4-17-3571/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-17-3571

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3571 (233017003265) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Marina Davõdovitš Menetlusalune isik T.B, isikukood xxx, elukoht xxx

Menetlusalune isiku kaitsja Artjom №vikov, Alinea Õigusbüroo OÜ, asukoht Tallinna mnt 9-7, Narva,

info@alinea.ee Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, Vahtra 3, 21003 Narva Väärteoasi T.B kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik A B 13.06.2017 kiirmenetluse otsusele 2330,17,003265 väärteoasjas nr Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja:

T.B Kaebuse esitaja kaitsja: Arjom №vikov Kohtuvälise menetleja esindaja: Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino Tunnistaja: A B Kohtuistungi toimumise aeg 17.08.2017 RESOLUTSIOON juhindudes V™S

- -156 § 132 p 1, § 133 135 ja § 155

Jätta T.B kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonna patrullpolitseinik A B 13.06.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,17,003265

T.B karistamise kohta liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 120 (ükssada kakskümmend) eurot, muutmata.

Määrata T.B-le KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi summas (ükssada

120 kakskümmend) eurot tasumine osade kaupa 4 ( ) kuu jooksul 30 ( kuu kolmekümne) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

2 ) (8

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

Pangas või arveldusarvele nr EE891010220034796011 Swedbank pangas, viitenumber 10220162281320.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale

kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale kassatsiooni võib esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 11. septembrist 2017.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I KAEVATAV OTSUS

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik A B tegi

13.06.2017 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 233017003265, millega määrati liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 alusel T.B-le rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Rahatrahv

määrati tasuda ositi 4 võrdses osas. Rahatra vi määramise põhjuseks oli see, et T.B h 13.06.2017 kell 12:46 Ida-Virumaal Vaivara vallas K. Sentšugovi tänaval liikudes Rahu tänava suunas

juhtis mootorsõidukit Volvo XC70 musta värvi asulavälisel teel liiklusmärgi nr 351 (50 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 3 km/h, millega rikkus lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 77 km/h +/- km/h. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3, pannes sellega toime väärteo, mis

on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kiirmenetluse otsuses on T.B andnud omakäeliselt järgmised ütlused: 13.06.2017 liikusin sõiduautoga Volvo XC 70, , ületades kiirust asulast väljaspool, liiklusmärgi 50 km/h tsoonis. Ma xxx jäin mõttesse. Kaitsjat ega tõlki pole vaja. Kirjutatud omakäeliselt. Olen tutvunud seadme näitudega. Olen õigusrikkumisega nõus. Selle otsuse kohaselt on muudeks tõenditeks kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja videosalvestus.

II KAEBUS

T.B esitas 28.06.2017 kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva

politseijaoskonna patrullpolitseiniku A B 13.06.2017 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233017003265, millega määrati talle LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

Kaebuse kohaselt ei ole T.B otsusega nõus ja leiab, et see tuleb tühistada ja väärteomenetlus

tema suhtes lõpetada väärteomenetluse seadustiku (edaspidi § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna V™S)

väärteoasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mille alusel oleks kohtuväline menetleja saanud

tõsikindlalt tuvastada, et kaebuse esitaja pani toime väärteo. Kiiruse mõõtmine on korraldatud

mõõtmise protseduuri rikkumisega. Esialgselt leiab kaebuse esitaja, et kiirusmõõturi kasutamise

protokollis on kajastamata mõõtevahendi taatlustunnistuse number, mistõttu saab teha järeldusi, et kasutatud seade ei olnud nõuetekohaselt taadeldud, mis rikub omalt poolt oluliselt mõõtemetoodika

nõudeid. Tõendiks olevalt videosalvestuselt ei ole võimalik kindlaks teha, millise sõiduki kiirust

3 ) (8 mõõdetakse ning ei ole jälgitav mõõdetava sõiduki kiirus. Videosalvestusest ei selgu, millise sõiduki kiirust mõõdetakse ning ei ole näha ega tõendatud, et kiiruse mõõtmisel mõõdeti just kaebuse esitaja sõiduki kiirust aga mitte mõne muu isiku sõiduki kiirust.

Arvestades patrullauto ja mõõtmisobjekti kiiruseid, mõõdeti kiirus ca 1-2 km kauguselt. Pidades silmas, et asja materjalidest ei selgu, millisel mõõterežiimil toimus mõõtmine (mõõtemetoodika määruse § 9 lg 2 p 1, § 10 lg 1 p 6), samuti asjaolu, et teelõigul olid teised autod, on võimalik, et politsei

fikseeris kiiruse mõõtmisel hoopis teisest sõidukist peegelduva signaali, käsitledes seda ekslikult kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukist eemaldununa. See asjaolu omab märkimisväärset tähendust, sest mitme liikuva sõiduki olemasolu ja nii suure mõõtmiskauguse koosmõju suurendab oluliselt vea tekkimise võimalust. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium 29.01.2010.a lahendis väärteoasjas nr 3 09. Kaitsja rõhutab, et kiiruse fikseerimise ajal ei olnud kiirust ületav -1-1-82- sõiduk politseinike ega kaamera vaatekauguses.

Salvestise kohaselt peatus patrullauto kiiruse mõõtmiseks üheks sekundiks (isegi vähem), mis ei ole kaebuse esitaja arvates piisav aeg kiiruse mõõtmiseks ja nõuetekohase kiiruse fikseerimiseks.

Eelnevast lähtudes puuduvad väärteoasjas küllaldased tõendid, mille alusel oleks kohtuväline

menetleja saanud tõsikindlalt tuvastada, et kaebuse esitaja pani toime talle etteheidetava väärteo.

Süütuse presumptsiooni põhimõttest lähtuvalt tuleb kõrvaldamata kahtlus kooskõlas VTMS §-s 4 ja KrMS § 7 lg s 3 sätestatuga tõlgendada süüdistatava kasuks. -

III KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu. Kohus kuulas üle kaebuse esitaja ja tunnistaja A B.

Kohus avaldas ja uuris järgmise d tõend i eid: karistusregistri andmeid (tl 14); Politseija Piirivalveameti

Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna A B 13.06.2017 kiirmenetluse otsust väärteoasjas nr

233017003265 (tl 17- i (tl 19); videosalvestust (tl 24), 18); kiirusmõõturi kasutamise protokoll taatlustunnistust nr TTRS-17/00011 (tl 34); patrullilehte (tl 35); ettekannet (tl 37-38) ja Google mapi t (tl 52). st väljavõte

IV KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et T.B kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna A B 13.06.2017 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233017003265 ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata alltoodud põhjustel.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 133 kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused:

kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1); kas leidis aset tegu, milles menetlusa kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3); kas lust isikut süüdistatakse (p 2); tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise mene kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on tleja poolt (p 5); järgitud väärteomenetlusõigust (p 6); kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud

kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

3 -s 87 0 sätestatud alustel (p 9); kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste

4 ) (8

komisjonile; kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kaebuse esitaja T.B vastas kohtuistungil, et esialgu talle valesti öeldi koht, kus fikseeriti tema kiirust. Teiseks ta isal oli tol päeval sünnipäev ja ta väga kiirustas, tal ei olnud aega. Ta tunnistas oma süüd koha peal, kuna talle öeldi, et sellise rikkumise eest talt võidakse ära võtta juhiload ja ette nähtud trahv on üle 500 euro. Juhul kui talt võetakse juhiluba ära, ta kaotab töökoha. Ta kiirustas otsuse vastuvõtmisega. Ta küsis patrullpolitseinike käest, kuidas on parem kirjutada ja nad pakkusid lihtsalt talle variandina seda versiooni. Talle mitte esimest korda koostati protokolli ja selleks, et oleks väiksem rahatrahv patrullpolitseinikud ise pakkusid sellist varianti. 13.06.2017 kell 12:46 ta ei sõitnud üldse mööda Sentšugovi tänavat.

Kohtueelses menetluses on kaebuse esitaja andnud ütlused, mille kohaselt 13.06.2017 liikus ta sõiduautoga Volvo XC 70, , ületades kiirust asulast väljaspool, liiklusmärgi 50 km/h tsoonis. Ta jäi xxx mõttesse. Ta on tutvunud seadme näitudega ja on õigusrikkumisega nõus.

Kohus kõrvutades kaebuse esitaja poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil antud ütluseid leiab, et kuna neis esineb diametraalne vastuolu selles osas, kas toimus kaebuse esitaja poolt kiiruse ületamine

väärteoprotokollis toodud kohas ja ajal ning T.B ei osanud kohtu jaoks arusaadavalt ja usutavalt selgitada erin , evate ütluste andmise põhjuseid siis tuleb need ütlused kui ebausaldusväärsed

selles osas jätta tõendikogumist välja. Eluliselt usutav ei ole kohtu hinnangul see, et

patrullpolitseinikud pakkusid kaebuse esitajale kirjutada omakäeliselt detailsed ütlused kiiruse ületamise põhjuse kohta. Kiirmenetluse kohaldamise tingimuste täidetusele, mis tulenevad VTMS §- st 55, hinnangut andes ei oma õiguslikus mõttes tähendust see, mis tingis kiiruse ületamise. Samuti on

paljasõnaline kaebuse esitaja väide, et kiirmenetlusega nõustumise põhjuseks oli see, et kui talt võetakse ära juhtimisõigus, siis ta kaotab töökoha.

Käesolevas väärteoasjas on põhiküsimuseks see, kas tuvastatud asjaoludel on mõõtetulemus jälgitav. Kohus leiab, et ude sellele küsimusele saab vastata jaatavalt, kuna väärteoasjas uuritud mu tõenditega kogumis on tõendatud see, et T.B pani toime talle ette heidetava väärteo väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Kaebuse esitaja poolt talle etteheidetava väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (tl 19), mille kohaselt 13.06.2017 kell 12:46 toimus liikumiskiiruse mõõtmine Ida-Virumaal Vaivara vallas K. Sentšugovi tänaval, kus suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS004372. Seade oli testitud 13.06.2017 kell 08:20 ja oli töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli tegemist asulavälise teega, hea nähtavus, valge eg, sademeteta, märg ja kattega kahesuunaline tee. Mõõtja sõiduk seisis. a Kiirusmõõtur oli kiiruse mõõtmise ajal statiivil. Toimus mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus

pärisuunalisel teel, eemaldus patrullautost ja liikus üksinda. Segavaid faktoreid ei olnud. Seadme helisignaal oli ühtlane. Kiirusmõõturi lugem 77 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 74 km/h.

Kohus leiab, et ka tunnistaja A B ütlused, kes oli käesoleva väärteoasja menetleja, kuid keda on senise

kohtupraktika kohaselt lubatud üle kuulata asjaolude osas, mis ei puuduta fikseeritud rikkumise faktilist külge ega tõendi kogumise viisi seaduslikkust, annavad aluse asuda seisukohale, et kaebuse esitaja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi väärteoprotokollis toodud ajal ja

kohas. Kohtul pole alust kahelda selle tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, kuna need ütlused on

5 ) (8

kooskõlas ka teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega ning tema ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmisel ei ole

alust kahelda tema poolt välja toodus, mille kohaselt ta juba 10 aastat töötab

xxx ja oskab kindlaks teha, kas oli sama sõidukiga tegemist või ei. Tema ütlused, mis seonduvad tänavate paiknemisega, on kooskõlas ka Google map ist tehtud väljavõttega, kust nähtub käesolevas - väärteoasjas asjakohaste tänavate paiknemine.

Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt 13.06.2017 oli ta autopatrullis koos L. Ta sõitis Sentšukovi tänavale Energomontaaži poolt. Jõudes Sentšugovi tänavale pööras ta tähelepanu sõidukile Volvo, mis

sõitis I V OÜ territooriumilt. Väljudes sealt auto hakkas intensiivselt tõstma kiirust. Sõites Sentšugovi tänavale jäi ta seisma parema tee äärel selleks, et saaks mõõtmist. Ta fikseeris paremini teha kiiruse selle sõiduki kiirust 77 +/ 3 km/h. Ta peatas antud sõiduki Narva linnas Rahu 4 - A vastas. Roolis oli

antud noormees. Talle oli esitatud kiirusmõõtmisseadme näit. Noormees oli selle näiduga nõus ja

samuti oli nõus ka oma rikkumisega ning tema suhtes oli koostatud kiirmenetluse otsus. Sellel teelõigul, kus nad kiirust mõõtsid oli teemärk 50 km/h ja suurema kiirusega ei ole võimalik sõita. , Rikkumise aega vaatas ta kella järgi, mis asub tema sõidukis. Tal ei ole tehnilist võimalust vaadata

seda videofikseerimist. Seetõttu märgib rikkumise aega vaadates kella, mis asub sõidukis. Selleks hetkeks kui nad kaotasid kaebuse esitaja mootorsõiduki vaateväljast oli kiirus juba ära mõõdetud.

Kõrvutades t ütluse smõõturi kasutamise protokollis olevate andmetega nähtub, unnistaja A B id kiiru

et neis esineb erinevus selles osas, millist liiklusjärelevalve kiirusmõõturit kasutati. Kohtuistungil andis tunnistaja A B kasutas ta ütlused, mille kohaselt 13.06.2017 mõõtes kaebuse esitaja kiirust seadet

Stalker nr AS008372. Ta selgitas seda, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis on kirjutatud teine kiirusmõõturi number sellega, et ta eksis numbriga, kuna seadmel on väike kleeps ja väiksed numbrid.

Kohus leiab, et patrullilehega, kust nähtub, et 13.06.2017 anti patrulltoimkonnale, milles olid S L ja A

B, -20:00, kasutada kiirusmõõteseade Stalker AS008372 ja tööajaks oli 08:00 on tõendatud see, et

tegemist on inimliku eksimusega kiirusmõõturi kasutamise protokollis kiirusmõõteseadme numbri

märkimisel, mis ei muuda mõõtetulemust mittejälgitavaks. Tunnistaja A ütluste tegelikkusele B vastavust selles osas, et liiklusjärelevalve kiirusmõõturi numbri märkimisel irusmõõturi kasutamise ki

protokollis B on teatanud, et esines eksimus tõendab ka 14.08.2017 ettekanne, kus tunnistaja A kiirusmõõturi kasutamise protokollis oli tehtud näpuviga – oli märgitud, et kasutati STALKER II MDR nr AS004372, kuid tegelikult kasutati STALKER II MDR nr AS008372. Nimetatud ettekanne näitab kohtu hinnangul ka seda, et Politseija Piirivalveametis toimib sisekontroll, mis aitab tagada seda, et mõõtetulemused oleksid usaldusväärsed.

Seda, et 13.06.2017 STALKER II MDR nr AS008372 on kasutatud liiklusjärelevalve kiirusmõõtur

taadeldud tõendab 17/00011, kust nähtub, et see kohtule esitatud taatlustunnistus nr TTRS- mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Veapiir taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes kiirusel kuni 100 km/h +/-

1 km/h. Taadeldud on see mõõtevahend 17.01.2017.

Tulenevalt VTMS § 31 lg 11

kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või või muud väärteo

tehiolud - on riikliku järelevalve käigus foto või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) ahendamiseks olulised väärteoasja l asjaolud.

Kohus leiab, et kohtule esitatud videosalvestise puhul on eeltoodud tingimused täidetud ning tegemist on iseseisva tõendiga, mis haakub tunnistaja A ütlustega ja kiirusmõõturi kasutamise protok B olliga. Nimetatud salvestiselt nähtub politseipatrullautost kiiruse mõõtmine 13.06.2017 Ida-Virumaal Vaivara vallas K. Sentšugovi tänaval. Kiiruse mõõtmiseks jääb mootorsõiduk seisma Pärisuunas liikluses ei . olnud kaebuse esitaja mootorsõidukiga samasugust värvi mootorsõidukeid ja teisi sõidukeid kiiruse

fikseerimisel.

Kiirusmõõteseadmel on näha mõõtetulemus 77 km/h.

6 ) (8 Kohtu veendumust selles, et tunnistaja A B mõõtis just kaebuse esitaja poolt juhitud mootorsõiduki kiirust suurendab ka see, et kaebuse esitaja töötab I V - OÜ s, kust sai alguse kiiruse ületaja sõiduteekond ning kohtul pole alust kahelda kaebuse esitaja ütlustes selles osas, et rikkumise päeval ta isal oli sünnipäev ja ta väg ütlused on kooskõlas tunnistaja A a kiirustas, tal ei olnud aega. Nimetatud

B ütlustega, mille kohaselt kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduk hakkas kohe pärast sõidu alustamist intensiivselt tõstma kiirust.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja ütlused selles osas, et 13.06.2017 kell 12:46 ta ei sõitnud üldse mööda Sentšugovi tänavat ei vasta tegelikkusele, sest need on vastuolus tunnistaja A B ütlustega, kes kinnitas, et I V OÜ platsil märkas ta just sellist mootorsõidukit intensiivselt kiirendamas, mida juhtis T.B

. Videosalvestuse lõpus nähtub, et liikluses oli ka sarnase mootorsõiduk, mis aga ei liikunud pärisuunas, vaid vastassuunas ning seega ei saanud see olla sõidukiks, mille kiirust mõõtis tunnistaja A B Seega on antud juhul B . välistatud see, et kiirust mõõtes fikseeris tunnistaja A hoopis mõnest

teisest sõidukist peegelduva signaali, käsitledes seda ekslikult kaebuse esitaja juhitud sõidukist lähtuvana.

Eeltoodud kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega kogumis on kohtu hinnangul tõendatud kahtluseta see, et kaebuse esitaja pani toime talle ette heidetava väärteo väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas,

kuna mõõtetulemus on jälgitav mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes, sest mõõtmised on teostanud pädev mõõtja, kes kasutas taadeldud mõõtevahendit. Kaebuse esitaja rikkus enda käitumisega LS § 50 lg 5 p

3 ja tema poolt toime pandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Käesolevas väärteoasjas tuvastatud asjaoludel on usaldusväärselt tõendatud see, et kaebuse esitaja ületas kiirust sõites kiirusega 74 km/h, kui lubatud oli sõita sellel teelõigul kiirusega 50 km/h.

Kuna kohus leidis, et kohtuistungil uuritud tõenditega leidis usaldusväärselt tõendamist T.B

poolt kiiruse ületamine väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas, siis ei pidanud kohus otstarbekaks kuulata üle ka tunnistaja S , kuna kogu kiiruse mõõtmise läbi L viimine on ka videosalvestatud ning tagatud seeläbi võimalus kontrollida nii kiiruse mõõtmise läbiviimise asjaolusid kui ka hinnata selle tulemus

e usaldusväärsust.

Käesolevas väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes.

Kohus leiab, et pan otsese tahtlusega. T.B i talle süüks arvatud väärteo toime

Kari lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta stusseadustiku (edaspidi KarS) § 18 teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et tunnistaja A B ütlustega on tõendatud see, et kaebuse esitaja kiirendas kohe alustades mootorsõiduki

juhtimist, mis kinnitab kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et seoses isa sünnipäevaga oli tal kiire. Nimetatud ütlustest saab järeldada, et kaebuse esitaja teadis, et ta ületab kiirust ja möönis seda. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja

kohus leiab, et T.B on talle süüks arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo 227 lg 2 toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Tulenevalt vaidlustatud kohtuv talle karistuse Politseija älise menetleja otsusest määras

Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik A B, kes on täidesaatva

riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuna tegemist on

politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31

kohaselt on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust

7 ) (8

koostama. Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse

.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud

vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40

kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

T.B on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 120 eurot.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri õiendile (tl 14) ei ole kaebuse esitajal kehtivaid väärteokaristusi. T.B-le on mõistetud karistus

alla keskmäära ning sellest tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuvälise menetleja poolt karistuse

määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alusteg ning kohus jätab ka kaebuse a esitajale mõistetud karistuse muutmata.

Kuna kaebuse esitajale võimaldati tasuda rahatrahvi ositi 4 võrdses osas ning viimase osa tasumise

tähtpäev on 13.10.2017 ning seoses sellega, et maakohus ei või kohtuotsusega raskendada menetlusaluse isiku olukorda, siis on põhjendatud määrata T.B-le KarS § 66 lg 2, 3 alusel rahatrahvi summas 120 eurot tasumine osade kaupa 4 kuu jooksul 30 euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtub, et kaebuse esitaja puhul on tegemist täisealise isikuga ning seetõttu puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele KarS § s 87 sätestatud mõjutusvahendite kohaldamiseks. -

Arvestades seda, et kaebuse esitaja väärteoasja arutamisel enda süüd ei tunnistanud ning arvestades

toime pandud väärtegu, millega kaasneb oht kaasliiklejate turvalisusele, siis pole käesoleval juhul põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 alusel, kuna võimalik pole asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on väike ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et T.B kaebus tuleb jätta rahuldamata

ja

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna A B 13.06.2017 kiirmenetluse

otsus kaebuse esitaja karistamise kohta väärteoasjas nr 233017003265 LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 3 120 eurot muutmata. 0 trahviühiku ulatuses, s.o

VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude

arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. § 175 lg 1 järgi KrMS

kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. rMS § 180 lg 1 K

kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning seetõttu jääb kaitsja taotlus summas 480 eurot rahuldamata ning nimetatud menetluskulu kaitsjatasu hüvitamiseks kaebuse esitaja kanda. .

/allkirjastatud digitaalselt/

8 ) (8

Mari-Liis Avikson Kohtunik