1-16-1643/521-16-1643/52 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.09.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1643 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Irina Galnykina Kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova Kohtuasi

Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse N.U kohta

Süüdimõistetu

N.U , isikukood XXX, ukoht el xxxx Asja läbivaatamise kuupäev 08.09.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne jätta rahuldamata. Kohtumääruse väljatrükk toimetada kätte N.U-le saata kriminaalhooldusametnikule. ja Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 06.05.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1643 tunnistati N.U süüdi

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS § 120 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohalda mõisteti des liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ⅓ võrra

ning N.U-le mõisteti karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kohus mõistis lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.05.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse 1 aasta 2 kuu ja 25 päeva vangistust võrra ning kohus mõistis liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust. Kohus arvas karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid, s.o 455 tundi (1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust) ning mõistis lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus luges vangistuse kandmise alguseks 06.05.2016.

2

Viru Maakohtu 31.01.2017 määrusega vabastati N.U temale Viru Maakohtu 06.05.2016

otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. N.U-le määrati vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 lg 2 katseaeg kuni

02.09.2017 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. N.U kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2, 2 - 1, 4, 7, 8 sätestatud

kohustusi: mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või

psühhotroopseid aineid, asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja osalema sotsiaalprogrammis.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova esitas 24.08.2017 Viru Maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et N.U

rikub temale kohtu poolt määratud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. 09.08.2017 antud kirjalikus seletuses N.U tunnistas alkoholi tarvitamist ja kirjutas, et ta

ei oleks pidanud alkoholi tarvitama. 24.08.2017 antud kirjalikus seletuses N.U

tunnistas, et rikkus kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, sest ta oli alkoholijoobes.

Erak N.U-ga orralisest ettekandest nähtuvalt toimus esmakohtumine kriminaalhooldusaluse

22.02.2017, mille käigus talle selgitati katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi ning nende mittetäitmise tagajärgi. N.U kinnitas oma allkirjaga, et kohustused on olnud talle arusaadavad. Politsei- ja Piirivalveamet teatas 06.08.2017 kriminaalhooldusametnikule, et

N.U oli 06.08.2017 tuvastatud alkoholijoove. Sellega rikkus isik kohustust mitte tarvitada alkoholi. Politsei- ja Piirivalveameti 15.08.2 e 017 vastusest järel päringule selgus, et N.U V. K suhtes. N.U avaldas, avalduse järgi on alustatud kriminaalmenetlust et V. K lõi teda. V. K on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeeturegistri andmetel kandsid N.U ja V. K N.U karistust samaaegselt, viibides kinnipidamisasutuse ühes sektoris.

tunnistas, et oli teadlik, et V. K on kriminaalkorras karistatud. N.U ei taotlenud

kriminaalhooldusametnikult luba suhtlemiseks V. K. Seega rikkus kriminaalhooldusalune kohustust mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. N.U-le on tingimisi enne

tähtaega vabastamisega antud võimalus näidata oma käitumisega, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kriminaalhooldusaluse käitumine ei olnud katseajal seaduskuulekas.

Karistusregistri andmetel on N.U karistatud väärteokorras KarS § 262 lg 1 järgi. Väärteoprotokollist (PPA vastus järelepärimisele 25.07.2017) selgus, et N.U, viibides

06.03.2017 avalikus kohas (relvakaupluses), ähvardas suuliselt müüjat, segas müüja töö

tegemist ja tekitas temale ja kaupluses viibivale teisele müüjale ohutunnet. Teisi kontrollnõudeid on kriminaalhooldusalune täitnud korralikult. Ta on registreeritud Töötukassas ja otsib tööd. Alates 25.07.2017 osaleb N.U sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, mis

on suunatud viha vaos hoidmiseks ja konstruktiivseks väljendamiseks vajalike vahendite valdama õppimisele. N.U on teadlik sellest, et soodusteguriks tema kuritegeliku käitumise korral on alkoholi

tarvitamine. Samuti on kriminaalhooldusalune teadlik, et kohustuste rikkumise korral võib

kaasneda kandmata karistuse osa täitmisele pööramine kriminaalhooldusametniku ettekande

alusel. Uue kuriteo toimepanemise risk ja kriminaalhoolduse ohtlikkus suureneb

alkoholijoobes. 06.03.2017 väärteo toimepanemise asjaolud, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ja alkoholi tarvitamine viitavad sellele, et N.U ei ole oma käitumist muutnud. Kriminaalhooldusametnik leiab, et N.U-le hoiatuse tegemine ei anna soovitud tulemust.

3

Kriminaalhooldusametnik on juhindudes KarS § 76 lg 7 teinud erakorralises ettekandes kohtule

ettepaneku pöörata mõistetud kandmata karistuse osa täitmisele. N.U-le

Kriminaalhooldusametnik lisas, et juhul, kui N.U ei ilmu mõjuva põhjuseta kohtusse erakorralise ettekande läbivaatamisele, siis taotleb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 p 1 N.U t. vahi alla võtmis

07.09.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova kohtule täiendavad andmed erakorralise ettekande juurde, millest nähtub, et N.U on katseaja jooksul toime pannud

veel ühe väärteo KarS § 262 lg 1 järgi. Väärteoprotokollist nähtub, et N.U 09.03.2017. alaealist

viibides avalikus kohas, käitus teist isikut – – häirival viisil.

08.09.2017 toimunud videokohtuistungil N.U tunnistas alkoholi tarvitamist ja

kriminaalkorras karistatud isikuga suhtlemist. Tema ütlustest nähtub, et kohtumine kriminaalkorras karistatud K-

ga ja temaga alkoholi tarvitamine oli juhuslikku laadi. Ta väidab, et ei tarvita alkoholi ja soovib elada seaduskuulekat elu. Kahetseb väärtegude toimepanemist, väidab, et läbitud sotsiaalabiprogrammist Viha ohjamine oli kasu. Kriminaalhooldusametnik ja ettekandes toodud seisukoha juurde. Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku Viktoria Semjonova erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised

on kohtuistungil tõendamist leidnud. Samas ei pea kohus karistuse täitmisele pööramist

põhjendatuks. Oluline on märkida, et tegemist on esimese ja ainukese kontrollnõuete

rikkumisega katseajal, mis käesolevaks ajaks on lõppenud (katseaeg lõppes 02.09.2017.).

Positiivsena tuleb märkida sedagi, et N.U läbis katseaja lõpus sotsiaalabiprogrammi

Viha ohjamine, et ta on oma rikkumisi tunnistanud ja kahetsenud. Maakohus juhindus KarS § 76 lg 7; KrMS § 387, 427, 432 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp