2-17-104106/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-104106

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

8. september 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-104106

Tsiviilasi

Roman Dõhne hagi Janar Erenverti vastu 2000 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

2000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Roman Dõhne (ik XXX; elukoht XXX; e-post

XXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov, e-post

teie.jurist@gmail.com;

kostja Janar Erenvert (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Roman Dõhne hagi Janar Erenverti vastu.

2. Välja mõista Janar Erenvertilt Roman Dõhne kasuks 2000 eurot, millest 1000 eurot on

põhinõue ja 1000 eurot intress.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta poolte menetluskulud Janar Erenverti kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-17-104106 Roman Dõhne menetluskulude rahaliseks suuruseks

375 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud.

6. Välja mõista Janar Erenvertilt Roman Dõhne kasuks menetluskulud 375 eurot.

7. Välja mõista Janar Erenvertilt Roman Dõhne kasuks viivis menetluskulult 375 eurot alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

2(3)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

2. Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjalt laenulepingu järgse võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1000 eurot ja intressi 1000 eurot.

3. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

4. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 21.04.2015 laenulepingu võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 396 lg 1 tähenduses, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Laenulepingust (tl 24) nähtub, et hageja laenuandjana andis lepingu sõlmimisel 21.04.2015

kostjale kui laenusaajale üle 1000 eurot, mille kättesaamist kostja tõendas oma allkirjaga

laenulepingul (lepingu p-d 2 ja 6). Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 21.04.2016

(lepingu p 3).

5. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi.

Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Sama

paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos

kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

6. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

Kohtule esitatud laenulepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on

rikkunud, jättes laenusumma 1000 eurot 21.04.2016 tagastamata. Rikkumise vabandatavus on

üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust

välistavaid asjaolusid ei esine, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

1000 eurot tagastamata laenusumma katteks.

7. Hageja nõuab kostjalt intressi väljamõistmist summas 1000 eurot laenulepingu p 4 alusel,

mille kohaselt kohustus kostja laenusumma kasutamise eest tasuma hagejale intressi 10% kuus.

VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus selgitab,

et nimetatud sättes ette nähtud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest ning laenuandjal

on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, seadus siin kitsendusi ei tee. Kuigi 120%-

lise aastaintressi puhul on vahe laenatava (1000 eurot) ja tagasimakstava summa (lepingu järgi

2200 eurot, kuigi kohtumenetluses nõutakse 2000 eurot) vahel ebaproportsionaalne, ei ole

intresside kindlat ülempiiri võimalik kindlaks määrata. Kohus märgib, et ainuüksi

ebaproportsionaalselt kõrgele laenuintressile tuginedes ei saa vähemalt üldjuhul lugeda

laenulepingut tühiseks ka vastuolu tõttu heade kommetega. Antud juhul on kostja lepingut

sõlmides sellise intressi suurusega nõustunud. Vastuses hagile ei ole kostja välja toonud, et

lepingu sõlmimise ajal hageja teadis või pidi teadma, et kostja teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kuna

lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja

3(3)

jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, on hageja nõue põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1000 eurot.

8. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele täielikult 2000 euro ulatuses, millest 1000 eurot on

põhinõue ja 1000 eurot intress.

Kohus märgib, et kostja etteheited sõiduauto Audi A6 Avant (reg nr XXX) tehnilise seisukorra

osas ei ole asjakohased käesolevas menetluses (laenulepingu rikkumisest tulenevad nõuded),

mistõttu jätab kohus need tähelepanuta ja lisatud tõendi (Maanteeameti e-teeninduse väljatrükk

sõiduki põhiandmete kohta) arvestamata. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja lisatud

viiviseraporti, kuna viivise nõuet ei ole kostja vastu esitatud. Kohus selgitab, et kui kostjal on

omapoolseid nõudeid seoses sõiduautoga (võimalik müügi- ja/või liisinguobjekt), saab ta need

esitada eraldi menetluses OÜ Rommy Autoaed ja/või Mogo OÜ (võimalik müüja ja/või

liisinguandja) vastu.

9. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagiavalduse täies ulatuses, tuleb menetlusosaliste kõik

menetluskulud jätta kostja kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja

kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud).

Hageja poolt tasutud riigilõiv 225 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates

hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Lepingulise

esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ja need kulud peavad olema

põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja

õigusabikulud 360 eurot koos käibemaksuga (3 tundi × 120 eurot). Kohus leiab, et käesoleva

tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude olemust (kohustuse täitmise nõue),

hagiavalduse vormi ja sisu ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas

(lihtmenetluse asi, mille kohus lahendas kirjalikus menetluses), peab kohus põhjendatud ja

vajalikuks õigusabikuluks hagiavalduse koostamise eest 150 eurot.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 375 eurot (225 + 150).

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt välja

menetluskuluna 375 eurot.

12. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

375 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik