4-17-1344/15 · 4-17-1344/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON: Rahuldada F.L-i kaebus osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Ragne Tusise 16.02.2017 otsus väärteoasjas nr 2510,17,000171 osas, millega F.L-ile määrati LS § 227 lg

5 p 2 alusel lisakaristusena juh

timisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide muutmata Politsei- politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Ragne Tusise 16.02.2017 otsus väärteoasjas nr 2510,17,000171 karistuse kandmise viisi osas.

F.L tuleb temale määratud r 100 trahviühiku ulatuses ahatrahv , s.o 400

(nelisada) eurot tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise

menetleja otsuses toodud arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220175025573. VTMS 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse

peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1344 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi

F.L-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse

menetlusteenistuse väärteomenetleja Ragne Tusise 16.02.2017 otsusele väärteoasjas nr 2510,17,000171 Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: F.L, isikukood xxx,

elukoht xxxx

Kohtuväline menetleja Lääne : Politsei- ja Piirivalveameti

prefektuuri Paide politseijaoskond, väärteomenetleja Ragne Tusis Menetluse liik kirjalik menetlus

2

kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Kohtuotsuse väljatrükk toimetada kätte F.L-ile ning saata teadmiseks kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul

kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul

samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. Politsei-

ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna patrullpolitseinik Karl

Essi koostas väärteoasjas nr 2510,17,000171 väärteoprotokolli nr AB 1472559.

Väärteoprotokollist nähtub, et F.L juhtis 20.01.2017 kell 22 30 Järvamaal Paide : vallas Tallinn-Tartu- -Luhamaa tee 88.km- Võru l mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx asulavälisel teel kiirusega 143 +/- 5 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h, mida ületas vähemalt 48 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõuet pannes toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokolli kohaselt on tõendiks kiirusmõõturi kasutamise protokoll.

2. Politsei- - ja

ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna ennetus

menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Ragne Tusise 16.02.2017 otsusega väärteoasjas nr 2510,17,00 1 määrati menetlusalusele isikule F.L-ile LS § 227 lg 017

3 alusel karistuseks rahatrahv

100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, sest F.L 20.01.2017 kell 22: -Tartu- -Luhamaa 88.km-l juhtis 30 Paide vallas Järva maakonnas Tallinn Võru

moo - torsõidukit asulavälisel teel kiirusega 143 +/ 5 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h, mida ületas vähemalt 48 km/h. Otsusest nähtuvalt on väärteo toimepanemine

tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Karistust kergendavate asjaoludena on kohtuväline menetleja märkinud, et isik kahetseb. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on otsuses viidanud, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud samalaadseid väärtegusid (2 kehtivat karistust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest), millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab rikkumiste toimepanemist.

Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid

rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – nii suures ulatuses lubatud sõidukiiru

st ületades seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süütegude toimepanemise eest üldjuhul

lisakaristust ning selliste süütegude toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse

isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Seadusandjagi on määratlenud läbi kõrgema

karistusmäära selle teo ohtlikkuse. Eeltoodust lähtudes leiab kohtuväline menetleja, et

menetlusaluse isiku teole tuleb anda karm hinnang ja võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki õigus.

3 3. 06.03.2017 esitas menetlusalune isik F.L kaebuse väärteoasjas nr 2510,17,00171 tehtud otsuse peale vaidlustab LS § 227 lg 5 p 2 alusel määratud lisakaristuse, . F.L

s.o juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Menetlusalune isik leiab, et tema puhul ei esine

asjaolusid, mis tingiksid vältimatult lisakaristuse kohaldamise. Samuti on juhtimisõiguse äravõtmine ilmselges vastuolus Riigikohtu seisukohtadega, sest kaebuse esitaja ei ole varasemalt toime pannud samalaadseid väärtegusid. Karistusregistri andmetest nähtub, et kaebuse esitajale on mõistetud kahel korral kiirmenetluse raames karistus lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kaebuse esitaja aga ei ole osalenud menetlusaluse isikuna üheski kiirmenetluses, mis on algatatud LS § 227

lg 1 või § 227 lg 2 rikkumiste tõttu. Kehtivate karistuste olemasolust teavitas kaebuse esitajat 20.01.2017 patrullpolitseinik Karl Essi. Varem ei olnud kaebuse esitajale teada, et teda on lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud. Väärteoprotokolli koostamise ajal teavitas kaebuse esitaja ka patrullpolitseiniku, et kaebuse esitaja teada puuduvad tal kehtivad karistused. Kaebuse esitajal on põhjendatud kahtlus, et väärteomenetluse otsuses osundatud samalaadsed väärteod on toime

pannud T. R (isikukood xxxx). T. R on kaebuse esitajale suuliselt tunnistanud, et ta kasutas

20.05.2016 Põhja prefektuuri Lääne nna läbiviidud väärteomenetluses -Harju politseijaosko

kaebuse esitaja isikuandmeid. Samuti kasutas T. R 24.08.2016 Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna läbiviidud väärteomenetluses kaebuse esitaja isikuandmeid. Kaebuse esitajale

teadaolevalt kasutas T. R õigusvastaselt teise isiku isikuandmeid, et pääseda reaalsest

vanglakaristusest. Eeltoodust tulenevalt palub menetlusalune isik tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 000171. Samuti palus kaebuse esitaja 16.02.2017 otsus väärteoasjas nr 2510,17, määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kaebuse esitaja kohtuistungil osaleda ei soovi.

4. se menetleja palub vastuses kaebusele

Kohtuväli tühistada osaliselt 16.02.2017 väärteoasjas tehtud otsuse ning tühistada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine F.L-i suhtes. Menetlusalune isik on esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles selgitab, et ei

ole toime pannud

20.05.2016 LS § 227 lg 2 ja 24.08.2016 LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegusid ning tal on põhjendatud kahtlus, et need pani toime T. R. Menetlusalune isik taotles väärteoasjades vaidetähtaja ennistamist ning tänaseks on kriminaalmenetluse käigus selgunud, et

24.08.2016 toime pandud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise pani toime T. R, kes esitas liiklusjärelevalve teostajale F.L-i nimele väljastatud juhiloa. Kohtuväline menetleja arvestas lisakaristuse kohaldamisel asjaoluga, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud

samalaadseid väärtegusid, s.o 2 kehtivat karistust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab rikkumiste toimepanemist. Kahtluse alla on seatud ka 20.05.2016 toime pandud LS § 227 lg 2 rikkumine. Kuna tänaseks on selgunud ja tõendatud, et ühe nimetatud rikkumistest pani toime T. R, siis on kohtuväline menetleja seisukohal, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tuleks

tühistada, sest langeb ära üks samalaadse rikkumise korduvuse fakt. Kui korduvalt rikkumise

toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse

rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate

liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5.

Väärteomenetluse seadustiku ( VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib - maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

4 Käesoleval juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli

maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus selle eest F.L

juhtis 20.01.2017 kell 22:30 Järvamaal Paide vallas Tallinn Võru -Tartu- -Luhamaa

88.km- el kiirusega 143 +/- l mootorsõidukit asulavälisel te 5 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h, mida ületas vähemalt 48 km/h. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul ei ole vaidlust juhtis 20.01.2017 kell 22:30 selles, et F.L Järvamaal

Paide vallas Tallinn-Tartu- -Luhamaa 88. km- Võru l mootorsõidukit ületades suurimat lubatud

sõidukiirust. Mootorsõiduki juhtimist poolt on F.L-i lubatud sõidukiirust ületades

kinnitanud ka menetlusalune isik ise väärteo kohta antud ütlustes (väärteoprotokoll nr AB 1472559, tl 29).

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 30) nähtub, et Politsei ja Piirivalveameti Lääne - prefektuuri Paide politseijaoskonna patrullpolitseinik Karl Essi teostas riikliku järelevalve korras

F.L-i poolt juhitud mootorsõiduki registreerimismärgiga nr xxxx xxxx

liikumiskiiruse mõõtmist 20.01.2017 kell 22 30 Järvamaal Paide vallas Tallinn Võru : -Tartu- - Luhamaa 88. km-l. Kiirust mõõdeti, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS005403. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes, kiirema objekti jälgimine. Kiirusmõõturi lugem 143 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90

km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/ 5 km/h. Lõplik mõõtetulemus 138 km/h. Juhile - näidati seadme tabloole fikseeritud näitu.

