1-17-7677/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

8. september 2017

.a, Võru kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-17-7677 (17261000338)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Kristel Toots

Kriminaalasi I.S-i

süüdistuses KarS §

järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Ene Uljanova

Süüdistatav I.S , isikukood: XXX; Eesti Vabariigi

kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x telefoni nr

xxxxxxxx haridus ; ; ; põhi ; töötu kriminaalkorras karistamata. ei ole kohaldatud. Tõkend –

RESOLUTSIOON Juhindudes - -st 249 kohus otsustas: KrMS § 248 lg 1 p st 5 ja §

1. I.S KarS 424 Süüdi tunnistada § järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada I.S-i eelvangistuses viibitud aeg 19.06.2017.a 21.06.2017.a, so 3 (kolm s karistusaja hulka ning lugeda I.S-i – ) päev

kandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 27 seitse (kakskümmend ) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust I.S-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui I.S ei pane 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

Määrata katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja I.S kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid:

2 (5)

- -

elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki p 1 I.S-ilt juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 26. septembril 2017.a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

2. Menetluskulud:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus I.S-i sundrahast pool, so 352,50 eurot riigi kanda. KrMS § de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista - I.S-ilt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 352,50 eurot;

 kaitsjatasu 163,20 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et I.S on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 515,70 (viissada viisteist eurot ja seitse ) kümmend senti

eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt 42,98 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 42,92 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99917700058401 ning selgituse “ , menetluskulud“. I.S, otsus nr 1-17-7677

3 (5)

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus

I.S süüdistatakse selles, et tema juhtis 19.06.2017.a kella 21:55 ajal Võru maakonnas registreerimisnumbriga xxxxxxx Võru linnas Räpina mnt sõiduautot Opel Vectra joobeseisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,12 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 lugeda lõplikuks tulemik s 1,02 mg/l. I.S rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega I.S pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale

I.S-ile karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 eelvangistuses viibitud aeg 19.06. – 21.06.2017.a, s.o 3 päeva arvata karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks I.S-ile mõista 3 ja 27 päeva vangistust. kuud

KarS § 74 lg 1, 3 alusel karistust mitte pöörata täitmisele, kui I.S ei pane 6-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 74 lg 1 ja § 75 lg 1 p-des

1- : elama koh ilmuma

6 sätestatud kontrollnõuded tu määratud alalises elukohas; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - vahetamiseks. saama , töö või õppimiskoha kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4 (5)

Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldada I.S-ile ena juhtimise õiguse lisakaristus äravõtmist 3 kuuks. Väljamõistmisele kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud summas 81,60 eurot ja 81,60 eurot teise astme ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata arvestades süüdistatava varalist ja perekondlikku seisundit,

resotsialiseerumisväljavaateid ja seda, et menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale üle jõu, jätta pool sundraha 352,50 Süüdistatav nõustub kriminaalmen eurot riigi kanda. etluse

kulude välja mõistmisega summas KrMS § 180 lg 3 alusel määrata 515,70 eurot. kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas I.S süüdistatav , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus I.S

nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. -de 239-

Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.S-i süüdi tunnistada KarS § 42 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas I.S-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

163,20 eurot ning kaasnev sundraha, milleks on teise astme süüdimõistva kohtuotsusega kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates

1. jaanuarist 2

0 eurot). 017.a on kuupalga alammäär 47

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

I.S etluskulud tasuma ning taotles menetluskulude on nõus vabatahtlikult men vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine

5 (5)

täismahus ja süüdistatav käib korraga, arvestades a sissetulekuid, I.S-ile ilmselgelt üle jõu.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus I.S-i sundrahast pool, so 352,50 eurot riigi kanda.

Kohus on seisukohal, et arvestades I.S-i

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistata võimalus tasuda menetluskulud vale kokku 515,70 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik