1-17-7039/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

08. september 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-7039 Kohtukoosseis Ivi Kesküla Kriminaalasi Aleksei Seltsenkovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, KarS § 4181 lg 1 järgi, Jelena Dženkova-Setšenkovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 03. augusti 2017 otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja

Aleksei Seltsenkov Prokurör Vahur Verte Süüdistatav Aleksei Seltsenkov, ik: 37212290231, varem kriminaalja väärteokorras karistatud, kinni peetud 11. aprill 2017.

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Seltsenkovi apellatsioon Harju Maakohtu 03. augusti 2017.a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellandile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Aleksei Seltsenkovile oli esitatud süüdistus sellest, et ta pani isikute grupis toime suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise, so KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Harju Maakohus tunnistas kokkuleppemenetluses asja arutades Aleksei Seltsenkovi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõistis karistuseks 5 aastat vangistust, KarS § 4181 lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel luges kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõistis liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust 18.10.2016.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 6 kuud ja 28 päeva, võrra ning lõplikuks karistuseks mõistis 5 aastat ja 6 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges 11.04.2017.a.

APELLATSIOON:

3. Aleksei Seltsenkov on leidnud, et süüdistusaktis ja kohtuotsuses esinevad sisulised rikkumised ja vastuolud, millele ei ole pööratud tähelepanu. Rikkumised ja vastuolud võivad mõjutada karistusaja määramist. Apellant juhib tähelepanu varalise seisundi vaatlusprotokollile, andes sellest ülevaate. Lisaks soovib apellant teada, kust tuleb summa 34 413,11 eurot. Apellant märgib, et kriminaalasjas läbiotsimine toimus 11.04.2017.a. kui apellant elas abikaasaga üürikorteris ja suurem osa sealsetest olmeesemetest kuulus korteri omanikule. Kinnipidamisel leitud 345 eurot oli rendi ja toidu jaoks. Sõiduauto BMW 740D kohta selgitab apellant, et see ei kuulunud temale ega abikaasale. See oli võetud suulise kokkuleppe alusel ja tasumine toimus sularahas. Tõendid kriminaaltulu teenimise kohta perioodil 01.01.2012.a. kuni 11.04.2017.a. on mõeldud välja, et raskendada apellandi süüd. Leiab, et karistust kergendava asjaoluna ei ole arvestatud puhtsüdamlikku ülestunnistust; keelatud esemete vabatahtlikku välja andmist ning koostöö tegemist uurimisasutusega. Apellant selgitab, et narkootilised ained soetas tänavalt isiklikuks tarbeks. Ei eita oma süüd aga kriminaaltulu ei saanud vaid vastupidi kaotas raha. Palub võtta arvesse, et teda ei ole varem § 184 alusel vastutusele võetud. Palub otsuse ümber vaadata karistuse osas kuna perioodil 01.01.2012.a kuni 13.04.2017.a. on väidetavalt teenitud kriminaaltulu ja palub maha arvestada see periood 1 aasta kui apellant viibis vanglas. Palub vähendada karistuse aega ja kriminaaltulu summat. Taotleb kriminaalasja arutamist istungil.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsusega ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel ehk siis KrMS-i 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Aleksei Seltsenkovi apellatsioonist ei nähtu ühtegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolu esinemist.

5. Süüdistatav on apellatsioonis vaidlustanud talle mõistetud karistust, kuid esitatud põhistus ja argumendid ei seondu ega vasta KrMS § 318 lg 3 p 4 nimetatud apellatsiooni alusega.. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-13-15 sedastanud, et õigus vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud otsus põhjendusega, et süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, tähendab küsimuse tõstatamist, kas süüdistatavale mõistetud karistus on selline, mille seadus talle omistatud teo eest ette näeb. See tähendab, et apellatsioonis peab olema püstitatud küsimus sellest, kas kohus on karistust mõistes kohaldanud õigesti karistusõigust. Ebapiisav on väide, et karistus tundub süüdistatavale liiga range, vaid mõistetud karistus peab olema selline, mis väljub üldse seadusega ettenähtud piiridest. Aleksei Seltsenkov on süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, kus sanktsioon näeb ette kolmekuni viiteistaastase vangistuse. Talle on mõistetud karistuseks 5 aastane vangistus, ehk sanktsiooni miinimumäärale ligilähedane vangistus. KarS § 4181 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena ühekuni viieaastase vangistuse, süüdistatavale on mõistetud 1 aastane vangistus. Seega on mõistetud karistused seaduses ettenähtud piirides. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja KarS § 65 lg 2 suurendas mõistetud karistust, eelmise ärakandmata karistuse võrra. Mõistetud liitkaristused on seaduslikud. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et süüdistatava apellatsioonis esitatud põhistusel ei ole võimalik kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsiooni korras vaidlustada.

6. Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

03. augustil 2017 aastal on süüdistatav Aleksei Seltsenkov, tema kaitsja ja prokurör sõlminud kokkuleppe ( 21-23). Kokkuleppe eseme osaks on KrMS § 245 lg 1 p 7,8,9,10 kohaselt kuriteo asjaolud, kuriteo kvalifikatsioon, karistuse liik ja määr ja konfiskeerimisele kuuluv vara. Kokkuleppes on süüdistatav kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus, sh. süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, nõutava karistuse liigi ja määraga ning talle on selgitatud konfiskeerimise olemasolu ja asjaolu, et peab tasuma menetluskulud. Seega on süüdistatav juba kokkuleppe sõlmimisel olnud teadlik kõikidest eelnimetatud asjaoludest ja on nendega nõustunud.

Maakohtu istungil oli süüdistatavale selgitatud tema õigusi, seejuures õigust kokkuleppest loobuda. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on Aleksei Seltsenkov kinnitanud, et sõlmitud kokkulepe on arusaadav, on sellega nõus, jääb selle juurde, Kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult. Kaitsja on jäänud kokkuleppe juurde ja palunud see kinnitada( t.lk. 28).

Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele on kohus ka Aleksei Seltsenkovi süüdi tunnistanud, karistanud, konfiskeerinud Aleksei Seltsenkovi kasutuses olnud sõiduautoost ja tema elukohast äravõetud ja asitõenditeks tunnistatud esemed. Kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, see on õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatavale kuriteo eest mõistetud üksikkaristused jäävad sanktsioonide piiridesse ja liitkaristus on kooskõlas seadusega.

7. Asjaolu, et süüdistatav on maakohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27).

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Aleksei Seltsenkovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada apellandile.

(allkirjastatud digitaalselt)