikuks määrata E.P-le karistus sanktsiooni alammäära lähedal.

Karistusliigi valikul arvestas kohus E.P taotlust määrata talle karistuseks üldkasulik töö, kuna ta on hetkel töötu ja rahatrahvi tasumiseks puudub raha. Samuti selgus kohtuistungil, et menetlusalune isik kasvatab alaealist last. Kohtuvälise menetleja esindaja toetas E.P soovi üldkasuliku töö määramiseks. Kohus leidis, et karistuseks rahatrahvi määramine võib panna E.P ja ta ülalpidamisel oleva lapse raskesse majanduslikku olukorda, mis aga ei saa olla karistuse eesmärgiks. Karistuseks aresti mõistmine ja selle KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku töö tegemise kohustusega asendamine annab parema võimaluse mõjutada E.P edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuna tulenevalt KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Seega tuleb E.P süüdi tunnistada NPALS § 15

1 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks viis päeva aresti. KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel tuleb viis päeva aresti asendada viie tunni üldkasuliku tööga, mille E.P peab ära tegema ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. . E.P ei vaidlusta enda süüdi tunnistamist Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni E.P NPALS § 151 lg 1 järgi ega ka temale karistuseks viie päeva pikkuse aresti mõistmist. Ta palub aga just tagasi asendada viis päeva aresti, kuna viibib vahi all ja tal ei ole võimalik teha üldkasulikku tööd ühe kuu jooksul.

3. Kohtuvälise menetleja esindaja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

vanemkorrakaitseametnik Margus Talimaa esitas apellatsiooni osas Tartu Ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha. Esindajal puuduvad apellatsioonile vastuväited.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus jätab E.P apellatsiooni täielikult rahuldamata.

5.

Maakohus on kohtuotsuses piisavalt põhjendanud nii vajadust mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest kui ka seda, miks arestipäevad tuleb asendada üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Tähele tuleb panna sedagi, et taolise asenduse tegemise on võimalikuks teinud E.P vastav soov. Edasi on esimene kohtuaste juhindudes KarS § 69 lg 3 esimesest lausest õigesti määranud kindlaks ka üldkasuliku töö tegemise tähtaja. Kui arvestada, et E.P tuleb teha üksnes viis töötundi, siis on selline ajaperiood, s.o üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest, käsitletav rohkem kui piisavana. Seega mingeidki minetusi maakohtu otsuses ei selgu.

6. Tegelikult ei tee ka apellant maakohtule mingeidki etteheiteid. Apellatsiooni esitamise on tinginud asjaolu, et E.P viibib vahi all. Kohtute infosüsteemist pärinevate andmete kohaselt on ta vahistatud Tartu Maakohtu 8. juuni 2017. a määruse alusel kriminaalasjas nr 17278000333, kus talle on esitatud kahtlustus KarS § 22 lg 3 - § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi. 4. augusti 2017. a määrusega maakohus pikendas tema vahistamise tähtaega kahe kuu võrra, s.o kuni 7. oktoobrini 2017. a.

7. on ise avaldanud soovi tema arestikaristuse Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus E.P asendamiseks üldkasuliku tööga ja kohtuotsus on vastavas osas ka piisavalt põhistatud, pelgalt tema vahi all viibimise fakt maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Samuti peab ära märkima, et kuivõrd Tartu Maakohus 4. augusti 2017. a määrusega pikendas E.P vahistamise tähtaega kuni

7. oktoobrini 2017. a, võib ta nimetatud kuupäeval vabaneda ning jõuda viis üldkasuliku töö tundi määratud ajaks ära teha.

8. Eeltoodut arvestades ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus