2-15-15861/262-15-15861/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2017-09-08

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15-15861 Tsiviilasi Kent Kapital OÜ hagi AAS-Ehitus OÜ vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 13. aprilli 2017 otsus Kaebuse esi...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15-15861 Tsiviilasi Kent Kapital OÜ hagi AAS-Ehitus OÜ vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 13. aprilli 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kent Kapital OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): Kent Kapital OÜ (registrikood: 11458713), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg Vastustaja (kostja): AAS-Ehitus OÜ (registrikood: 11924227), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim

RESOLUTSIOON 1. Jätta Kent Kapital OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta Tartu Maakohtu 13. aprilli 2017 otsus muutmata. 3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Kent Kapital OÜ kanda.

4. Välja mõista Kent Kapital OÜ-lt AAS-Ehitus OÜ kasuks menetluskuluna ringkonnakohtus 652,50 eurot (ilma käibemaksuta). 5. Välja mõista Kent Kapital OÜ-lt AAS-Ehitus OÜ kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (menetluskulude tasumiseni).

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Kent Kapital OÜ (hageja) esitas 23. oktoobril 2015 hagi AAS-Ehitus OÜ (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat väljastama hagejale arve summas 8560,44 eurot töövõtulepingu nr 29.11.14/v alusel tehtud lisatööde eest ning määrata kostjale kohustuse täitmise ajaks üks tööpäev alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana 1. detsembril 2014 kirjaliku töövõtulepingu nr 29.11.14/v, mille alusel kohustus kostja tegema Kiili vallas Kiili alevikus Metsa tn 5 asuval objektil lepingus nimetatud vundamenditöid. Vastavalt lepingu p-le 3 kohustus hageja tasuma tööde eest 8333,40 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastavalt lepingu p-le 4 pidi tasumine toimuma kahes etapis kahe kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest. Kostja esitas hagejale kaks arvet: arved nr 61 ja 62. Hageja tasus arve nr 61 ülekandega ning arve nr 62 sularahas. Pooled sõlmisid täiendavalt lisatööde teostamise kokkuleppe summas 7133,70 eurot + km (kokku 8560,44 eurot), mis vormistati omakäeliselt töövõtulepingu lisana. Nimetatud lisas on loetletud tehtud lisatööd ja nende hinnad. Hageja tasus kostjale lisatööde eest sularahas, mida tõendab 30. detsembril 2014 koostatud lepingu lisa, millel kostja juhatuse liige Heino Moks kinnitab hageja poolset sularahas tasumist kogusummas 10 560 eurot (millest arve nr 62 moodustab 1999,56 eurot ja lisatööd 8560,44 eurot). Asjaolu, et kostja tegi lisatöid, tõendab kostja 22. jaanuari 2015 kiri „hagihoiatus“, milles kostja on möönnud lisatööde tegemist ja nende eest tasumist. Töövõtulepingu punktist 4 tuleneb, et lepingu alusel tehtavate tööde eest tasumine toimub arve alusel. Kuigi lisatööd lepiti kokku hiljem, ei ole muudetud tööde eest tasumise tingimusi, millest tulenevalt peab ka lisatööde eest tasumine toimuma põhilepingus sätestatud tingimustel. Kostja ei ole lisatööde kohta arvet väljastanud. Hagejale on arve väljastamine hädavajalik selleks, et ta saaks käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 alusel maha arvata sisendkäibemaksu. 2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt ei ole ta sõlminud mingisugust töövõtulepingu lisa. Pooled on kõik lepinguga seotud dokumendid kahepoolselt allkirjastanud, mistõttu ei ole võimalik, et paber, mida hageja on kohtule esitanud kui töövõtulepingu lisa, on kahepoolselt allkirjastamata. Kostja kinnitusel ei ole hageja tasunud kostjale arvet nr 62 ning kostja ei ole kunagi kinnitanud, et arve on hageja poolt tasutud sularahas. Kostja esindaja

allkirjaga 30. detsembri 2014 dokument sisaldab juurdekirjutusi. Kostja kohtus 30. detsembril 2014 hagejaga Ülemiste keskuses, kus hageja esitas kostjale ühe paberi ja palus kostjal sellele anda allkiri. Hageja põhjendas kostja allkirja vajalikkust sellega, et see on vaid tellijale vajalik kulude aruanne, mille ta peab esitama, et saada raha objektil tehtud tööde eest. Kostja on olnud ehitusvaldkonnas aastaid tegutsev ettevõte ja on mõeldamatu ja eluliselt ebausutav, et oluline lepingulisa vormistatakse suvalisel paberilehel, käsikirjas, ühes eksemplaris ja ainult ühe osapoole allkirjaga ja seda kõike alles peale tööde lõppemist. Hageja 14. jaanuari 2015 e-kirjas olev lause, mille kohaselt lõplik tasumine toimub peale kõikide tööde nõuetekohast lõpetamist, läheb vastuollu hagi asjaoludega, kuna hageja üritab väita, et on lepinguliste tööde eest juba kostjale tasunud. Hageja väidab, et on kostjale kokku tasunud 18 560 eurot, kuid ei ole esitanud ühtegi maksmist tõendavat dokumenti.

MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus jättis 13. aprilli 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 1600 eurot. 4. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled asjaolu üle, et nad sõlmisid 1. detsembril 2014 töövõtulepingu nr 29.11.14/v. Vaidlus on selle üle, milline oli kokkulepe tasu suuruse osas, kas kostja teostas lisaks töövõtulepingu Lisas 1 märgitud töödele lisatöid ning kas leping sisaldas kulutusi töö tegemiseks vajalikele materjalidele, mille eest hageja tasus kostjale sularahas ning mille kohta kostja on keeldunud arve esitamisest. Kuna poolte vahel oli lepinguline võlasuhe, mille aluseks oli 1. detsembril 2014 sõlmitud töövõtuleping, peab kohustus, mida kostja on väidetavalt rikkunud, sisalduma lepingus või tulenema seadusest. Töövõtulepingu p-st 4 on võimalik järeldada, et lepinguga kokku lepitud tööde eest tasumine toimub arvete alusel. Kostja on lepingujärgsete tööde tegemise eest esitanud hagejale kaks arvet kokku summas 10 000 eurot, mis on lepingus kokku lepitud tööde maksumus. 5. Maakohus leidis, et töövõtulepingu punkte 1 ja 14 koos tõlgendades ei ole võimalik väita, et ka kokkulepe lisatööde osas pidi olema vormistatud kirjalikult ja poolte poolt allkirjastatuna, kuna lisatööde kokkuleppimise võimalus on lepingus sätestatud ning sellega ei muudetaks lepingut, vaid pigem võiks vastavat kokkulepet käsitleda lepingu täiendusena. Kui lisatööde tegemine ei ole vormistatud kirjalikult poolte poolt allkirjastatuna, ei välista see lisatööde tegemiseks kokkuleppe olemasolu. Maakohus asus tuvastatud asjaolude põhjal seisukohale, et kostja ei ole lepingu raames teinud veel mingeid töid, mis kvalifitseeruksid lepingu p-i 1 järgi lisatöödeks ning hageja pole maksnud lisatööde eest tasu, mille maksmise eelduseks on nii lepingust kui seadusest tulenevalt arve esitamine. Maakohtu seisukoha kohaselt ei saa kostja poolt 30. detsembril 2014 allkirjastatud dokumendiga lugeda tõendatuks kokkuleppe sõlmimist lisatööde tegemiseks hageja ja kostja vahel. Hageja esindaja ei suutnud vande all nimetada töid, mida tegi kostja vundamendi ehitusel vähemalt 4000 euro eest ja mis polnud hõlmatud töövõtulepingu lisas kirjeldatud töödega. Seetõttu pidas maakohus hageja esindaja poolt antud seletusi tõendina tervikuna ebausaldusväärseks. Maakohus hindas kostja esindaja vande all antud seletust usaldusväärseks. Maakohus leidis, et tõendatuks ei saa lugeda asjaolu, et kostja on täiendavalt ehk lisaks töövõtulepinguga kokkulepitule 8560,44 euro eest müünud hagejale kaupu või osutanud teenuseid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks teinud objektil vundamendi ehitusel töid, mis ei olnud lepinguga ega täiendavate kokkulepetega kokku lepitud. Ainuüksi Datum Inkasso hagihoiatuses sisalduvat vastavasisulist väidet ei saa pidada piisavaks, et lugeda kokkulepe

