1-08-17240/10 · 1-08-17240/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-08-17240

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-08-17240 (082310000529), millele liidetud 1-09-4513 (09230103497)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler

Tõlk Katrin-Jana Vaab

Kohtuistungi toimumise aeg 09. aprill 2009.a.

Kriminaalasi VV süüdistuses KarS § 263 p 1; § 199 lg 2 p 7, 9 järgi lühimenetluses

Prokurör Kristi Rande

Süüdistatav VV- isikukood XXX; elukoht: xxx (xxx); Eesti kodanik;

põhiharidusega; ei õpi, ei tööta; varem kriminaalkorras

karistamata; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega; tõkend – elukohast lahkumise keeld (oli

kahtlustatavana kinni peetud 20.-21.10.2008.a. ja 05.12.2008.a.)

Kaitsja

advokaat Kadi Mägi

RESOLUTSIOON

1. VV KarS § 263 p 1 9 kuud vangistust Süüdi tunnistada järgi ja karistuseks mõista

; KarS § 199 lg 2 p 7, 9 6 kuud järgi ning karistuseks mõista vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (4 kuu ) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista ) 8 (kaheksa kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 eelvangistus (20.-21.10.08 ja 05.12.08.a.) karistusaja hulka alusel arvata ning mõistetud

vangistusest lugeda kantuks 3 päeva.

KarS § 74 ei pöörata vangistust (7 kuud 27 päeva) täitmisele VV 18-kuulise alusel

, kui

katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all

täidab nimetatud ja

alusel KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded KarS § 75 lg 2 p 2, 7, 8 järgmised : 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) mitte suhelda OM; 3) kohustused osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides.

Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata VV kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista kuriteoga tekitatud kahjude katteks VV 3 378,50 kr (kolm tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa krooni ja 50 senti) Harju Tarbijate Ühistu kasuks.

Alaealisel vajalike vahendite puudumisel nimetatud summa sisse nõuda eestkostjalt – Tallinna Kesklinna Valitsuselt.

3. Välja mõista VV menetluskulud riigieelarve tuludesse

, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 5 104,50 kr (viis tuhat ükssada neli krooni ja 50 senti) ning sundraha (kuus tuhat 6 525 viissada kakskümmend viis) . krooni

Alaealisel vajalike vahendite puudumisel menetluskulud KrMS § 188 alusel sisse nõuda eestkostjalt –

Tallinna Kesklinna Valitsuselt.

Menetluskulusid on võimalik tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB-is või arvele nr

221023778606 Swedbank-is, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777 (maksekorraldusel ära märkida kriminaalasja number 1-08-17240 ja süüdimõistetu nimi).

Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Asitõendid – kaupluste videosalvestused kahel CD-l - hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Motiveeritud otsus koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate esitamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist.

3

Menetluskulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 päeva jooksul, esitades kaebuse Harju Maakohtule.

SÜÜDISTUS.

VVt süüdistatakse selles, et ta 25.02.2008.a. kella 08:35 paiku, viibides Tallinna Turvakeskuse sööklas, asukohaga XXX, kõrvaliste isikute juuresolekul, haaras AS juustest,

raputas teda, lõi korduvalt jalgadega vastu viimase jalgu, seejärel viskas teda tassiga ning valas teekannust juustesse kuuma teevett, põhjustades AS füüsilist valu ja tervisekahjustuse – kämblaluu murru ja kaela põrutuse, rikkus seeläbi avalikus kohas käitumise tavasid ja riivas kõrvaliste isikute turvatunnet. Seega , rahu ja avaliku korra rikkumisega vägivallaga, pani toime

järgi VV KarS § 263 p 1 kvalifitseeritava kuriteo.

VV, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 20.10.2008.a kella 15:55 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kaupluses AS Prisma Peremarket, asukohaga Tallinn Endla 45, võttis huuleläike (93 kr), põsepuna (189 kr), lauvärvi (119 kr), ripsmetušši (179 kr), ripsmetušši (175 kr), jumestuskreemi (225 kr), seega kokku kosmeetikatooteid 1 080 krooni väärtuses, pani esemed endale taskusse ja kapuutsi sisse ning möödus kassadest, et lahkuda, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni.

Samuti tema, isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, 15.11.2008.a. kella

14:12 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, viibides koos OM

kaupluses Pelgulinna Selver, asukohaga Tallinn Sõle 51, võttis puuderkreemi (537 kr), 6

ripsmetušši (819 kr), 2 kreemi „Rosewood“ (278 kr), 2 huuleläiget (272 kr), 2 laupliiatsit (200 kr), 2 huulepulka (264 kr), 2 lauvärvi (216 kr), seega kokku kosmeetikatooteid 2 586 krooni väärtuses, seejärel vastavalt eelnevale kokkuleppe, andis esemed üle OM kauplusest

väljaviimiseks, kes pani esemed endale taskusse ja möödus kassadest, et lahkuda, kuid mõlemad peeti kinni turvatöötaja poolt.

Seega , asudes vahetult võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise VV

eesmärgil, grupis ja süstemaatiliselt, pani toime järgi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo.

VVt süüdistatakse ka selles, et tema, isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi,

05.12.2008.a kella 09:58 paiku, koos OM, Tallinnas A.H.Tammsaare tee 116 asuvas AS

Prisma Peremarket kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis riiulilt 4 jumestuskreemi „Lòreal“ (a`219 krooni, kogumaksumusega 876 kr), andis esemed üle OM kauplusest väljaviimiseks, kes pani esemed endale taskusse ja möödus kassadest, et lahkuda, kuid mõlemad peeti kinni turvatöötaja poolt.

Samuti tema, isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, 12.12.2008.a. kella 15:15 paiku koos OMja AS, Harjumaal Anija vallas Kehra linnas Kose mnt 9 asuvas Harju

Tarbijate Ühistule kuuluvas kaupluses „Tuljak“ võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära 14 tk šokolaadi Laima (mõru) (70 g a`20,50 kr, kokku 161 kr); 48 tk. šokolaadi Kalev (tume) 70g a` 20,50 kr (kokku 984 kr); 20 tk. šokolaadi Geisha (100g a´17,50 kr, kokku 350 kr); 10 tk. šokolaadi Kalev (mõru) 70g 20,50 kr, (kokku 205 krooni); 10 tk.

šokolaadi Aero (valge) a`14,90 kr (kokku 149 kr); 2 tk. šokolaadi Kalev (special) 100g

4 a`15,50 kr (kokku 31 kr); 6 tk. šokolaad Bitter 100g a`16,50 kr (kokku 99 kr); 12 tk. šokolaadi Panda 130 g a` 22 kr (kokku 264 kr); 28 tk. šokolaadi Kalev (iirise-pähkli) a`15,50 kr (kokku 434 kr); 35 tk. šokolaadi Anneke 100g a`16,50 kr (kokku 577,50 kr); 4 tk. šokolaadi Milka (pähkli) 100g a` 16,50 kr (kokku 66 kr); 4 tk. šokolaadi Schogetten 100g a`14,50 kr (kokku 58 kr), s.o. maiustusi kogusummas ja lahkus kauplusest. 3 378,50 krooni

VV, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis ja süstemaatiliselt, pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 7, 9

Poolte seisukohad Prokurör taotles VV süüdi mõistmist KarS § 263 p 1 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning tema

karistamist vangistusega vastavalt 1 aasta 6 kuud ja ning 9 kuud, mõistes karistuseks

kuritegude kogumi eest 2 aastat vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis mõistetavat karistust kolmandiku võrra vähendades jääb kanda 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

Kohaldades KarS § 74 ja § 75 sätteid mõista karistus tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Karistusest lugeda kantuks 3 päeva eelvangistust.

Süüdistatav tunnistas kohtuistungil end täielikult süüdi ja kahetses toimepandut . Väitis, et ei tarvitada enam alkoholi ja narkootikume ning soov on oma õpinguid jätkata.

Tsiviilkostjal – Tallinna Kesklinna Valitsuse esindajal - tsiviilhagile ja menetluskulude

suurusele vastuväiteid ei olnud, avaldatud ja kohtuistungil uuritud toimiku materjalid olid arusaadavad.

Kaitsja leidis, et VV süü on tõendatud kõigis episoodides ja tema käitumine õigesti

kvalifitseeritud. Taotlemata prokuröri poolt esitatud karistusmäärade vähendamist palus

kaitsja liitkaristuse mõistmisel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning kandmisele kuuluvat 1-aastast vangistust mitte täitmisele pöörata, kohaldades katseajaks 18 kuud. Tsiviilhagile kaitsja vastuväiteid ei esitanud. Menetluskulud palus kaitsja jätta täies

ulatuses riigi kanda Kaitsja arvates menetluskulude jätmine eestkosteasutuse kanda oleks riigirahade ühest kohast teise tõstmine.

Määruskaebuses menetluskuludele palus kaitsja VV välja nõuda 2 325,90 krooni ning 80

% menetluskuludest jätta riigi kanda, kuna VV ainsaks sisstulekuks on

toitjakatuspension 900 krooni ning sellest kogutakse talle raha iseseisvasse ellu astumiseks.

Kohus leiab, et kuna otsuse resolutiivosas ei saa välja tuua põhistusi ja motiveeringuid ühegi punkti osas, s.h. menetluskulud osas, tuleb kohtul esitatud määruskaebuse alusel koostada tervikotsus.

Menetluskulude osas pole võimalik koostada eraldi määrust koos põhistusega, sest

antud juhul on menetluskulud välja mõistetud kohtuotsusega, mitte määrusega.

Vastasel juhul tekiks olukord, kus menetluskulud leiaksid käsitlemist nii otsuses kui määruses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused VV süü lisaks oma süü täielikule omaksvõtule kohtuistungil on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega:

5 1) rahu ja avaliku korra rikkumine turvakeskuse sööklas 25.02.08.a.

-kannatanu AS ütlustega (I kd.tl. 2 – 5) selle kohta, et sööklas tuli talle midagi ütlemata

kallale VV, haaras teda mõlema käega juustest ja hakkas raputama ning ta tundis füüsilist

valu. Seejärel haaras VV teda rinnust riietest ning hakkas peksma jalgadega. Ka kukkudes

püüdis VV teda jalgadega lüüa ning tabas teda reie piirkonda. Seejärel viskas VV teda taldrikuga, laualt võetud tassiga, kus oli sees kuum tee; juustesse kallas kuuma teekannu sisu.

Veel tahtis VV visata teda tooliga, kuid kasvatajad sekkusid. Turvakeskuse meditsiiniõde vaatas üle ta parema käe paistetuse ja kriimud jalgadel. Kannatanu peab võimalikuks, et VV

võis teda alusetult pidada pealekaebajaks, sest välja oli tulnud see, et tüdrukud olid turvakeskuses suitsetanud;

-kannatanu ütlused on kooskõlas meditsiinidokumentidega ja AS patsiendikaardil on märgitud diagnoosiks parema käe III kämblaluu murd ning kaela põrutus (I kd.tl. 6, 7);

-tunnistaja KV ütlused (I kd.tl. 8-10) kinnitavad, et turvakeskuse sööklas oli tüdrukute vahel

sõnavahetus selle üle, et keegi on kellegi peale kaevanud. Kõige aktiivsemad olid M. V ja VV. Siis tõusis V lauast, läks A poole ja viskas teda erinevate kööginõudega ning osadega neist sai N pihta; V peksis N ka mitmel korral käte ja jalgadega keha piirkonda. Kui N lamas

maas, lõi V teda jalgadega ribidesse. Kuigi kasvatajad püüdsid sekkuda, õnnestus V laualt haarata teekruus ja sellega kannatanut visata. Osa tüdrukuid seisis kõrval ja nutsid.

-tunnistaja A. T ütlustest (tl. 12 – 15) nähtub, et kui ta sööklasse kohale jõudis, tõmbas ta kohe V N eemale. Jõuga pidi ta Viktoriat kinni hoidma, sest ta üritas uuesti N kallale minna;

-tunnistaja MVütluste (tl. 16 – 20) kohaselt ei meeldinud VVle, kuidas N tunnistajaga räägib.

F.G tormas N kallale ja hakkas teda lööma, tiris teda juustest, võimalik, et lõi jalgadega. Lõpuks võttis F.G kuuma teekannu ja valas selle N pähe. Pärast juhtunut oli N käsi kipsis;

-kahtlustatavana üle kuulatud VV(tl. 21 - 25) tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut. Arvas, et N oli tema suitsetamise peale kasvatajatele kaevanud. Tunnistas, et haaras kannatul juustest kinni ja tiris; lõi teda, aga ei mäleta kuidas; viskas N suunas taldriku. Toimunu pärast oli ta kannatanult samal päeval vabandust palunud.

Kohus leiab, et turvakeskuse sööklas, teiste kasvandike ja kasvatajate juuresolekul kannatanu

ründamine, tema peksmine, talle valu ja vigastuste põhjustamine rikkus kõigi sealviibijate rahu ja turvatunnet ning on õigesti kvalifitseeritud avaliku korra raske rikkumisena vägivalla tunnustel, s.o. järgi KarS § 263 p 1 .

2) varguse katse 20.10.2008.a. Kristiine Prismast:

-AS Prisma Peremarket avalduse ja aktiga (I kd. tl. 32, 33), millest nähtub, et kaupa (kosmeetika) püüti varastada summas 1 080 krooni; -kannatanu JA ütlustega (tl. 35 – 36) selle kohta, et VV juurest turvakontrolli käigus avastati kosmeetikat, millega ta oli möödunud kassadest nende eest maksmata. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele; sama on kinnitanud oma ütlustes ka tunnistaja EE(tl. 37 ) ja tunnistaja V Š (tl. 38), kes sel päeval kaupluses tööl olid. -asitõendi vaatlusprotokollis ( tl. 39 – 40) on kirjeldatud kaupluse videosalvestusel nähtavat

(CD lisatud asja materjalidele) – nii kahe tüdruku sisenemist, nende käitumist erinevates osakondades kui ka kassadest möödumist.

6 -kahtlustatava VV ütlustega (tl. 47 – 48) selle kohta, et kauplusse läks ta koos tuttava Ritaga,

kuid kosmeetikat varastas ainult tema ise, mingit kokkulepet varguseks neil ei olnud; kosmeetika tahtis ta endale jätta, pani need teises osakonnas endale taskusse ja kapuutsi sisse.

3) varguse katse Pelgulinna Selverist 15.11.2008.a. : -A-Selver AS-i avaldusega ja selle lisadega (I kd. tl. 60 – 63), millest nähtub, et kaupa püüti varastada summas 2 586 krooni; -tunnistaja VK ütlustega (tl. 64 – 68) selle kohta, et ta videovalve monitoride taga nägi, kuidas

kauplusse sisenes neiu, kes on korduvalt kosmeetikat püüdnud varastada, korvi

kosmeetikaosakonnast võetud kaubaga andis ta noormehele, kes kosmeetika pani jope taskusse ja möödus kassadest kauba eest tasumata. №ormees ja neiu peeti kinni ja anti üle politseile. Kaupa ei olnud rikutud ja see tagastati kauplusele;

-kahtlustatava OM ütlustega (tl. 75 - 78), kes tunnistas, et püüdis koos VVga 15.11.08.a.

varastada kosmeetikat . Viktoria võetud kauba püüdis ta müügisaalist välja viia, möödus kassadest, kuid turvamees pidas ta enne väljumist kinni;

-kahtlustatav VV oma ütlustes (tl. 81 – 83) on väitnud, et varguse ettepaneku sellest kauplusest tegi talle O ning ta tegutses vastavalt kokkuleppele; kassade taga peeti neid kinni ja kontrollimisel avastati varastatud kaup; varastatud kosmeetika tahtsid nad maha müüa.

4) varguse katse Prismast 05.12.2008.a. :

-AS Prisma Peremarket avalduse ja aktiga (II kd. tl. 85, 86), millest nähtub, et kosmeetikatooteid püüti varastada summas 876 krooni; -kannatanu JAütlustega (II kd. tl. 87 – 88) selle kohta, et Tammsaare 116 asuvast Mustamäe

Prismast püüdsid kosmeetikat varastada üks tütarlaps ja meesterahvas. Kosmeetika viis

ostukorvis leivaosakonda tütarlaps ja andis jumestuskreemid seal meesterahvale, kes pani

need endale taskusse; hiljem läbis ta nendega kassa ja jättis kauba eest maksmata, sama kinnitas oma ütluses ka tunnistaja JS(tl. 89); -kuigi kahtlustatavad VV ja OM oma ütlustes väitsid, et varguse pani üksinda toime OM, on nende ühine ja kooskõlastatud tegevus jälgitav turvakaamera salvestuselt, mis on lisatud kriminaalasja juurde ning millel nähtavat on kirjeldatud asitõendi vaatlusprotokollis (II kd. tl. 91-93);

5) vargus 12.12. 2008.a. Kehras Harju TÜ kauplusest Tuljak

-kannatanu VH ütlustega (II kd. tl. 5 – 8) selle kohta, et kauplusse sisenesid neiu ja kaks

noormeest. Üks noormees ja neiu võtsid riiulitest šokolaade ja nendega ühines teine

noormees, kes samuti võttis šokolaade. Kuna varastatud kaubaga õnnestus seltskonnal lahkuda, tekitati kahju summas 3 378,50 krooni; - vargust ja sellega tekitatud puudujääki kinnitab kaupluse inventuuri akt (II kd.tl. 119);

-kolme isiku käitumine on jälgitav ka kaupluse videosalvestuselt ning sellel nähtavat on kirjeldatud ka asitõendi vaatlusprotokollis, kuhu on lisatud salvestiselt hulgaliselt fotosid (II kd tl. 10 – 17); -kahtlustatavana üle kuulatud VV(II kd tl. 26 – 28) tunnistas varguse toimepanemist. Tema ütluste kohaselt kohtus ta O ja A Balti jaamas ning viimase idee oli ka Kehrasse sõita, plaan oli varastada sealt ühest kauplusest alkoholi. Kuna alkoholi võtmist oleksid müüjad näinud, siis mindi šokolaadi riiulite juurde. Riiulilt võetud šokolaadid pani ta endale käekotti, A pani

šokolaade põue, tal oli jope alt kummiga kokku tõmmatav, et šokolaadid välja ei kukuks. Kauplusest lahkusid nad erinevatel aegadel. Väljas oli A kilekott ja see oli šokolaade täis. Koos sõideti tagasi Tallinna. Koos O müüs ta varastatud šokolaade Balti jaama turul - vargust Kehras asuvast kauplusest on oma ütlustes kinnitanud ka kahtlustatavad O M ja AS( II kd.tl. 51 – 55; 63 – 68).

7

Eelkirjeldatud vargus ja varguse katsed on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9

järgi, kuna tegemist on vargustega isikute grupis ning vargusi on VV toime pannud süstemaatiliselt. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus VV süüst ning loeb karistust kergendavaks asjaoluks tema süü ülestunnistust ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kolmes varguse episoodis on kuritegu jäänud katse staadiumisse. Kuigi kriminaalhooldaja on pidanud vajalikuks VV mõjutamiseks

kohaldada talle šokivangistust, leidsid prokurör ja kaitsja, et reaalne lühiajaline vangistust käesoleval ajal ei ole tema suhtes vajalik. Arvestades tema alaealisust ja mõjutatavust teiste

isikute poolt, pidas prokurör otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75

sätteid, s.o. kohaldada tema suhtes kuritegude kogumi eest 2-aastast vangistust, mis

kolmandiku võrra vähendades on 1 aasta ja 4 kuud, tingimisi, andes ta katseajaks

kriminaalhooldaja järelevalve alla ning panna talle kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kaitsja palus piirduda VV suhtes lõppkaristusena 1-aastase vangistusega, mida täies ulatuses ei pöörataks täitmisele ning katseajaks määrata 18 kuud.

Kohus leiab, et karistusena taotletud vangistus tingimisi 18-kuulise katseajaga on põhjendatud, kuid vangistuse määr peaks olema väiksem prokuröri ja kaitsja poolt taotletust. Nii varguse kui avaliku korra raske rikkumise eest on ette nähtud ka alternatiivne karistus, s.o. rahaline karistus, kuid arvestades seda, et tegemist on alaealisega, kes siiani on olnud riiklikul

ülalpidamisel, kes soovib sügisel oma õpinguid jätkata, kellel tuleb tasuda ka kuriteoga tekitatud kahju ja menetluskulud, pole võimeline kandma karistusena rahalist karistust, sest see ei oleks tema poolt täidetav.

Alaealist, kes varem on kriminaalkorras karistamata, võib kohtu arvates karistada

(lühimenetluse sätetest lähtudes) 8-kuulise vangistusega, millest eelvangistusena on ta ära

kandnud juba 3 päeva. Kohaldades KarS § 74 ja § 75 sätteid, on ta kohustatud 18-kuulise

katseaja kestel lisaks kontrollnõuete järgmisele täitma ka järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammides, mille määrab talle

kriminaalhooldaja. Kohtu arvates on alaealise põhiliseks probleemiks olnud just

narkootikumide ja alkoholi tarvitamine ning see on olnud ka soodusteguriks kuritegude toimepanemisel.

Tsiviilhagi summas 3 378,50 krooni kuulub rahuldamisele ning see summa tuleb VV välja

mõista Harju Tarbijate Ühistu kasuks. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel tuleb see summa välja mõista eestkostjalt, s.o. Tallinna Kesklinna Valitsuselt. VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad ja eestkostjad vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14 – 18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.

Menetluskulud.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et

süüdimõistva otsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja p 9 alusel määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära, s.o. 6 525 krooni.

VV tööl ei käi, kuid menetlusosalisi kohtuistungil küsitledes selgus, et tema isiklikule arvele

laekub toitjakaotuspension. Milline konkreetne summa sellele arvele on kogunenud, pole

8

kohtule teada ning lühimenetluses täiendavaid kirjalikke tõendeid pole võimalik koguda. Samas VVoma elupaiga, söögi ega riiete eest maksma ei pea, kuna ta elab Tallinna Lastekodu

Kopli keskuses. Kohus peab põhjendamatuks kaitsja taotlust jätta menetluskulud täies ulatuses riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt on kohtul võimalik arvestada menetluskulude määramisel

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib kohus osa kohtukuludest jätta riigi kanda. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele.

Kohus leidis, et menetluskulud tuleb välja mõista süüdimõistetult, temal vajalike vahendite

puudumisel aga eestkostjalt ehk linnaosavalitsuselt. Linnaosavalitsuse esindaja tsiviilhagile ega menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Teadmata VV isiklikule arvele laekunud summade suurust, pole alust väita, et temal või ka eestkostjal puuduksid võimalused menetluskulude tasumiseks või et menetluskulude tasumine käiks neile ilmselt üle jõu.

Kohtule on arusaamatu kaitsja seisukoht kohtuistungil, et linnaosavalitsuse poolt menetluskulude tasumine oleks riigi raha tõstmine ühest kohast teise.

Kohus leiab, et alaealine, kes oma ülalpidamiskulude eest midagi maksma ei pea, kellel on jätkunud raha narkootikumide ja alkoholi muretsemiseks, kes kuude kaupa pole koolis käinud ega ole soovinud ka tööd otsida või tööd teha, peab aru saama, et tema poolt toime pandud tegude menetlemiseks tehakse kulutusi ning oodatavale karistusele lisaks võivad talle osaks saada ka rahalised kitsendused menetluskulude näol. Menetluskulude tasumine ei takista tema

resotsialiseerumist. Kui tal aga isiklikul arvel raha ei ole, peab menetluskulud tasuma linnaosavalitsus.

Kohtuotsuse peale esitatud määruskaebuses on kaitsja oma seisukohta muutnud ja leidnud,

et mitte täielikult, aga osaliselt tuleks VV vabastada menetluskulude tasumisest, s.t. temalt tuleks välja mõista menetluskulude katteks summa 2 325,90 krooni. Määruskaebuses kaitsja märgib, et VV igakuuliseks sissetulekuks on toitjakaotuspension 900

krooni kuus ning ülejärgmises lauses väidab, et tal puudub igasugune vara.

Toitjakaotuspension olevat vajalik tema elluastumiseks, sest muidu on resotsialiseerumisväljavaated nullilähedased. Kas ka eestkostjale ehk linnaosavalitsusele käib menetluskulude tasumine üle jõu, seda kaitsja määruskaebuses ei märgi.

Kohus leiab, et kaitsja pole määruskaebuses esitanud ühtegi arusaadavat põhjendust, miks

peaks kohus muutma resolutiivotsuses väljamõistetud menetluskulude suurust, s.o.

09.04.08.a. kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 ning saadab kriminaalasja läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238 lg 1 p 4, 311- 313, 315.

9 Kohtunik