Lähtudes eeltoodule ning tuginedes menetlusaluse isiku ütlustele ja kiirusmõõturi kasutamise protokollile, loeb kohus tõendatuks, et F.L on rikkunud LS § 15 lg 1 nõuet ning tema väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. 7. K

arS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. -s 227 lg 3 Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et liiklusseaduse § sätestatud väärteo on tahtlikult, süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik F.L - . Seega ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

8.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on

227 lg 3 F.L-ile määranud karistuse LS § alusel, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni

5 kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg s 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni - kuue kuuni.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku kahetsust kohtuvälises

menetluses. Karistust raskendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Lisakaristuse

kohaldamisel on kohtuväline menetleja võtnud arvesse asjaolu, et menetlusalune isik on

varasemalt toime pannud samalaadseid väärtegusid (2 kehtivat karistust suurima lubatud

sõidukiiruse ületamise eest), millede eest määratud karistused ei ole suutnud isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab rikkumiste toimepanemist. Menetlusalune isik on kohtule

esitatud kaebuses viidanud, et tema ei ole varasemalt samalaadseid väärtegusid toime pannud –

kaebuse esitajal on põhjendatud kahtlus, et kõnealused väärteod pani toime T. R, kes kinnitas kaebuse esitajale suuliselt, et ta kasutas kaebuse esitaja isikuandmeid. Viru Maakohtu 21.06.2017 otsusega -17-1358 jas nr 2590,16,004136 väärteoasjas nr 4 tühistati kiirmenetluse otsus väärteoas

ning kohus lõpetas väärteomenetluse F.L-i teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Samuti tühistati väärteoasjas nr 4 Viru Maakohtu 12.07.2017 otsusega - -1355 kiirmenetluse 17 otsus väärteoasjas nr 2317,16,005027. Seega on tänaseks selgunud ja tõendatud, et eelnimetatud

rikkumisi ei pannud toime F.L, mistõttu ei ole F.L varasemalt samalaadseid väärtegusid toime pannud.

Kohus, võttes arvesse asjaolu, et F.L ei ole varasemalt samalaadseid väärtegusid toime pannud ning arvestades karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus

F.L-ile LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristuse määramise osas tuleb tühistada. 9. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Menetlusalune isik on kaebuses palunud kohtul Kohus juhib määrata rahatrahvi tasumine ositi.

tähelepanu, et karistuse kandmine ei peagi olema isikule mugav, kuid sellest hoolimata ei tohi

karistuse kandmine muuta isiku majanduslikku toimetulekut võimatuks. Pärnu Maakohus jättis 15.03.2017 F.L-i kaebuse käiguta ning selgitas, et kohtuvälise menetleja otsuse peale

esitatav kaebus peab vastama väärteomenetluse seadustikus sätestatud sisu ja vormi nõuetele.

Muuhulgas viitas kohus, et kaebus ei vasta VTMS § 115 nõuetele. VTMS § 115 lg 5 p 2 ja 4

sätestab, et kaebusele tõendid ja muud kaebuse esitaja poolt vajalikuks peetavad tuleb lisada

dokumendid. ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tema F.L majanduslik olukord ei võimaldaks tal rahatrahvi korraga tasuda. Järelikult ei ole kohtul võimalik tuvastada kaebuse esitaja tegelikku majanduslikku olukorda. Muuhulgas nähtub kohtule esitatud kaebusest, et F.L omab püsivat sissetulekut – töötab xxxx. Arvestades eeltoodut ning võttes arvesse asjaolu, et KarS § 66 lg 2 eeldab, et rahatrahvi ositi tasumiseks peab olema mõjuv

põhjus, õhjendatuks rahuldada F.L-i taotlust rahatrahvi ositi ei pea kohus p tasumiseks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 2, § 133, § 134 rahuldab kohus F.L-i kaebuse lisakaristuse määramise osas. Kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Paide politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Ragne Tusise 16.02.2017 otsuse väärteoasjas nr 2510,17,000171 osas, millega F.L-ile määrati LS § 227 lg alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 5 p 2

kuuks. muutmata Politsei- Kohus jätab ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Ragne Tusise 16.02.2017 otsuse karistuse kandmise viisi osas. väärteoasjas nr 2510,17,000171

6

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp