3-16-1003/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.09.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1003

Haldusasi

OÜ Neopol Invest kaebus Maksu- ja Tolliameti

21.04.2016 otsuse nr 12.2-7/00022-3 tühistamiseks

kütuse müügi tegevusloa nr VKM000850 kehtetuks

tunnistamise osas

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Neopol Invest, esindajad v.adv Kalev

Aavik ja adv Daniil Savitski

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas

Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.09.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 19.09.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1003 muutmata.

2. Jätta menetlussoaliste teise astme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-16-1003

2(12)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Neopol Invest on alates 15.03.2013 kantud majandustegevuse registrisse

vedelkütuse müüjana ning talle on väljastatud kütuse müügi tegevusluba nr VKM000850.

Maksu- ja Tolliamet (MTA) tunnistas 04.09.2014 otsusega OÜ Neopol Invest kütuse müügi

tegevusloa kehtetuks alates 05.09.2014, sest OÜ Neopol Invest ei täitnud vedelkütuse seaduse

(VKS) §-s 151 sätestatud kütuse müügi maksimaalse käibe ületamise kavatsusest teavitamise

kohustust. Nimetatud kohustust on rikutud järjepidevalt, mistõttu on tekkinud oht, et OÜ

Neopol Invest varjab tegelikku maksukohustust. Tallinna Halduskohus tühistas 09.01.2015

otsusega nr 3-14-51993 (jõustus 10.02.2015) MTA 04.09.2014 otsuse ning kohustas MTA-d

tegevusloa taastamiseks vajalike toimingute sooritamiseks.

MTA peatas 09.02.2015 otsusega OÜ Neopol Invest kütuse müügi tegevusloa kehtivuse alates

10.02.2015 kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni ja alustas kehtetuks

tunnistamise menetlust. Tallinna Halduskohus tühistas 02.09.2015 otsusega nr 3-15-467 MTA

09.02.2015 otsuse tegevusloa kehtivuse peatamise osas. Tallinna Ringkonnakohus jättis

13.10.2016 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. MTA kassatsioonkaebus on Riigikohtu

menetluses.

MTA edastas 03.12.2015 OÜ-le Neopol Invest otsuse projekti, millega kavandas tegevusloa

kehtetuks tunnistamist. OÜ Neopol Invest esitas projektile 14.12.2015 vastuväited.

MTA kohustas 06.04.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/025784-76 OÜ-d Neopol Invest tasuma

maksusumma 2 395 364,87 eurot (sh käibemaks 2 368 383,86 eurot ja tulumaks 26 981,01

eurot). Tallinna Halduskohus jättis 06.01.2017 otsusega nr 3-16-860 OÜ Neopol Invest

kaebuse maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata. OÜ Neopol Invest apellatsioonkaebus on

Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.

2. Maksu- ja Tolliamet tunnistas 21.04.2016 otsusega nr 12.2-7/00022-2 oma

09.02.2015 otsuse edasiulatuvalt kehtetuks (resolutsiooni p 1) ja OÜ Neopol Invest kütuse

müügi tegevusloa nr VKM000850 kehtetuks alates 22.04.2016 (resolutsiooni p 2). Otsuse

õiguslikeks alusteks on märgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p 1 ja

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37 lg 2 p 3.

1) MTA alustas 22.08.2014 korraldusega OÜ Neopol Invest suhtes maksumenetlust perioodi

01.05.2014-31.07.2014 osas. OÜ Neopol Invest on perioodil juuni kuni juuli 2014 arvanud

Liimet Invest OÜ arvete alusel maha sisendkäibemaksu summas 2 368 384,52 eurot. MTA-le

esitatud andmete kohaselt müüs Liimet Invest OÜ kontrolliperioodil OÜ-le Neopol Invest

kaupa (mälukaardid, 286 500 tk) kogusummas 14 210 307,08 eurot (sh 20% käibemaks

2 368 384,52 eurot). OÜ Neopol Invest esitatud dokumentide kohaselt müüdi kaubad edasi

Läti äriühingule Faber Auto SIA. MTA tuvastas maksumenetluse käigus kogutud tõendite

alusel, et tegelikkuses eelkirjeldatud ostu ega müüki ei toimunud. OÜ Neopol Invest pani

tahtlikult toime maksupettuse, mille käigus arvas alusetult maha sisendkäibemaksu summas

2 368 384,52 eurot Liimet Invest OÜ arvete alusel ja kajastas alusetult 0%-lise

käibemaksumääraga mälukaartide edasimüüki Faber Auto SIA-le. OÜ Neopol Invest on

kajastanud raamatupidamises juulis ja augustis 2014 arveid Faber Auto SIA-le kokku summas

12 434 011,92 eurot.

3-16-1003

3(12)

2) Vähendades alusetult käibemaksukohustust 2 368 384,52 euro võrra, tekitas OÜ Neopol

Invest avalikule korrale olulist kahju, mis annab aluse MSÜS § 37 lg 2 p-le 3 tuginedes

tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Selline kahju või oht ei eksisteerinud äratuntavalt või ei

olnud teada OÜ-le Neopol Invest kütuse müügi tegevusloa ja kütuse tarbimisse lubamise

õiguse andmise ajal, kuna enne seda ei ole OÜ Neopol Invest puhul tuvastatud maksuseaduse

rikkumist. Olulise ohu ja kõrgendatud ohu mõiste sisustamisel lähtus maksuhaldur

korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg-st 3 ja lg 8 p-st 1.

Sisendkäibemaksu suurtes summades maha arvamise ja mälukaartide reaalselt mittetoimunud

ostu-müügitehingute vormistamise vajadus tekkis OÜ-l Neopol Invest pärast kütuse

tarbimisse lubamise õiguse saamist. Tehingute ahelas Liimet Invest OÜ – OÜ Neopol Invest –

Faber Auto SIA on kasu saajaks just OÜ Neopol Invest, kes sai müügiarvete alusel vähendada

käibemaksukohustust. Kui OÜ Neopol Invest ei oleks arvestanud oma sisendkäibemaksu

hulgas Liimet Invest OÜ arvetel kajastatud käibemaksu, pidanuks ta tasuma riigieelarvesse

käibemaksu summas 2 368 384,52 eurot. Käibemaksu kajastamisega oma sisendkäibemaksu

hulgas vähendati teadlikult OÜ Neopol Invest käibemaksukohustust.

Oluline oht avalikule korrale on tekitatud just kütuse müügi tegevusloaga lubatud tegevusega,

kuna tasumisele kuuluv käibemaks on tekkinud kütuse müügitehingutest. Kuigi

sisendkäibemaks on alusetult maha arvatud kõrvaltegevuse näiliste tehingute (mälukaartide

ost-müük) kaudu, oli nende eesmärk vähendada kütuse müügitehingutest tekkinud

käibemaksukohustust. Kui OÜ-l Neopol Invest ei oleks kütuse müügiluba koos kütuse

tarbimisse lubamise õigusega, ei tekiks tal ka kütuse müügitehingutest tasumisele kuuluvat

käibemaksu ja tal puuduks vajadus vähendada käibemaksukohustust näilike tehingute kaudu.

3) Tehinguid kõnealuses ahelas ei ole üldse toimunud ning väidetav kaup puudub. On

soovitud jätta üksnes mulje tehingute toimumisest ning kauba müügist OÜ Neopol Invest

käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil. Jättes käibemaksu riigieelarvesse tasumata, on

OÜ Neopol Invest tekitanud kütuse müügiga olulist kahju avalikule korrale. OÜ Neopol

Invest oli teadlik, et kaupa ei ole üldse olnud ja ostutehingud ei saanud reaalselt toimuda.

Seega on OÜ Neopol Invest teadlikult ja planeeritult vähendanud oma käibemaksukohustust.

Tegevusloa muutmisega (nt tagatise suurendamisega) ei ole võimalik riigile juba tekitatud üle

2 miljoni euro suurust kahju kõrvaldada ega hoida ära kõrgendatud ohtu tulevikus. OÜ Neopol

Invest on mälukaartide näilike ühendusesiseste müügitehingutega arvanud sisendkäibemaksu

alusetult maha korduvalt (erinevatel maksustamisperioodidel) ning juhatuse liikme kinnitusel

on äriühingul kõrvaltegevusena kavas ka edaspidi mälukaarte soetada ja müüa.

Arvutitarvikute ostu-müügitehingute lõppemisest (olulisest vähenemisest) pärast kütuse

müügi tegevusloa kehtivuse peatamist järeldub, et nimetatud tegevus toimus vaid kütuse

müügilt tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamiseks.

4) Tuginedes eeltoodud kahjule ja võimalikule täiendavale avaliku huvi riivamise kõrgendatud

ohule käibemaksu tasumata jätmise näol, on loa kehtetuks tunnistamine põhjendatud.

Kehtetuks tunnistamine ei riiva äriühingu ettevõtlusvabadust niivõrd intensiivselt, et see

kaaluks üles avaliku huvi tagada maksude laekumine. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on

proportsionaalne meede avaliku huvi ja teiste kütuse müüjate huvide kaitsmiseks ning võrdse

konkurentsi tagamiseks. Äriühing saab jätkuvalt osta ja müüa kütust tolli- ja aktsiisilaos, mis

ei nõua kütuse müügi tegevusluba ega tagatist, samuti tegeleda muude aladega, mis ei nõua

kütuse müügi tegevusluba.

5) Vaatamata MTA korduvatele päringutele (09.02.2015, 18.03.2015, 19.05.2015), ei

tõendanud OÜ Neopol Invest oma vastustes hoolsuskohustuse täitmist ega lükanud ümber

MTA tuvastatud maksupettuses osalemist.

3-16-1003

4(12)

3. OÜ Neopol Invest esitas Tallinna Halduskohtule 23.05.2016 kaebuse MTA 21.04.2016

otsuse tühistamiseks kütuse müügi tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas (resolutsiooni p 2).

1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel puudub õiguslik alus. VKS § 14 kohaselt ei kuulu

maksukohustuse täitmine kütuse müügi tegevusloa kontrollieseme hulka. Kaebaja tegevusluba

ei ole võimalik tunnistada kehtetuks MSÜS § 37 lg 2 p 3 alusel. See säte reguleerib tegevusloa

kehtetuks tunnistamist olukorras, kus avalikule korrale tekib oluline kahju või oht

tegevusloaga lubatud tegevusega, st ettevõtja tegutseb õiguspäraselt ja talle antud loa raames,

kuid asjaomane tegevus (konkreetsel juhul kütuse müük) tekitab kahju või ohu, mis ei

eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal. Maksude mittetasumine ei ole kütuse

müügi tegevusloaga lubatud tegevus ega tegevus, mis leiaks aset loa omanikust sõltumata.

2) MTA väited seoses hoolsuskohustuse mittetäitmisega on väärad ning asjakohatud. Kuna

kaebajale ei heideta ette tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete

rikkumist, ei saa küsimust hoolsuskohustuse täitmisest tõusetuda.

3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole proportsionaalne, isegi kui selleks eksisteeriks

õiguslik alus. Kütuse müügiga tegeleva ettevõtja jaoks tähendab see kogu majandustegevuse

katkestamist. Tegemist on kõige intensiivsema majandustegevuse piiranguga selles

valdkonnas. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine välistab igasuguse võimaluse selles

valdkonnas majandustegevusega tegeleda. Avalik huvi maksulaekumiste ja võrdse

konkurentsi tagamiseks ei ole nii intensiivseks ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisavalt

kaalukas.

4) Kõik etteheited väidetava maksupettuse toimepanemise osas on esitatud Liimet Invest OÜ

aadressil, mistõttu jääb arusaamatuks, miks heidetakse kaebajale ette teise äriühingu tegevust

või tegevusetust ning väidetakse, et tegelikult on maksupettuse pannud toime kaebaja.

Kaebaja ei oska ega peagi oskama selgitada, miks üks või teine tehingupartner (sh Liimet

Invest OÜ) on eksinud tehingute kajastamisel või ei täida maksumenetluses oma

kaasaaitamiskohustust. Kui vastustaja leiab, et kaebaja on sooritanud maksupettuse, siis peab

ta tooma välja konkreetsed teod, mis on toime pannud kaebaja. Kaebaja ei ole maksukohustust

rikkunud.

5) Kaebaja tegeleb Eestis ettevõtlusega järjekindlalt juba aastast 2006 ning konkreetselt

kütuseturul ca 2 aastat. Kaebaja tunnistati vedelkütuse tegevusloa saamisel usaldusväärseks ja

kõigile nõuetele vastavaks ning määrati tagatissumma 1 000 000 euro ulatuses. Kaebaja

tegeleb kütuse maale toomise ja vahendamisega, omamata isiklikke müügipunkte või suurt

töötajaskonda. Viimase viie tegevuskuu jooksul tasus kaebaja riigieelarvesse 9 092 057,38

eurot tegevusloaga hõlmatud tegevuselt, millele lisandusid tööjõumaksud. Kaebaja ise teenis

seejuures ca 640 000 eurot kasumit, mis moodustas kõigest 7% sellest, mida kaebaja on

tasunud riigile. Selline tegevus ei ole omane maksupettust korraldavatele äriühingutele.

4. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Vaidlustatud otsus on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning puudub

alus selle tühistamiseks. Otsusest nähtub selgelt, et kaebaja on rikkunud tegevusloaga seotud

tingimusi. Kaebaja ei ole suutnud tõendada piisaval määral hoolsuskohustuse täitmist

seonduvalt tehingutega, milles maksuhaldur heidab ette maksupettust. Vaidlustatud otsuses

kaebaja suhtes esitatud maksupettuse kahtlus on leidnud väljenduse maksuotsuses.

2) MSÜS § 6 lg 2 sätestab majandustegevuse põhinõuded, millest üheks on maksukohustuse

nõuetekohane täitmine, mida kaebaja ei ole teinud. Tema seisukohti jaatades tekiks olukord,

kus äriühing saaks isegi maksupettuste toimepanemise korral oma tegevust segamatult jätkata

ning kahjustada maksulaekumiste tagamises seisnevat avalikku huvi ja konkurentsi vastavas

sektoris.

3-16-1003

5(12)

3) Kaebaja viited MSÜS seletuskirja erinevatele osadele ei kinnita, et tegevusluba pole

võimalik kehtetuks tunnistada. Tallinna Halduskohus on 09.01.2015 otsuses nr 3-14-51339

leidnud, et maksupettuse kahtluse korral saab maksuhaldur tunnistada tegevusloa kehtetuks

MSÜS § 37 lg 2 p 3 alusel.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.09.2016 otsusega kaebuse, tühistas MTA

21.04.2016 otsuse kaebaja kütuse müügi tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas ning mõistis

vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 1498,50 eurot.

1) Poolte vahel on vaidlus MSÜS § 37 lg 2 p 3 tõlgendamise üle ning selles, kas kaebaja

tegevusloa kehtetuks tunnistamine nimetatud alusel oli õiguspärane. Vastustaja tugineb

asjaolule, et maksumenetluses on tuvastatud maksupettusega kütuse müügil olulise kahju

tekitamine avalikule korrale ning esineb oht taolise tegevuse jätkumiseks. Maksupettuse

kahtlus on leidnud väljendamist ka MTA 06.04.2016 maksuotsuses. Pooled leidsid, et

sõltuvalt kohtu seisukohast MSÜS § 37 lg 2 p 3 kohaldamisele kuuluvuse osas, võib osutuda

vajalikuks anda hinnang ka sellele, kas maksuhaldur on õigesti selgitanud välja vaidlustatud

otsuse eelduseks olevad asjaolud. Pooled möönsid, et kaebus maksuotsuse peale on alles

kohtu menetluses, kuid pidasid praeguse asja lahendamist võimalikuks menetluse peatamiseta.

2) HMS § 66 lg 2 p 1 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada

isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud

võimalus haldusaktis. Puudub vaidlus, et kaebaja tegevusluba sai pidada kuni kehtetuks

tunnistamiseni õiguspäraseks. Sätteks, mille alusel vastustaja tunnistas õiguspärase haldusakti

kehtetuks, on MSÜS § 37 lg 2 p 3, mille kohaselt võib majandushaldusasutus tunnistada

tegevusloa kehtetuks järgmisel alusel: „tegevusloaga lubatud tegevusega avalikule korrale

tekkiv oluline kahju või oht, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal ja

mis kaalub üles ettevõtja huvi tegevust jätkata ning mida ei ole võimalik kõrvaldada

tegevusloa muutmisega.“

3) VKS § 13 lg 1 p 3 kohaselt on kütuse müük loakohustusega tegevusala. VKS § 14 kohaselt

antakse tegevusluba ettevõtjale, kui: 1) ta vastab sama seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele; 2) tal

on selle seaduse §-des 41-44 sätestatud tingimustele vastav tagatis; 3) tegevusloa taotlejat ei

ole karistatud tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on olnud nõutav.

VKS § 3 sätestab, et kütuse käitlemisega tegeleval isikul (käitlejal) peavad olema vajalikud

tehnilised vahendid ja personal, et tagada sellest seadusest tulenevate nõuete täitmine, samuti

nähakse ette tagatise, vastutuskindlustuse ja kapitalinõuded.

Kaebaja kanti majandustegevuse registrisse tarbimisse lubatud vedelkütuse müüjana alates

15.03.2013 tegevusloa numbriga VKM000850. Ta sai õiguse kütuse tarbimisse lubamiseks

alates 20.03.2014, esitades MTA-le 20.12.2012 otsusega määratud tagatise 1 000 000 eurot.

Vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli kaebaja tegevusluba MTA 09.02.2015 otsusega peatatud

kuni kehtetuks tunnistamise otsustamiseni.

4) MSÜS § 37 lg 2 p 3 senine kohaldamispraktika on napp. Varasemas kohtupraktikas

(Tallinna Halduskohtu 09.01.2015 otsus nr 3-14-51993, p 9) on leitud, et kui maksuhalduri

arvates tuli kaebaja tegevusluba kehtetuks tunnistada maksupettuse kahtluse tõttu, saanuks

seda teha MSÜS § 37 lg 2 p 3 alusel. Viidatud kaasuse asjaolud ei eeldanud aga süvenenud

lähenemist sellele, millistel eeldustel saab seda alust kohaldada.

5) Kaebaja arusaama kohaselt on MSÜS § 37 lg 2 p 3 loomisel peetud sätte kohaldamisalana

silmas eelkõige keskkonnaõiguse reguleerimisvaldkonda, kus on tõenäoline kahju või ohtude

ilmnemine, mis ei olnud loa andmise ajal ettenähtavad. MSÜS § 2 lg 1 kohaselt kohaldatakse

seda seadust aga igale ettevõtjale ning tema majandustegevusele kõigil tegevusaladel, kui

seaduses ei ole ette nähtud teisiti. MSÜS ega muud seadused ei piira selle seaduse

3-16-1003

6(12)

kohaldamist vedelkütuse müügiga seonduvale majandustegevusele ega tee muu hulgas

erandeid MSÜS § 37 lg 2 p 3 kohaldamiseks.

6) Kohtupraktikas on peetud kaalukaks avalikuks huviks maksupettuste toimepanemise

vältimist, samuti on rõhutatud kütuse valdkonnas esinevat kõrgendatud maksupettuste riski ja

sellest tulenevat vajadust kaitsta ausat konkurentsi (nt Riigikohtu 10.12.2014 otsus nr 3-3-1-

49-14, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2015 esialgse õiguskaitse määrus nr 3-15-467, p

8). Avalikes huvides on, et maksuhaldur saaks maksupettuse kahtluse korral koheselt

reageerida (vt ka Tallinna Halduskohtu 09.01.2015 otsus nr 3-14-51993, p-d 10 ja 13).

7) Puudub vaidlus, et maksude tasumata jätmise oht ei eksisteerinud või ei olnud teada

kaebajale tegevusloa andmise ajal. Tegevusluba antakse eelduslikult õiguspäraseks

tegevuseks, kui selle andmise tingimuseks olevad nõuded on täidetud. Loa andmise hetkel ei

saanud vastustajal olla põhjust arvata, et loa adressaat hakkab maksukohustust vältima. Samas

ei ole majandustegevuseks tegevusluba andes ka välistatud ja ebatõenäoline maksudest

kõrvalehoidmisest tekkiv kahju ega selle jätkuva tekitamise oht. Maksuõigusrikkumistele

reageerimiseks on ette nähtud abinõud maksukorralduse seaduses (MKS) ning ka MSÜS-s.

8) Kaebaja on järjekindlalt rõhutanud, et MSÜS § 37 lg 2 p 3 ei ole selle eesmärki silmas

pidades praegusel juhul ilmnenud faktilistel asjaoludel tegevusloa kehtetuks tunnistamise

kohane alus ning normi eesmärgiks ei ole reageerida tegevusloa adressaadi õigusvastasele

tegevusele (majandustegevuse nõuete rikkumisele). MSÜS eelnõu (803 SE) seletuskirjas on

MSÜS § 37 lg 2 p 3 osas märgitud järgmist: „Lõike 2 punkt 3 on sätestatud silmas pidades

olukorda, kus asjaolud muutuvad sõltumata ettevõtja ja haldusorgani tegevusest, nt teaduse

arenedes leitakse, et varem väheohtlikuks peetud tegevusloaga lubatud tegevus osutub siiski

väga ohtlikuks. Sellisel juhul on esmaseks lahenduseks tegevusloa muutmine (vt § 34

seletusi), kui aga muutmine ei ole ohu kõrvaldamiseks piisav, siis tuleb vajaduse korral

tunnistada tegevusluba kehtetuks.“

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta seadusandja tahet ja eesmärki MSÜS § 37 lg 2 p 3

loomisel tähelepanuta. Samuti ei saa seaduseelnõu seletuskirjas kõnealuse normi eesmärgi

kohta kirja pandut pidada juhuslikuks. Sarnaselt on seadusandja põhjendanud ka MSÜS § 32

lg 2 p-s 2 sätestatud tegevusloa muutmise aluse eesmärki. Sellegi normi puhul on seletuskirjas

märgitud, et norm on mõeldud kohaldamiseks juhtudel, kui asjaolud muutuvad sõltumata

haldusorgani või tegevusluba omava ettevõtja tegevusest (seletuskirja lk 62). Seega saab

järeldada seadusandja selget tahet eristada selliseid tegevusloa kehtetuks tunnistamise (ka

muutmise) aluseid, milleni viib ettevõtja tegevus, ning anda majandushaldusasutusele õigus

reageerida ka juhtudel, kui seda ei tingi ettevõtja enda käitumine, vaid sellest sõltumatult

kahju või ohu tekkimine. Samasugusele arusaamisele normist viib ka grammatiline

tõlgendamine, kuna sätte sõnastuses „tegevusloaga lubatud tegevusega avalikule korrale

tekkiv oluline kahju või oht“ kasutatud sõna „tekkiv“ ei osuta tegevusloa alusel tegutseva

ettevõtja aktiivsele tegevusele õigusnormide (sh maksukohustust kehtestavate normide)

rikkumisel, vaid võimaldab järeldada, et kahju või oht tekib hoolimata sellest, kui

õiguskuulekalt ja hoolikalt täidab ettevõtja oma kohustusi. Maksude tasumisest kõrvale

hoidmine ning iseäranis maksupettusena kvalifitseeritav käitumine ei toimu loa omaja

tegevusest sõltumatult.

9) Kohtupraktikas (Riigikohtu 28.09.2011 otsus nr 3-3-1-40-11, p-d 16 ja 18) on leitud, et

haldusakti pole põhjust pidada õigusvastaseks, kui see sisaldab ebaõiget viidet õiguslikule

alusele, kuid akti sisulised põhjendused veenavad, et täidetud on sellise õigusnormi koosseis,

mis tegelikult näeb ette haldusaktis ettenähtud tagajärje ning kujunenud asjaoludel ei saanudki

teistsugune tagajärg kaasneda. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Vastustaja

3-16-1003

7(12)

kinnituse kohaselt on normi kohaldatud teadvalt, st puudub alus väita eksimust õigusliku aluse

märkimisel haldusakti põhjendustes.

10) Isikut soodustava õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamisel isiku kahjuks on

adressaadi jaoks oluliselt koormav mõju ning seaduses sätestatud õiguslik alus peab sellisel

juhul andma selgelt võimaluse tunnistada haldusakt kehtetuks. MSÜS ei sätesta võimalust

reageerida loakohustuslikul tegevusalal tegevusloa kontrolliesemega hõlmamata rikkumiste

korral tegevusloa kehtetuks tunnistamisega, vaid üksnes kontrolliesemesse kuuluvate nõuete

rikkumisel (MSÜS § 37 lg 2 p 2). Seadusandja on selgelt eristanud olukordi, kus

majandushaldusasutus saab võtta meetmeid (keelata majandustegevuse) tegevusloa

kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ja muude rikkumiste puhul (MSÜS § 36). Tegevusloa

kehtetuks tunnistamine ei saa toimuda seaduses sätestamata alusel analoogiat kohaldades.

MSÜS-st ega selle eelnõu seletuskirjast ei ilmne seadusandja tahet sätestada loakohustusega

tegevusalal tegevusloa kehtetuks tunnistamise võimalus ka tegevusloa kontrolliesemega

hõlmamata nõuete rikkumisel. Seaduseelnõu seletuskirjas on selgitatud, et kuna tegevusluba

on avalik-õiguslik tõend selle kohta, et isik vastab teatud nõuetele, siis kontrolliesemesse

mittekuuluvate nõuete rikkumine ei saa seda ümber lükata, vaid sedalaadi rikkumistele saab

reageerida majandustegevuse keelamisega. Seletuskirja järgi on ka kontrolliesemesse

kuuluvate ja mittekuuluvate majandustegevuse nõuete staatus erinev: esimeste täitmisega on

seotud majandustegevuse lubatavus, teistega eelduslikult mitte (seletuskirja lk 71).

11) Eespool osutatud oluline avalik huvi eeldab ja õigustab kohast reageerimist kütusesektori

eripära arvestades maksupettuste tõkestamiseks ja maksulaekumise tagamiseks. Sellise

avaliku huvi kaitse ei ole kehtiva õiguse järgi takistatud ega välistatud ka juhul, kui

seadusandja pole tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluvate majandustegevuse nõuete

rikkumise puhuks näinud ette tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Maksuhaldur on juba

kohaldanud kaebaja suhtes leebemaid meetmeid (loa peatamine). Seadusandja on ette näinud

abinõud nii tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete kui ka muude

majandustegevuse nõuete rikkumise puhuks. MSÜS § 37 lg 2 p 2 näeb ette võimaluse

tunnistada tegevusluba kehtetuks kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude

rikkumise korral. Nii majandustegevuse kontrolliesemesse kuuluvate kui mittekuuluvate

nõuete rikkumise korral on kohaldatav majandustegevuse keelamise instituut. MSÜS § 36 lg 1

kohaselt võib majandushaldusasutus majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu keelata

ettevõtjal või ettevõtjaga seotud isikul majandustegevuse. MSÜS § 36 lg-st 3 tuleneb, et

loakohustusega tegevusalal võib keelamise aluseks olla üksnes tegevusloa kontrolliesemesse

mittekuuluvate majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustest mittetulenevate

kohustuste rikkumine. Majandustegevuse keeld ei pruugi tähendada majandustegevuse

keelamist tervikuna. MSÜS § 37 lg 4 kohaselt võib majandustegevuse keelata üksnes

tegevusalal, milles rikkumine aset leidis, ning põhjendatud vajaduse korral ka sellega seotud

või iseloomult lähedasel tegevusalal. Ka MSÜS eelnõu seletuskirjast nähtub, et kui keelamist

põhjustavad asjaolud puudutavad ainult mõnda tegevusala, võib majandustegevuse keelata

ainult vastavatel tegevusaladel ning vajadusel ka nendega seotud või iseloomult lähedastel

tegevusaladel (seletuskirja lk 71).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha

uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

1) Vastustaja ei nõustu halduskohtu poolt MSÜS § 37 lg 2 p-le 3 antud tõlgendusega.

Halduskohtu käsitus on liiga kitsas ning lähtub üksnes sättes olevast sõnast „tekkiv“. Sätte

eesmärgi selgitamisel pidanuks kohus vaatlema sätet kui tervikut. Kitsa tõlgendamise

3-16-1003

8(12)

tulemusena jõudis kohus ebaõigele seisukohale, et tegevusluba ei saa tunnistada kehtetuks

MSÜS § 6 lg 2 ja § 37 lg 2 p 3 alusel.

MSÜS eelnõu seletuskirjast tulenevalt on sama seaduse § 6 lg-te 2-5 puhul oluline vaadata ka

§ 18 seletust. Nimetatud sätte seletusest tulenevalt on ettevõtjal õigus saada tegevusluba, kui

tema majandustegevus vastab avalik-õiguslikest normidest tulenevatele nõuetele. Vastustaja

hinnangul tähendab see, et tegevusloa saab anda ettevõtjale, kes täidab avalik-õiguslikke

norme täielikult. Kui mingi õigus antakse teatud tingimuste täitumise tõttu, siis on võimalik

vastav õigus ka ära võtta, kui need tingimused enam ei täitu. Seega, kui MTA on tuvastanud,

et kaebaja ei täida enam avalik-õiguslikke norme täielikult, vaid on teinud teadliku valiku neid

mitte täita, on vastustajal kohustus kaebajale antud õigus ära võtta.

MSÜS eesmärk on kaitsta muu hulgas ausaid ettevõtjaid. Käsitus, mille kohaselt ei ole MSÜS

§ 6 ja § 37 lg 2 p 3 omavahel seotud ning koostooduna tegevusloa kehtetuks tunnistamise

aluseks, on ebaõige, kuna sellise käsituse kohaselt peaks majandushaldusasutus isiku suhtes,

kes on avalik-õiguslike normide olulisel määral täitmata jätmise tõttu tekitanud ohu, mis

väljendub avaliku huvi olulises riives (suuremahuline maksupettus), kasutama intensiivsemat

meedet.

Kui tegevusluba ei ole võimalik kehtetuks tunnistada, kuid majandustegevus on võimalik

keelata, tekiks olukord, kus isikul on kehtiv tegevusluba ja samal ajal kehtib ka

majandustegevuse keeld. Seadusandja tahe ei saa olla niivõrd vastuoluline.

Majandustegevuse keelamine (nt kütuse ostu-müügi tegevusalal) tähendaks seda, et isik ei

saaks üldse tegeleda soovitud tegevusega. Tema õiguste riive oleks oluliselt intensiivsem kui

tegevusloa kehtetuks tunnistamisel. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel oleks võimalus

tegutseda kõnesoleval tegevusalal vähemalt viisil, mis ei nõua tegevusluba, nt tehes tehinguid

aktsiisiloas. Kohus ei ole arvestanud sellega MSÜS § 37 lg 2 p 3 analüüsimisel.

2) Seadusandja on toonud seletuskirjas esile, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine tehakse

lubatavaks sellega seotud tingimuste ning hoolsuskohustuse rikkumise korral (seletuskirja lk

10, p 4.2). Seletuskirja IV ptk I jao selgitamisel on toodud välja, et tegevusloa kehtetuks

tunnistamise eesmärk ei ole soov majandustegevuse nõudeid rikkunud ettevõtjat karistada,

vaid kõrvaldada ettevõtjast lähtuvat ohtu (seletuskirja lk 64). Maksude tasumata jätmine kui

selline ei ole loakohustusega tegevusalade puhul üldjuhul „ohtlikum“ kui mujal, kuid võivad

eksisteerida erandid (seletuskirja lk 64, joonealune viide 72). Halduskohus pidanuks hindama,

kas kütuse müügi tegevusluba nr VKM000850 on erand, mille puhul on õigustatud rakendada

tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid. Vastustaja hinnangul on tegemist erandiga ning

tegevusluba on tunnistatud õigustatult kehtetuks.

3) Tallinna Ringkonnakohus on samade poolte vahel toimunud vaidluses hetkel jõustumata

13.10.2016 otsuses nr 3-15-467 (p 15) leidnud, et MSÜS § 37 lg 2 p 3 kohaldamine ei eelda,

et tegevusloa omaja peaks olema rikkunud kas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvat või

mõnda üldist majandustegevuse nõuet, vaid sellel alusel saab tegevusloa kehtetuks tunnistada

üksnes juhul, kui konkreetse tegevusloaga antud õiguse realiseerimisega (s.o praegusel juhul

kütuse müügiga) kaasneks ülekaalukas ja ettenägematu kahju või oht avalikule korrale, mida

ei saaks kõrvaldada ka tegevusloa muutmisega. Seega on ringkonnakohus jaatanud tegevusloa

kehtetuks tunnistamist juhtudel, kus tegevusloa omaja on hoidunud kõrvale maksude

tasumisest ning maksuhalduri poolt on tuvastatud selline oht avalikule korrale, mida ei saaks

kõrvaldada ka tegevusloa muutmisega. Kaebaja tegevusloa muutmisega ei saaks ohtu

kõrvaldada.

Analüüsides eelnevalt toodud ringkonnakohtu seisukohta, tuleb tegevusloa omaja puhul

hinnata tekkivat käivet ja seda, mille arvelt kujuneb sisendkäibemaks. Kaebaja tegevusaladeks

on üheaegselt kütuse müük ning väidetav mälukaartide müük. Kaebaja tegevusvaldkondi ei

3-16-1003

9(12)

saa vaadelda eraldi. Oluline on hinnata, kuidas kaebaja erinevad tegevusvaldkonnad üksteist

mõjutavad. Kaebaja on asunud tegutsema kütusevaldkonnast kõrvalises valdkonnas

(mälukaardid) vahetult pärast kütuse müügiks tegevusloa saamist. Mälukaartide soetuselt

deklareeritud sisendkäibemaks on peaaegu võrdne tasumisele kuuluva käibemaksuga, mis on

tekkinud eelkõige müüdud kütuse arvelt. Seega on kaebaja tegevusluba otseses seoses tema

kõrvaltegevusega. Loa puudumisel ei oleks kaebajal motivatsiooni deklareerida alusetult

sisendkäibemaksu.

4) Halduskohus jättis tõlgendamisel tähelepanuta MSÜS § 37 lg 2 p-s 3 sisalduva olulise osa

ehk „avaliku korra“. Vastustaja viitab KorS § 2 lg-s 1, § 4 lg-s 1 ja § 5 lg-s 2 sisalduvatele

avaliku korra, ohu ja korrakaitse mõistetele. Maksuhaldur tegutseb avalikes huvides

eesmärgiga tagada õigusnormide järgimine ning õigushüvede kaitse. Kui maksuhaldur on

tuvastanud, et majandustegevuse luba omav isik kasutab talle antud õigusi eesmärgiga luua

endale lubamatu maksueelis ja seeläbi kahjustada ausa tegevusloa omaja positsiooni, teeb

vastustaja seaduse piirides endast oleneva, et sellist tegevust takistada. Halduskohus jättis

sätte tõlgendamisel tähelepanuta ka olulise osa ehk „tegevusloaga lubatud tegevusega“, mis

tähendab seda, et tegevusloa omaja on loaga lubatava tegevusega ehk sellega tegelemise

käigus tekitanud olulise ohu. Kaebaja on tegevusloaga antud õiguse realiseerimise ajal

tekitanud avalikule korrale ohu, jättes alusetult maksud tasumata. Ajal, mil tal tekkis kütuse

müügilt tasumisele kuuluv käibemaks, tekkis tal ka vajadus kajastada oma maksuarvestuses

valeandmeid seoses mälukaartide müügiga. Halduskohus jättis tähelepanuta MSÜS § 37 lg 2 p

3 seletuskirja osa, milles selgitatakse, et kui tegevusloa muutmine ei ole ohu kõrvaldamiseks

piisav, tuleb vajaduse korral tunnistada tegevusluba kehtetuks (seletuskirja lk 73). Praegusel

juhul ei saaks tegevusloa muutmisega olulist ohtu kõrvaldada.

5) Kaebaja on põhjustanud ülekaaluka ja tegevusloa väljastamise ajal ettenägematu kahju

avalikule korrale. Samuti on oht, et see leiab aset ka tulevikus. Kahju ja oht on põhjustatud

tegevusloaga antud õiguse realiseerimisel. Kütuse müüki ja fiktiivseid tehinguid

mälukaartidega tuleb vaadelda koos, lugedes mõlemad tegevused tegevusloaga antud õiguse

realiseerimiseks. Vaidlustatud otsuses on toodud ajatelg: kaebaja omas alates 25.03.2014

kütuse tarbimisse lubamise õigust ning tema müügitegevus seisnes lisaks tarbimisse lubatud

kütuse müügile ka 0% maksumääraga kütuse edasimüügis 20% maksumääraga; perioodil

juuni kuni juuli 2014 deklareeris ta tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 2 761 491,76

eurot ja võltsarvete alusel sisendkäibemaksu summas 2 368 384,52 eurot, vähendades

alusetult tasumisele kuuluvat käibemaksu. Tuvastatud asjaolude pinnalt on väljastatud

06.04.2016 maksuotsus. Võttes arvesse, et kaebaja on lõpetanud oma tegevuse pärast

maksuhalduri poolset MKS §-s 10 sätestatud kohustuste realiseerimist, on ilmne, et kaebaja

pole tegutsenud ausa konkurentsi printsiipe silmas pidades.

7. OÜ Neopol Invest palub 04.01.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

1) Halduskohus ei ole tõlgendanud seadust ebaõigesti ega rikkunud ka põhjendamiskohustust.

Halduskohtu otsus on õiguspärane. Halduskohus on tuginenud MSÜS § 37 lg 2 p 3

tõlgendamisel kõigile tunnustatud tõlgendamismeetoditele, analüüsides nii seaduse sõnastust

kui ka eesmärki.

Vastustaja viitab omapoolse tõlgenduse toetuseks MSÜS seletuskirja § 18 kommentaaridele,

millest väidetavalt järeldub, et tegevusluba saab anda vaid juhul, kui isik täidab avalik-

õiguslikke norme täielikult. Väide on vastuolus nii MSÜS § 18 kommentaaride kui §-de 18 ja

19 sõnastusega.

Vastustaja väitel ei saanud seadusandja soovida olukorda, kus isikul võiks samaaegselt olla nii

kehtiv tegevusluba kui kehtiv majandustegevuse keeld. Tegelikult MSÜS teadvustab sellise

3-16-1003

10(12)

olukorra tekkimise võimalust, nähes § 37 lg-s 6 ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise

võimaluse juhul, kui ettevõtja rikub talle kohaldatud majandustegevuse keeldu.

Vastustaja arvates ei ole kohtu poolt viidatud võimalused väidetavale maksupettusele MSÜS §

36 kaudu reageerimiseks praegusel juhul kohased, kuivõrd majandustegevuse keelamine on

vastustaja hinnangul tegevusloa kehtetuks tunnistamisest suurem õiguste riive – tegevusloa

kehtetuks tunnistamisega säiliks kaebajal õigus tegeleda teisel kütusega seotud tegevusalal.

Kaebaja sellega ei nõustu. Kütusemüügi valdkonnas ei ole riive intensiivsusel vahet. Esiteks

välistab kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine igasuguse töö kütusemüügi valdkonnas,

sest vastavalt seadusele ei tohi tegevusloata ettevõte kütust osta ega müüa. Seega ei ole sisulist

erinevust,

kas

tunnistada

tegevusluba

kehtetuks

või

keelata

samas

valdkonnas

majandustegevus, subjekti jaoks on tulemus sama. Teiseks võimaldab MSÜS keelata

majandustegevust majandustegevusalal tegutsemise lauskeelust kitsamalt. MSÜS § 36 lg 2

kohaselt kaotab isik majandustegevuse keelu korral õiguse tegutseda keelamise otsuses

märgitud tegevusalal. Seega saanuks vastustaja keelata kaebaja majandustegevuse kütuse

müüki lubamise tegevusalal ja kaebaja saanuks jätkata tööd „aktsiisilaos“, nagu väidab

vastustaja. Samas ei ole teises kütusemüügi valdkonnas tegutsema asumise ettepanek kohane.

2) Väär on vastustaja seisukoht, et halduskohus pidanuks kaaluma, kas praegusel juhul on

tegemist MSÜS seletuskirjas osutatud erandiga, mille tõttu oleks tegevusloa kehtetuks

tunnistamine õigustatud. MSÜS ei näe ette ühtegi erandit, mille puhul tohiks tegevusloa

tunnistada kehtetuks muul alusel kui tegevusloaga seotud kontrollieseme nõude rikkumine.

MSÜS seletuskirjas on viidatud erandina aktsiisilao pidamisele kui näitele, mille puhul on

maksukohustuse täitmine eraldiseisev kontrollieseme nõue.

3) Vastustaja on tsiteerinud Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2016 otsust nr 3-15-467

valikuliselt. Tegelikkuses toetab see lahend kaebaja, mitte vastustaja seisukohta. Nimetatud

otsuses on apellatsioonkaebuses toodule järgnevalt märgitud, et vaidlustatud haldusaktis

puuduvad põhjendused, et OÜ Neopol Invest poolt kütuse müümisega kaasneks iseenesest

mingi oluline kahju või oht avalikule korrale. Asjaolu, et kaebaja majandustegevusega

väljaspool kütuse müügi valdkonda võib kaasneda maksukohustuste täitmata jäämise oht ja

seeläbi oluline kahju avalikule korrale, ei anna võimalust tunnistada tema kütuse müügi

tegevusluba kehtetuks. Seega on kohus ka eelviidatud asjas asunud seisukohale, et tegevusloa

kehtetuks tunnistamine ei ole lubatav kontrolliesemesse mittekuuluva kohustuse väidetava

rikkumise tõttu.

4) Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et tal ei olnud võimalust tegevusluba muuta.

Tegevusluba kehtib, kui on täidetud VKS §-s 41 sätestatud tagatise esitamise kohustus. Tagatis

esitatakse käibemaksuseaduse (KMS) § 442 ja MKS alusel. VKS § 42 lg 4 kohaselt on MTA-l

õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sh vaadata üle juba

määratud tagatis. Seega, kui vastustaja leidis, et kaebaja puhul on tegemist kõrgendatud

riskiprofiiliga äriühinguga, oleks vastustaja saanud reageerida tagatise suurendamisega.

Vastustaja saanuks arvestada kaebaja tegevusala, käibeid ja võimalikku sisendkäibemaksu

summat ning mõjutada kaebajat kiiresti, kohaselt ja ilma intensiivse riiveta, tõstes tagatise

summat.

Kaebaja ei nõustu vastustaja käsitusega, mille kohaselt on põhjendatud siduda kaebaja tegevus

avaliku korraga. Tegevusloaga lubatud tegevus on tegevus, mida lubatakse teostada

tegevusloaga ja milleks tegevusluba antakse. Kaebaja puhul oli selleks vedelkütuse tarbimisse

lubamine, teisisõnu õigus toimetada vedelkütust aktsiisilaost kommertslattu ja müüa seda

hulgi- ja jaemüüjana edasi. Kaebaja ei ole sellise tegevusega (kütuse käitlemisega aktsiisilaost

kommertslattu) tekitanud avalikule korrale kahju ega ole ilmnenud ka asjaolusid, mida ei

olnud teada tegevusloa andmise ajal ja mis kaaluksid üles ettevõtja huvi tegevust jätkata.

3-16-1003

11(12)

Väidetav maksukohustuste rikkumine ei ole tegevusloaga lubatud tegevus, mistõttu ei kuulu

maksukohustus eraldiseisvalt kütuse müügi tegevusloa kontrolliesemesse ja seetõttu ei saa

sellel alusel tegevusluba kehtetuks tunnistada.

5) Sündmuste ajatelge esile tuues jätab vastustaja nimetamata asjaolud, mis on seotud MTA ja

kaebaja vaheliste tegevusluba puudutavate varasemate kohtuvaidlustega, ning on seisukohal,

et kaebaja tegevuse lõpetamine pärast maksumenetluse alustamist justkui kinnitaks, et ta pole

tegutsenud ausa konkurentsi printsiipe silmas pidades. Kaebaja sellega ei nõustu. Kaebaja

põhiline tegevusala on kütuse hulgi- ja jaemüük ning tema kõrvaltegevused olid seotud

käibevahendite olemasoluga, mistõttu olukorras, kus vastustaja tunnistas esmalt kaebaja

tegevusloa kehtetuks, seejärel peatas selle ja lõpuks tunnistas uuesti kehtetuks, ei saanudki

kaebaja oma äritegevust jätkata ning see on faktiliselt seiskunud alates septembrist 2014, mil

vastustaja tunnistas kaebaja tegevusloa esmakordselt kehtetuks. Kaebaja ei saa jätkata oma

tegevust enne kui tegevusloa kehtivus on taastatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus ei ole MSÜS § 37 lg 2 p 3

tõlgendamisel eksinud. Pelgalt asjaolu, et vastustaja ei nõustu viidatud sättele halduskohtu

poolt antud tõlgendusega, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes neid ei korda.

9. Tallinna Ringkonnakohus lahendas 13.10.2016 otsusega nr 3-15-467 (jõustumata) mitte

üksnes samade poolte vahelist, vaid ka samadel asjaoludel vaidlust MTA 09.02.2015 otsuse nr

12.2-7/00022 õiguspärasuse üle, millega maksuhaldur peatas MSÜS § 37 lg 2 p 3 ja § 43 lg 1

p 1 alusel kaebaja kütuse müügi tegevusloa kehtivuse kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise

otsustamiseni ja alustas kehtetuks tunnistamise menetlust põhjusel, et OÜ Neopol Invest

suhtes oli ilmnenud maksupettusele viitav põhjendatud kahtlus – Liimet Invest OÜ-l ei olnud

mälukaarte, mida OÜ-le Neopol Invest edasi müüa ning OÜ Neopol Invest on perioodil juuni

ja juuli 2014 arvestanud alusetult sisendkäibemaksu 2 368 384,52 eurot. Ringkonnakohus

võttis praeguses asjas vaidlustatud MTA 21.04.2016 otsuse haldusasja nr 3-15-467 materjalide

juurde.

10. Ringkonnakohus märkis viidatud otsuses muu hulgas järgmist.

Tegevusloa peatamine seonduvalt tegevusloa kehtetuks tunnistamise kavatsusega oleks

õigusvastane juhul, kui tegevusloa õiguspärane kehtetuks tunnistamine on selle peatamisel

välja toodud asjaoludel ilmselgelt välistatud (p 12).

Praegusel juhul on OÜ-le Neopol Invest heidetud ette üksnes maksuseadusest tulenevate

kohustuste rikkumist (s.o põhjendatud kahtlus käibemaksupettuse toimepanemises, millega

seoses on OÜ Neopol Invest suhtes koostatud MTA 06.04.2016 maksuotsus). VKS § 14

kohaselt kuuluvad kütuse müügi tegevusloa kontrolliesemesse VKS §-s 3 sätestatud nõuded

(s.o nõuded kütuse käitleja omakapitali suurusele ning vajalikele tehnilistele vahenditele ja

personalile, tagatise või vastutuskindlustuse olemasolu, kohustus tegutseda registrisse kantud

tegevuskohas), VKS §-des 41-44 sätestatud tingimustele vastava tagatise esitamise nõue ning

nõue, et isikul ei tohi olla karistust tegevusloata tegutsemise eest mõnes loakohustusega

valdkonnas. Menetlusosaliste vahel ei ole olnud sisulist vaidlust, et maksukohustus on

ettevõtja

majandustegevuse

sisust

sõltumatu

ja

tegevusloa

kontrollieseme

ülene

majandustegevuse nõue (MSÜS § 6 lg 2). Seega on praeguse asja lahendamisel määravaks

küsimus, kas maksukohustuse kui kütuse müügi tegevusloa kontrolliesemest väljapoole jääva

üldise nõude rikkumine saab olla tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks või mitte (p 13).

3-16-1003

12(12)

MSÜS eelnõu (XI Riigikogu 803 SE) seletuskirjas (lk 10) on toodud põhimõtteliste valikutena

muu hulgas välja, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine muudetakse lubatavaks üksnes

tegevusloaga vahetult seotud tingimuste ja hoolsuskohustuse rikkumise korral ning kõigi

muude majandustegevuse nõuete rikkumise korral, mis ei ole aluseks tegevusloa kehtetuks

tunnistamisele, oleks võimalik keelata ettevõtja või temaga seotud isiku majandustegevus.

Lähenemine, et loakohustusega tegevusalal on tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks

üksnes tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete või tegevusloa

kõrvaltingimuste rikkumine ning tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluvate nõuete

rikkumisele saab reageerida majandustegevuse keelamisega, nähtub selgelt ka eelnõu §-de 18,

38 ja 39 juurde lisatud selgitustest (lk-d 47, 70-73). Ainsaks erandiks toodud üldreeglist on

MSÜS § 37 lg 6, mille kohaselt juhul, kui tegevusloa omaja rikub tema suhtes loakohustusega

tegevusalal (üldiste nõuete rikkumise tõttu) kohaldatud majandustegevuse keeldu (st jätkab

keelule vaatamata majandustegevust), võidakse tema tegevusluba tunnistada kehtetuks

majandustegevuse keeluga määratud ulatuses (p 14).

Praegusel juhul ei saanud maksuhalduri tuvastatud asjaoludel (s.o seoses võimaliku

käibemaksupettuse toimepanemisega) esineda alust tunnistada OÜ Neopol Invest kütuse

müügi tegevusluba kehtetuks, tuginedes MSÜS § 37 lg-le 1 või lg 2 p-dele 1, 4 ja 5. Samuti ei

saaks tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olla MSÜS § 37 lg 2 p 2 (sh koostoimes lg-ga

4), sest see annab võimaluse tunnistada tegevusluba kehtetuks vaid tegevusloa

kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise

rikkumise korral. MTA 09.02.2015 otsuses tegevusloa kehtetuks tunnistamise võimaliku

alusena välja toodud MSÜS § 37 lg 2 p 3 kohaldamine ei eelda, et tegevusloa omaja peaks

olema

rikkunud

kas

tegevusloa

kontrolliesemesse

kuuluvat

või

mõnda

üldist

majandustegevuse nõuet, vaid sellel alusel saab tegevusloa kehtetuks tunnistada üksnes juhul,

kui konkreetse tegevusloaga antud õiguse realiseerimisega (s.o praegusel juhul kütuse

müügiga) kaasneks ülekaalukas ja ettenägematu oht avalikule korrale, mida ei saaks

kõrvaldada ka tegevusloa muutmisega. Vaidlustatud haldusaktis puuduvad põhjendused, et

OÜ Neopol Invest poolt kütuse müümisega kaasneks iseenesest mingi oluline kahju või oht

avalikule korrale. Asjaolu, et kaebaja majandustegevusega väljaspool kütuse müügi valdkonda

võib kaasneda maksukohustuste täitmata jätmise oht ja seeläbi oluline kahju avalikule korrale,

ei anna võimalust tunnistada tema kütuse müügi tegevusluba kehtetuks (p 15).

11. Eeltoodust nähtub, et ringkonnakohus ei pidanud võimalikuks MSÜS § 37 lg 2 p-le 3

tuginedes kaebaja kütuse müügi tegevusloa kehtetuks tunnistamist maksuseadustest tulenevate

kohustuste rikkumise etteheite põhjal, s.o põhjendatud kahtluse tõttu käibemaksupettuse

toimepanemises. Apellatsioonkaebuse vastupidine väide, justkui ringkonnakohus oleks

jaatanud sellises olukorras tegevusloa kehtetuks tunnistamise võimalust, on selgelt ekslik.

Osutatud ringkonnakohtu otsuse põhjendustest nähtub seegi, et MSÜS § 37 lg 2 p 3

tõlgendamise ja kohaldamise osas on ringkonnakohus olnud samal seisukohal, nagu praeguses

menetluses otsuse teinud halduskohus. MTA apellatsioonkaebuses toodud arutlused MSÜS §

37 lg 2 p 3 tõlgendamise kohta ei veena ringkonnakohut oma varasemat seisukohta muutma.

12. Pooled ei ole teises astmes menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad

võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets