1-07-13620/1 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generated1-07-13620
Legislator headnote
AI generated1-07-13620/1 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1-07-13620
Full text
1-07-13620
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juunil 2009 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-13620 (0723300805) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kriminaalasi L.Z-ina süüdistuses KarS §-de 121 ja 118 p 6 järgi Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 28. aprilli 2009 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava L.Z-ina kaitsja adv Vladimir Rogulski apellatsioon
RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras:
jätta L.Z-ina kaitsja adv Vladimir Rogulski
apellatsioon Viru Maakohtu 28. aprilli 2009 otsuse peale kriminaalasjas 1-07-13620 läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 kohaselt esitada määruskaebuse.
Määruskaebus esitatakse KrMS § 387 lg 1 kohaselt 10 päeva
jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast
kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Ringkonnakohtule.
2 Asjaolud
Viru Maakohtu 28.04.2009 otsusega tunnistati L.Z-ina süüdi KarS § 121 järgi ning mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust. Veel tunnistati ta süüdi KarS § 118 p 6 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust ühes KarS § 73 sätete kohaldamisega 3 aastase katseajaga. Süüditunnistamist ja karistamist KarS § 121 järgi ei ole vaidlustatud.
Maakohus arutas L.Z-ina süüdistust KarS § 118 p 6 järgi selles, et tema,
26.04.2007 õhtusel ajal Sillamäel Viru pst 39 maja juures, isiklike vaenulike suhete pinnal
tekkinud tüli käigus viskas O.H suunas oma mobiiltelefoni, mis tabas kannatanut näo piirkonda, mille tulemusena kannatanu peas olnud prillide klaas läks katki ja klaasitükk sattus kannatanu silma, millega kannatanule põhjustati parema silma valge ja sarvkesta läbistav haav ning haav parema silma ülalaul, mille tüsistusena tekkis võrkkesta irdumine. Saadud vigastuse
tagajärjel tekkis kannatanul täielik nägemisteravuse kaotus paremast silmast. Oma tahtlike tegudega pani L.Z-ina toime raske tervisekahjustuse tekitamise, mis põhjustas elundi tegevuse lakkamise. Kriminaalasja arutati maakohtus lühimenetluse korras.
L.Z-ina tunnistas end süüdi, kuid tema kaitsja väitis, et süüks arvatud kuritegu tuleb kvalifitseerida KarS § 119 lg 1 järgi.
Kohtuotsuse kohaselt, lähtudes KrMS § 237 sätetest ja tuginedes kriminaaltoimiku materjalidele, on L.Z-ina süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 118 p 6 järgi leidnud täielikult tõendamist. Vastavad põhjendused on toodud kohtuotsuses (lk 217). Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni L.Z-ina kaitsja, väites endiselt, et kuritegu
tuleb kvalifitseerida KarS § 119 lg 1 järgi ning sellest tulenevalt tuleb kergendada ka mõistetud lõplikku karistust. Apellant leiab, et 16 aastane L.Z-ina, visates telefoni O.H suunas, ei teadnud, et see võib sattuda vastu prilliklaase, need lõhkuda ja klaasitükid võivad
silma sattuda, kuid tähelepanelikumal ja kohusetundlikumal suhtumisel oleks pidanud seda
ette nägema. Kaitsja leiab, et L.Z-ina pani talle inkrimineeritud teo toime hooletuse tõttu KarS § 18 lg 3 mõttes.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. KrMS § 233 lg 1 kohaselt lühimenetluses kriminaalasi lahendatakse tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida eelpool viidatud nõuete järgimist.
Maakohus on uurinud (lk 207-216) süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlusi ning
dokumentaalseid tõendeid. Tõendeid kogumis hinnates maakohus tuvastas, et konflikt
kannatanu ja süüdistatava vahel sai alguse sama päeva õhtul Sillamäel mere ääres ning L.Z-ina lõi kannatanut solvangute eest rusikaga näkku, pannes sellega toime kuriteo KarS
§ 121 järgi. Mõne aja möödudes samal õhtul konflikt jätkus Sillamäel Viru pst 39 maja juures, kus L.Z-ina viskas kannatanu suunas oma mobiiltelefoni, mis tabas kannatanut näo piirkonda, mille tulemusena kannatanu peas olnud prillide klaas läks katki ja klaasitükk
sattus kannatanu silma. Maakohus tuvastas, et telefoniga viskamise hetkel oli süüdistatav
kannatanust umbes 5 meetri kaugusel. Süüdistatava ütluste kohaselt viskas ta kannatanut
telefoniga viha tõttu. Sellest maakohus järeldas, et süüdistatav soovis tabada või vähemalt
3
möönis, et tabab kannatanut oma mobiiltelefoniga. Seega süüdistatav tegutses kaudse
tahtlusega, st ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Sellise tegevuse ja tahtluse vormi puhul kuriteo koosseis tuvastatakse saabunud tagajärje
järgi. Saabunud tagajärjeks oli kannatanul täielik nägemisteravuse kaotus paremast silmast.
Eeltoodust tulenevalt maakohus tuvastas, et L.Z-ina pani toime talle inkrimineeritud kuriteo KarS § 118 p 6 järgi. Maakohus oma otsuses märkis, et süüdistatava tegevuses
puudusid ettevaatamatuse vormid – kergemeelsus või hooletus. Süüdistuses nimetatud tegevuse puhul ei saa rääkida kergemeelsusest, kuna on tuvastatud, et vihast visates kannatanu
pihta mobiiltelefoniga, möönis süüdistatav, et ta tabab kannatanut. Sellest tulenevalt ei saa
rääkida, et süüdistatav tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis, et ta ei taba kannatanut ja väldib ükskõik milliste kahjulike tagajärgede saabumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega ja leiab, et need kinnitavad L.Z-ile esitatud süüdistust KarS § 118 p 6 järgi. Apellatsioonis ei ole toodud väiteid, mis eeltoodud tõendeid ümber lükkaks. Apellant soovib
samade tõendite pinnalt tuvastada, et süüdistatav pani kuriteo toime ettevaatamatusest.
Ringkonnakohus kriminaalasja materjalidega tutvudes ei leidnud alust maakohtu järeldusi
ümber hinnata. Maakohtule oli teada kaitsja taotlus toimepandud kuritegu kvalifitseerida KarS § 119 lg 1 järgi ning maakohus tõi välja tõendid, mis lükkasid esitatud taotluse ümber.
Kuna tegemist on lühimenetluses uuritud tõenditega, apellant ei ole vaidlustanud lühimenetluse läbiviimist ning paljasõnaliselt taotleb uuritud tõenditele teistsuguse hinnangu
andmist kui seda tegi maakohus, siis ringkonnakohtu kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau