Legislator Case Law & Legislation
2-14-58737/116 AI generated

2-14-58737/116 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-14-58737/116
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-14-58737/116 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
lack of substantive requirements unnecessary costs statutory requirement reasonableness justified business expenses performance in lieu of fulfillment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-58737 Tsiviilasi Korteriühistu xxxx hagi xxxx OÜ vastu dokumentide välja nõudmiseks Menetlustoiming menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: korteriühistu Xxxx(registrikood xxxx, asukoht Xxxx), lepinguline esindaja Natalja Perova Kostja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) lepinguline esindaja Erika Scholler (e-post erika.scholler@yahoo.com) Resolutsioon 1. Rahuldada korteriühistu Xxxx avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. 2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XxxxOÜ-lt välja korteriühistu Xxxx kasuks menetluskuluna riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 2000 eurot, kokku 2450 (kaks tuhat nelisada viiskümmend) eurot Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluse käik 1. Harju Maakohtu 09.12.2015 otsusega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2016 otsusega tühistati 09.12.2015 otsus osaliselt, asi saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule ning menetluskulude jaotus kuulus otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Harju Maakohtu 12.10.2016 otsusega jäeti menetluskulud Xxxx OÜ kanda. Harju Maakohtu 04.01.2017 määrusega jäeti kostja kaja menetlusse võtmata ja menetlus taastamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 04.01.2017 määruse muutmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kostja kanda. Kohtulahend jõustus 21.04.2017. 2. Hageja esitas 03.05.2017 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub kostjalt Xxxx OÜ-lt välja mõista menetluskulud 3500 eurot. 18.08.2017 täpsustatud avalduses palub hageja välja mõista 2450 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on täies ulatuses kantud seoses

2 antud kohtumenetlusega ning ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja vastuväited 3. 21.10.2014.a. hageja pöördus kohtusse kostja 1 – OÜ Xxxx vastu ja kostja 2 – Xxxx vastu avaldusega, mille järgi palus välja mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 korteriühistu dokumentatsiooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. Seega, OÜ Xxxx OÜ-ga seotud riigilõiv on summas 300 eurot, mitte 600 eurot, kui seda näitab Hageja. Kostja 1 (OÜ Xxxx) arvab, et riigilõiv summas 300 eurot ei ole põhjendatud ja nõustub ainult summaga 300 eurot (üks mittevaraline nõue). 4. Hageja märkis, et õigusteenuste nimekirjas punkt 1 ja 2, et temal oli konsultatsioon kliendiga, dokumentidega tutvumine, tegeles nõude ettevalmistamisega, koostamisega, tõendite kogumisega ja kohtule edastamisega. Kostja 1 arvates antud kulude nimekiri puudutas kostjat 1 ja kostjat 2, seega kostjale 1 kuuluv osa sellest moodustab 250 eurot. Ja selle summaga Kostja 1 ei ole nõus. Tavaline praktika hagiavalduse koostamise puhul on ca 300 eurot. See, et Hageja lepinguline esindaja pidi mitmekordselt puudused kõrvaldama ei tähenda seda, et kostja 1 ja kostja 2 peavad antud töö eest tasuma. Seega antud punktide puhul kostja on nõus tasuma 150 eurot. Antud protsessi raames oli tehtud tagaseljaotsus 24.09.2015.a. kostja 2 kohta, mille järgi kohus jättis menetluskulud kostja 2 kanda ja määras, et menetluskulud on 0 eurot. Hagejal oli võimalus vaidlustada tagaseljaotsuse, kuid paraku ta ei ole seda teinud. 5. 17.11.14 vastuse tutvumisega – 15 min – 25 eurot. 26.11.2014.a. seisukoha koostamise eest on mõistlik tasu 50 eurot. Kostja ei ole nõus Hageja poolt määratud summadega õigusabi osutamise eest puntides 7 ja 9 summas 400 eurot. Arusaamatuks jääb miks hagiavalduse täisversiooni edastamine võttis hagejal 2 tundi, kui hagiavaldus oli sisuliselt valmis. Antud summast kostja on nõus tasuma 100 eurot. 17.08.2015 kohtuistungil osalemine – 50 eurot. 07.09.2015.a. Kostja vastusega tutvumine -15 min – 25 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma punktis 12 määratud 100 eurot volituse koostamise eest, mida võtab 5 minutit aega. Kostja ei ole nõus tasuma hageja poolt edastatud menetluskulude nimekirja koostamise eest 100 eurot, lähtudes hea usu põhimõttest ja heast tavast. Täienduse hagile koostamine p 14 – 30 eurot. 6. Kostja ei ole nõus tasuma apellatsioonkaebuse ettevalmistamise eest ja menetluskulude taotluse eest, kus hageja sisuliselt kopeeris oma endised avaldused 350 eurot. Kostja on nõus summaga 150 eurot. Samas ei ole usaldusväärne, et Hageja kulutas arvamuse koostamisele (p.20) 2,5 tundi. Kostja arvates, see võiks olla 1 tund – 100 eurot 7. Täpsustuse hagile koostamine ja kohtukirjaga tutvumine (p.21) – 75 eurot. Kohtuistungil osalemine 0,45 min – 75 eurot. Vastuse määruskaebusele koostamine 0,5 t – 50 eurot. Kohtumääruse põhjendused 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. 9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 10. Kohus kostja vastuväitega riigilõivu osas ei nõustu. Toimikust ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud kahe nõude eest kokku 450 eurot:

3 08.10.2014 summa 300 eurot ja 28.10.2014 täiendavalt 150 eurot. Lisaks on hageja apellatsioonikaebuse esitamisel 22.12.2015 tasunud 300 eurot. Täpsustatud menetluskulude taotluse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista I astmes tasutud riigilõivust 150 eurot ja II astmes tasutud riigilõiv 300 eurot. Kuivõrd apellatsioonikaebus esitati ainult XxxxOÜ vastu, siis on riigilõivu hüvitamise nõue 300 eurot II astmes põhjendatud. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõiv 450 eurot (maakohtus 150 eurot + ringkonnakohtus 300 eurot). 11. Täpsustatud avalduse kohaselt on hageja õigusabikulu kuni 24.09.2015 summas 1500 eurot, millest hageja palub kostja kasuks välja mõista ½ ehk 750 eurot ning alates 24.09.2015 summas 1250 eurot, kokku 2000 eurot. Kohtu toimikust nähtub, et 24.09.2015 on tehtud tagaseljaotsus kostja II osas, milles on märgitud, et menetluskulud jäävad Xxxxkanda, kuid välja mõistetud menetluskulude rahaline suurus on 0 eurot (kd II lk 62-63). Seega on hageja täpsustatud avalduses arvestanud teisele kostjale Xxxx langevat osa. Täpsustatud avalduses on hageja oma õigusabikulusid vähendanud veel 150 euro võrra, st maha on võetud 28.10.2015 ja 21.03.2016 kulud menetluskulude kindlaksmääramise avalduste koostamise eest. 12. Lepingulise esindaja tunnihind on 100 eurot, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja ei ületa keskmisi turuhindasid. Kohus hinnates tehtud toiminguid ja toimingutele kulunud aega leiab, et kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning sellest ei nähtu, et esindaja oleks teinud tarbetuid kulutusi ja kulutanud selleks põhjendamatult aega. 13. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulud 2000 eurot, kokku 2450 eurot. 14. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/