1-17-8084/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-8084

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8084 (17233000893) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marjet Metskaev Tõlk Marina Davõdovitš ja Aleksander Minin Kriminaalasi

H.L

süüdistuses KarS § 424 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Pavel Gordijevski Süüdistatav H.L

isikukood XXX; elukoht xxx, registrijärgne elukoht

xxx; määratlemata kodakondsus; põhiharidus, emakeel vene keel; töökoht xxx; varem kriminaalkorras karistamata;

kinni peetud 07.07.2017-08.07.2017, alates 08.07.2017 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld; Kaitsja kaitsja kohtumenetluses ei osalenud Kohtuistungi toimumise aeg 11.09.2017

RESOLUTSIOON

Tunnistada H.L süüdi KarS §-s 424 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 4 (nelja) kuu pikkune vangistus.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.07.2017 kuni 08.07.2017, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista H.L-ile lõplikuks karistuseks 3 (kolme) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva pikkune vangistus.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata 3 (kolme) kuu ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva pikkune vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et H.L ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada H.L-ile määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja

1-17-8084

2 kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.09.2017.

Kohtuotsuse jõustumisel võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel H.L-ilt 2 (kaheks) kuuks

ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on H.L kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Tühistada H.L-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid: alkoholisisalduse mõõtmistulemuste väljavõte, mis asub toimiku tagakaanel, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Mõista H.L-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja kaitsja poolt kriminaalasja kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulu summas 48 (nelikümmend kaheksa) eurot.

Ülejäänud osa menetluskuludest, so kriminaalasja kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulu summas 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Määrata, et H.L on õigus hüvitada temalt väljamõistetud menetluskulusid kogusummas 753 eurot osade kaupa, kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003

DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning 99917700057868

selgitus „H.L , 1-17-8084, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning

süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe .

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 07.07.2017 kella

19:25 ajal Narva linnas Puškini tn 45a maja juures juhtis mootorsõidukit Audi riikliku registreerimismärgiga xxx H.L-i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus moodustas 1,13 mg/l +/-0,10 mg/l, st vähemalt 1,03 mg/l. Sellise käitumisega rikkus H.L liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Samuti rikkus H.L sellise käitumisega Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt

1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani H.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi.

1-17-8084

3

2. Kooskõlas H.L-i , tema kaitsja Igor Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Pavel Gordijevski vahel sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07-08.07.2017, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks taotleb prokurör kohtus vangistust 3 kuud ja 28 päeva. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud karistus 3 kuud ja 28 päeva vangistust täielikult täitmisele

pööramata tingimusel, et H.L ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistetakse H.L-ile lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuuks.

Samuti lepiti kokku, et H.L kohustub hüvitama kriminaalmenetluse kulud, s.o sundraha 705 eurot ja kaitsja Igor Belugini poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi

eest 48 eurot. Menetluskulusid on H.L õigus tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

3. Kohtuistungil avaldas H.L , et saab sõlmitud kokkuleppest aru, saab aru, et

kokkuleppega nõustumise korral kohtu poolt karistatakse teda vastavalt kokkuleppele, et ta kohustub hüvitama ühe aasta jooksul temalt väljamõistetavad menetluskulud. Samuti kinnitas ta,

et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet.

Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et

kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid

annavad aluse mõista H.L-i süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

5. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12

kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse

esemeks. Kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud, ent materjalidest nähtuvalt ei ole kokkuleppega hõlmatud kõiki menetluskulusid. Nii nähtub, et menetluskuludega seonduvalt on kokkuleppes käsitletud üksnes kaitsjatasukulusid, mille prokurör on allkirjastanud 09.07.2017 (tl 37-38). Samas kulud, mis on kaitsjale täies mahus prokuratuuri poolt hüvitamisele kuuluvaks määranud 28.08.2017 – nende kulude osas ei ole kokkuleppes seisukohta kujundanud.

Prokurör taotles kohtuistungil kokkuleppega hõlmatama menetluskulude riigi kanda jätmist,

millist seisukohta toetas ka süüdistatav. Kohtu hinnangul on prokuröri sellekohane seisukoht põhjendatud. Nii tuleb märkida, et H.L on eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikuks.

KrMS § 180 lg 3 kohustab kohut arvestama menetluskuluside kindlakstegemisel mh isiku

resotsialiseeriumisväljavaateid. Võttes arvesse süüdistatava eelnevate kriminaalkaristuste

puudumist, on alust seisukohaks, et osaline menetluskulude riigi kanda jätmine võiks mõju

avaldada H.L-i resotsialiseerumisväljavaadetele ehk anda täiendava tõuke tema edaspidisele õiguskuulekusele. Teiseks tuleb märkida, et kokkuleppega hõlmamata menetluskulu

isikult väljamõistmine raskendaks isiku olukorda, eiraks kokkuleppe esemeks olevate

õigusjärelmeid ning kohtu poolt kokkuleppest erineva, isiku olukorda raskendava otsuse

1-17-8084

4

tegemine riivaks põhjendamatult nii isiku kaitseõigust, ent oleks vaadeldav ka õigusnormide

ebaõige kohaldamisena. Seega esineb ka neil kaalutlustel alus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks.

6. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/