lisatööde kohta sõlmituks, kuivõrd kostja seaduslik esindaja ei ole kohtumenetluses lepingulise esindaja poolt esitatud väidet kinnitanud. 6. Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagi aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud ja hageja nõue ei ole seega põhjendatud. 7. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajakulu kliendi huvide kaitseks oli käesolevas asjas 20 tundi ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 1600 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 13. aprilli 2017 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti määratlenud vaidluse sisu. Pooled ei ole vaielnud selle üle, milline oli kokkulepe lepingujärgse tasu suuruse osas, vaid kas kostja rikkus käsitsi kirjutatud lepingu lisas nimetatud kuluartiklite osas, mille eest hageja tasus sularahas, hagejale arve esitamise kohustust. Maakohus jättis kontrollimata selle, kas kostja müüs hagejale kaupa, millest tulenevalt jõudis kohus asja lahendamisel ebaõigele järeldusele. Hageja poolt kohtule hagiavalduse lisana esitatud käsikirjalises dokumendis on loetletud erinevad kuluartiklid, sh artiklid, mida võib käsitleda teenuse osutamisena, ja artiklid, mida võib käsitleda materjali kuluna ehk sisuliselt asjade müügina. Maakohus ei ole sisuliselt analüüsinud, kas kostjal oli arve esitamise kohustus tulenevalt esemete müügist hagejale. Kohus oleks pidanud võtma seisukoha iga kuluartikli kohta, mis tugineb KMS § 37 lg-le 1. Maakohus ei ole võtnud mingitki seisukohta 30. detsembri 2014 käsikirjalise dokumendi osas, s.o nii dokumendis kajastatu kui ka selle tõendusliku väärtuse osas. Sisuliselt on kohus tuginenud ainult poolte vande all antud ütlustele, millest hageja seadusliku esindaja ütlused on tervikuna ebausaldusväärseks tunnistatud. Kohus on sellega rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohustust. Kostja on hagejalt saanud rohkem raha, kui esialgselt töövõtulepingus kokku lepitud, kuivõrd hageja tasus kostjale ülekandega 8000,40 eurot ja sularahas 10 560 eurot, s.o kokku 18 560,40 eurot. Kostja oli hagejale arveid esitanud summas 9999,96 eurot. Ei ole usutav ega põhjendatav, et kostja sai hagejalt alusetult raha, kuna kumbki pool pole sellele tuginenud. Ei saa isegi juhul, kui lähtuda kostja seadusliku esindaja ütlustest, et tegelikult ei tasunud hageja kostjale käsikirjalise dokumendi p-s 1 nimetatud summat 6000 eurot, teha järeldust, et kostjal puudus kohustus esitada hagejale arve vähemalt teiste kuluartiklite eest ja et ta kinnitas raha saamist vaidlusalusel dokumendil. Kostja seadusliku esindaja selgitused selle kohta, et ta tarnis kulumaterjale ehitusobjektile eraisikuna, mille hageja esindaja talle sularahas hüvitas, ei ole eluliselt usutavad. Kohus on jätnud hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused tervikuna kõrvale liiga kergekäeliselt. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja ei osanud selgitada lisatööde olemust 4000 euro eest, ei saa olla põhjenduseks, miks jätta kõrvale ja tunnistada ebausaldusväärseks isiku selgitused tervikuna.

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata ning apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulude hageja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt on alusetu ja otsitud apellatsioonkaebuses sisalduv etteheide, mille kohaselt on maakohus vaidluse olemuse ebaõigesti määratlenud. Hageja pole selgitanud, kuidas mõjutas tema hinnangul esinev minetus kohtulahendi seaduslikkust. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses enam väitnud, et hagis esitatud nõue arve väljastamiseks on seotud väidetavalt teostatud lisatöödega. Hageja on seega vaikimisi möönnud maakohtu järelduse õigsust osas, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks teinud vundamendi ehitusel töid, mis polnud pooltevahelise lepinguga ega täiendavate kokkulepetega kokku lepitud. Hageja on hagiavalduses käsitlenud üksnes lisatöid, mitte esemete müüki. Hagi hilisemas faasis hageja nõuet ei muutnud ega täpsustanud, mistõttu on hageja etteheited kostjale alusetud ning asjas kogutud tõendeid ning hageja väidete tõendamatust arvestades ei ole arve väljastamine kaupade müümise eest põhjendatud. Kohus on hagi lahendades TsMS § 439 järgi seotud hageja esitatud nõude piiridega ega või teha otsust nõude kohta, mida pole esitatud (vt RKTKo 3-2-1- 31-10, p 14 jt). Kohus on selgesõnaliselt väljendanud seisukohta, et 30. detsembri 2014 käsikirjalise dokumendiga ei saa lugeda tõendatuks kokkuleppe sõlmimist lisatööde tegemiseks hageja ja kostja vahel. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milles seisnevad hageja etteheited kohtule seoses kostja seadusliku esindaja ütluste hindamisega. Maakohus on hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuste ebausaldusväärseks hindamisel lähtunud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. juuni 2016 otsuse nr 3-2-1-42-16 p-s 15 sisalduvast nõudest. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud asjaolu, et hageja esindaja ei osanud 15. märtsi 2017 kohtuistungil anda usaldusväärseid ja arusaadavaid ütlusi seoses töövõtulepingu lisas kirjeldatud töödega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. 11. Hageja on hagiavalduses palunud kohustada kostjat väljastama arve tehtud lisatööde eest. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 29.11.14/v punkti 4 alusel toimub tasumine töö eest arvete esitamisel. Hageja väitel (tl 48) leppisid pooled lisatööde tegemises esialgu kokku suuliselt ning asjaolu, et lisatöid tehti, fikseeriti hiljem 30. detsembri 2014 käsikirjalises dokumendis, mida hageja on käsitlenud töövõtulepingu lisana. Hageja tasus väidetavalt lisatööde eest sularahas 8560,44 eurot olukorras, kus kostja polnud lisatööde eest arvet väljastanud. Kuigi lepingu järgi tulnuks töö eest tasuda pärast arve esitamist, ei tähenda see ringkonnakohtu hinnangul veel seda, et tehtud töö eest ei ole võimalik tagantjärele arve esitamist nõuda, kui arvet esialgselt ei esitatud. Arve esitamise kohustus on kostjal aga üksnes juhul, kui kostja töövõtulepingu raames lisatöid tegelikkuses teostas. 12. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on kogu menetluse vältel lisatööde tegemisele vastu vaielnud. Hagejal lasub seega kohustus tõendada, et kostja tegi lisatöid, mille eest oleks kostja pidanud hagejale esitama arve. Hageja on lisatööde tegemise tõendamiseks esitanud 30. detsembri 2014 dokumendi (tl 10 ja tl 62 pöördel) ja Datum Inkasso saadetud 22. jaanuari 2015 e-kirja pealkirjaga „hagihoiatus“ (tl 51-52), samuti on hageja seaduslik esindaja andnud vande all seletusi (tl 77-78).

Maakohus asus oma otsuses seisukohale, et 30. detsembri 2014 dokumendiga ei saa lugeda tõendatuks kokkuleppe sõlmimist lisatööde tegemiseks hageja ja kostja vahel. Seetõttu on asjakohatu apellatsioonkaebuse esitaja väide, et maakohus on nimetatud dokumendi osas seisukoha võtmata jätnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga 30. detsembri 2014 dokumendi tõendusliku väärtuse osas. Nimetatud dokumendis puudub viide selle kohta, et tegu oleks töövõtulepingu lisaga. Asjaolu, et dokumendi ülaosasse on kirjutatud „leping 29.11.14v“, ei anna alust pidada dokumenti töövõtulepingu lisaks. Seda kinnitab veel enam asjaolu, et kostja seaduslik esindaja Heino Moks on dokumendi allkirjastanud füüsilise isikuna, mitte kostja esindajana. Eelnevast tulenevalt ei tõenda 30. detsembri 2014 dokument ringkonnakohtu hinnangul kahe äriühingu vahelist kokkulepet lisatööde tegemiseks. Dokumendist nähtub üksnes sularaha liikumine Heino Moksile, kuid mitte see, mille tarbeks raha on antud. Heino Moks on vande all antud seletustes selgitanud, et sai hagejalt sularaha materjalide ostmiseks, kuid hageja palvel materjalide ostmist ei saa pidada töövõtulepingu raames teostatud lisatööks. Samuti ei ole hageja ei hagis ega oma hilisemates seisukohtades välja toonud, milliseid konkreetseid lisatöid teostati. Ringkonnakohtu arvates on kostja seaduslik esindaja andnud vande all antud seletustes veenva tõlgenduse kogu tööprotsessi kohta. Lisaks 30. detsembri 2014 dokumendile on hageja lisatööde tegemise tõendamiseks andnud vande all seletusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole vande all seletusi andes suutnud nimetada tehtud lisatöid. 30. detsembri 2014 dokumendis on märgitud ka vundament, kuid kostja on vundamendi ehituse eest hagejale arved juba esitanud (arved nr 61 ja 62, vastavalt tl 7 ja 8) ning kostja ei suutnud vande all antud seletustes veenvalt selgitada, milliseid lisatöid seoses vundamendiga veel tehti. Seetõttu ei saa hageja vande all antud seletustega lugeda tõendatuks lisatööde tegemise kokkuleppe sõlmimist. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga Datum Inkasso 22. jaanuari 2015 e-kirja osas. Kuna hageja ei ole suutnud tõendada lisatööde tegemist, ei saanud kostjal tekkida kohustust esitada lisatööde eest arve. Eelnevast tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 13. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus oleks pidanud võtma eraldi seisukoha iga 30. detsembri 2014 dokumendis sisalduva kuluartikli kohta. Kuna maakohus leidis, et 30. detsembri 2014 dokumendil puudub tõenduslik väärtus, ei pidanud maakohus võtma seisukohta seal sisalduvate kuluartiklite osas. 14. Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt on maakohus jätnud hageja seadusliku esindaja vande all antud seletused tervikuna kõrvale liiga kergekäeliselt ja rikkunud sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul pole maakohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohustust rikkunud, kuna on põhjendanud hageja seadusliku esindaja poolt vande all antud seletuste ebausaldusväärseks pidamist. Asjaolu, et maakohus on pidanud seletusi tervikuna ebausaldusväärseks, ei muuda asja lahendust, kuna nimetatud seletused ei tõenda kostja poolt lisatööde tegemist. 15. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu menetluses palub kostja mõista hagejalt menetluskulude katteks välja kokku 758,25 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks on 135 eurot (ilma käibemaksuta). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015

määrus nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades seda, et vandeadvokaatide tunnitasud jäävad vahemikku 130-160 eurot (ilma käibemaksuta), on kostja lepingulise esindaja tunnitasu ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ning vajalik. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamine peaks lisaks vastuse koostamisele endale hõlmama ka apellatsioonkaebusega ja vaidlustatud maakohtu otsusega tutvumist ning nimetatud dokumentide analüüsimist. Sellest tulenevalt ei saa lugeda põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 20 minutit (osalemine kohtumisel kliendi seadusliku esindajaga asjaoludest ülevaate saamiseks, materjalide vastuvõtmiseks ja edasises tegevuskavas kokkuleppimiseks). Apellatsioonkaebuse vastuse keerukust ja mahtu arvestades on ajakulu 4 h 50 min ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ning vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt moodustavad kostja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 652,50 eurot (s.o 4 h 50 min x 135 eurot/h, ilma käibemaksuta). Kostja on taotlenud hagejalt TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise tasumist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks