1-17-7079/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-7079 Kohtukoosseis

Eesistuja Sten Lind, liikmed ja Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Kriminaalasi N.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluse kiirmenetluses korras Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25. juuli 2017 otsus Apellant süüdistatav Süüdistatav N.N isikukood: XXX; elukoht: X , viibib vahi all;

XX

X ; emakeel: vene keel; X X karistatus: 7 XX

XX; XX; kehtivat kriminaalkaristust, 19 kehtivat

väärteokaristust Prokurör Meelis Sentifoli Kaitsja Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata. N.N-i

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 25.07.2017 otsusega mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p N.N 9 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas

2

kohus N.N-i vangistust Karistuse kandmise alguseks luges kohus 1/3 võrra, st 4 kuuni. N.N-i kinnipidamise aja 23.07-2017. Maakohus mõistis KrMS § 180 lg 1 alusel mõista N.N-ilt välja sundraha 352,5 eurot nin

g riigi õigusabi kulu 120 eurot. Maakohus mõistis N.N-i KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi süüdi selles, et ta püüdis -

23.07.2017 kella 09:55 ajal A -le kuuluvas X kaupluses AS XX varastada nelja COREGA

proteesiliimi, ega 29 eurot. Ta peitis koguväärtus kauba enda üleriiete alla ja möödus kassaliinist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi lõpule viimata, kuna turvatöötaja

pidas ta kinni. Tegemist oli süstemaatilise varguse katsega, sest oli N.N-i oli Harju Maakohtu 23.08.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4560 karistatud Kar 2 p S § 199 lg 9 järgi, 07.06.2017 otsusega väärteoasjas nr 2316,17,003344 KarS § 218 lg 1 § 25 1 järgi ja - - 15.06.2017 otsusega väärteoasjas 2315,17,004523 KarS § 218 lg 1 – § 25 lg 2 järgi

.

Mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et peab süüdistatava süüd keskmisest

väiksemaks. K semeks on üks kuriteoepisood, tegu jäi katse riminaalasja menetluse e

staadiumisse ning kuriteoga tekitatud varaline kahju on niivõrd minimaalne, et kannatanu loobus varalise nõude esitamisest. Samas pidas kohus oluliseks, et N.N-i on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud

ning seda ainult varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Teda on ka väärteokorras karistatud väheväärtusliku asja varguse toimepanemise eest. Sellest hoolimata ei ole süüdistatav enda jaoks

varasematest karistustest järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. Kohus märkis, et süüdistataval puudub töökoht, pikemat aega tal puudub ka kindel elukoht.

Karistusregistri andmetel on tal terve rida tasumata . väärtegude eest määratud rahatrahve

N.N-i karistati kriminaalkorras viimati Harju Maakohtu 23.08.2016.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel ning talle mõisteti karistuseks 1 kuu ja 28 päeva vangistust. N.N-i väärteokorras karistatud viimati 07.06.2017.a ja 15.06.2017.a otsusega KarS §

218 lg 1 - 5 lg 1, 2 alusel.

menetluse esemeks oleva § 2 N.N on käesoleva kriminaal varavastase kuriteo pannud toime k uu aega Sellest õigest ca k pärast viimast väärteokaristust.

tulenevalt leidis kohus, et N.N-i tuleb puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. N.N-ilt välja mõistetud menetluskulude kohta märkis kohus, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt

hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. N.N-ilt välja mõistetavat sundraha vähendas kohus KrMS § 2565 lg 2 alusel euroni. poole võrra, s.o 352,50

Lisaks sellele mõistis kohus N.N-ilt välja riigi õigusabi kulud, mis olid kohtueelses menetluses 48 eurot ning kaitsjatasu kohtumenetluses 72 eurot. Kohus märkis, et süüdistatava majanduslikku seisundit arvestades tuleb alusel ning tema maksevõimet KrMS § 313 lg 1 p 7

pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonis N.N, kes vaidlustab talle mõistetud karistust ja talt menetluskulude väljamõistmist. N.N X . Jalg ei leiab, et kohus jättis arvestamata tema tervisliku seisundiga. Tal on XX parane ja talle kirjutati saatekiri operatsioonile, kus oleks jalg põlvest saadik amputeeritud. Ta võttis riski ja püüab jalga ravida. Kui see ebaõnnestub, kaotab ta kogu jala. Kuna see on tõsine

3

asi, tema kuritegu ei olnud aga raske, palus ta kohtult kergemat karistust. Kohtunik Vernikova

oli tema probleemist teadlik, sest ta tegi ka 2016 aastal tema suhtes süüdimõistva otsuse. N.N väidab, et vanglas ei saa ta vajalikku meditsiinilist abi. Ta on invaliid ja peab olema arsti järelevalve all. Lisaks on tal probleemid XXX, mistõttu „ “. Dokumendid on XXX advokaat Leelo Viili käes. Tal ei ole võimaldatud kõiki vajalikke dokumente esitada. N.N palub arvestada tema eluga ja heidab ette, et riik teeb tast kodutu. Ta on loobunud narkootikumide tarvitamisest ega tarvita ka alkoholi. Ta on pikka aega oma elu rikkunud,aga tahab nüüd normaalselt elada. Ühtlasi märgib N.N, et tal ei ole kuskilt võtta selliseid summasid, mille kohus talt välja mõistis. Maakohus oleks pidanud vähendama talt välja mõistetavat sundraha, sest kohus arutas kriminaalasja kiirmenetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

4. Apellatsioonis on taotletud maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja

kergema karistuse mõistmist. Vastavalt KrMS § 338 p le 4 võib ringkonnakohus maakohtu - otsuse tühistada, kui mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule.

Apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust järeldusteks, et maakohtu mõistetud karistus oleks toimepandud kuritegusid või N.N-i isikut arvestades põhjendamatult raske.

4.1 Kergema karistuse mõistmise taotlust põhjendab N.N eelkõige väitega, et ta ei saa vanglas vajalikku arstiabi. See väide on paljasõnaline. Vastavalt VangS §-dele 49, 52 ja 53 on vangla kohustatud tagama kinnipeetavatele arstiabi. Apellatsioonis ei ole ära toodud ühtegi

konkreetset tervishoiuteenust, mida ta vältimatult vajab, kuid mida ei ole talle vanglas

võimaldatud. Ringkonnakohus ei saa jätta märkimata, et maakohtu otsusega tuvastatud asjaolude kontekstis, mida ei ole apellatsioonis vaidlustatud (N.N puudub nii töökoht kui kindel elukoht), on just vanglas tagatu

d arsti järelevalve. Mis puutub N.N-i väitesse, et tal oleks veel esitada dokumente oma terviseseisundi kohta, siis N.N-i enda taotlusel arutas maakohus kriminaalasja lühimenetluses ning seetõttu ei ole võimalik kohtul uusi tõendeid vastu võtta.

4.2 Apellatsiooni kohaselt oleks kergem karistus põhjendatud ka sellega, et toimepandud

kuritegu ei olnud raske. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on mõistnud sanktsiooni alammäära lähedase karistuse ning põhjendanud, miks ta ei pea võimalikuks kergema karistuse mõistmist. Kohus rõhutas, et N.N-i on korduvalt varavastaste süütegude eest karistatud

ning uue varguse pani ta toime varsti pärast eelmist karistust. Need põhjendused on

asjakohased: süstemaatilise varguse puhul omab süü suuruse tuvastamisel lisaks selle asja väärtusele, mis varastati või mida püüti varastada, tähtsust ka palju ja kui tihti isik vargusi toime paneb.

5. Maakohtu otsus vastab kriminaalmenetluse seadustiku kulude nõuetele ka menetlus väljamõistmise osas. Maakohus on vastavalt § 256 KrMS 5 - 2 lg le vähendanud N.N-ilt

välja mõistetavat sundraha maksimaalses ulatuses, st poole võrra. Lisaks sundrahale välja

4

mõistetud riigi õigusabi kulud on suhteliselt väiksed. Samas määras kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul.

6. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja

perspektiivitu. Juhindudes KrMS 326 lg-st 3, kohtukolleegium apellatsiooni § jätab läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)