2-17-11351/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada Xxxx OÜ (hageja) ja Xxxx(kostja) (hageja ja kostja koos nimetatuna pooled) vaheline kompromiss alljärgnevas: 1.1 Kostja tunnistab põhivõlgnevust summas 7952,70 eurot ning on nõus eelnimetatud summa hagejale tasuma.
Legislator headnote
AI generated2-17-11351/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Pooled esitasid kohtule 07.09.2017 poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 430 sätestatud kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamist esitatud tingimustes kohtu poolt. Pooled kinnitavad, et kompromiss pole vastuolus heade kommetega, seadusega ega avaliku huviga ning kompromiss on reaalselt täidetav. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, s.o 250 eurot hageja Xxxx OÜ arveldusarvele nr XXXX.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 08.09.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Kohtujurist Triin Taada Tsiviilasja number 2-17-11351 Tsiviilasi Xxxx OÜ hagi Xxxxvastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (Moor & Silm Law Firm, asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn; e-post: jaanus.silm@jasitex.ee) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, sideaadress Lodjapuu tee 15, 12112 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: Kerli Kase (Cavere Õigusbüroo OÜ, asukoht Estonia pst 1, 10143, Tallinn, e-post: Kerli@cavere.ee Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Kinnitada Xxxx OÜ (hageja) ja Xxxx(kostja) (hageja ja kostja koos nimetatuna pooled) vaheline kompromiss alljärgnevas:
1.1 Kostja tunnistab põhivõlgnevust summas 7952,70 eurot ning on nõus eelnimetatud summa hagejale tasuma.
1.2 Hageja ja kostja on kokku leppinud, et kostja tasub eelnimetatud summa hageja arvelduskontole 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsete osamaksetena selliselt, et esimese üheteistkümne osamakse suurus on vähemalt 660 eurot ning viimase osamakse suurus on 692,70 eurot. Kostja teeb esimese makse 15 oktoobril 2017.a.ning järgnevad maksed hiljemalt iga järgneva kuu 15-ndaks kuupäevaks. Kostja kohustub tasuma eelnevalt nimetatud rahasummad hageja arvelduskontole nr XXXX.
1.3 Hageja kinnitab, et peale punktis 1.1 nimetatud summa tasumist puuduvad hagejal käesoleva hagi esemega seoses igasugused nõuded kostja vastu ning hageja loobub kompromissi kinnitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste nõudmisest kostjalt.
1.4 Käesolevast kompromissist tuleneva graafikujärgse makse tasumisega viivitamisel s.h. osalisel viivitamisel rohkem, kui 30 (kolmkümmend)
kalendripäeva on hagejal õigus nõuda koheselt koguvõlajäägi tasumist. Kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,06 % võlgnetavalt summalt päevas.
2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-17-11351 menetlus.
3. Tagastada hagejale riigilõiv summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot ning kanda nimetatud summa hageja Xxxx OÜ arveldusarvele nr XXXX.
4. Jätta poolte kokkuleppel menetluskulud poolte endi kanda.
5. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
Harju Maakohtu menetluses on Xxxx OÜ hagi Xxxxvastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
Pooled esitasid kohtule 07.09.2017 poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 430 sätestatud kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamist esitatud tingimustes kohtu poolt. Pooled kinnitavad, et kompromiss pole vastuolus heade kommetega, seadusega ega avaliku huviga ning kompromiss on reaalselt täidetav. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, s.o 250 eurot hageja Xxxx OÜ arveldusarvele nr XXXX.
Kohtu põhjendused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
Hageja on tasunud hagiavalduselt 20.06.2017 riigilõivu 500 eurot (tl 12). Vastavalt TsMS §
150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 250 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele hageja Xxxx OÜ arveldusarvele nr XXXX.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik