2-17-11873/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

8. september 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-17-11873 Tsiviilasi OÜ Restmec registriasi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu registriosakonna 14. juuli 2017 määrus nr Ä 20022023/10 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaido Tarkuse, Esa Timo Tapio Lahtineni ja Arles Lehe määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitajad:

1. Kaido Tarkus (isikukood XXX)

2. Esa Timo Tapio Lahtinen (sünd XXX)

3. Arles Leht (isikukood XXX) Määruskaebuse esitajate esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Puudutatud isik: OÜ Restmec (registrikood 10832782) RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu registriosakonna 14. juuli 2017 määrus nr Ä 20022023/10 muutmata.

2. Jätta menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu registriosakond jättis 14. juuli 2017 määrusega nr Ä 20022023/10 alustamata kande parandamise menetluse ametiülesande korras äriseadustiku (ÄS) § 61 lg 2 järgi ning otsustas mitte kanda OÜ Restmec registrikaardile juhatuse liikmetena Kaido Tarkust, Esa Timo Tapio Lahtineni ja Arles Lehte. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt on registriasjas nr Ä 20022023 registrikande parandamisele esitatud vastulause. Kande ebaõigsuse asjaoludega seoses on OÜ Restmec osanike vahel vaidlused ning on algatatud samasisulised kandemenetlused. OÜ Restmec 19.04.2017 ja 06.06.2017 koosolekutel tehtud otsused on vaidlustatud kohtus. Kuna registripidaja kontrollimenetluses kande ebaõigsust või puudumist kindlaks ei teinud, ei alustanud ta kande tegemise menetlust ametiülesande korras. Kohtunikuabi selgitas, et kandest võimalikud puudutatud isikud saavad oma õigusi kaitsta eelkõige hagimenetluses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

2. Esa Timo Tapio Lahtinen, Kaido Tarkus ja Arles Leht esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu registriosakonna 14. juuli 2017 määruse nr Ä 20022023/10 tühistamist ja kande parandamist registripidaja poolt ametiülesande korras. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole registripidaja selgitanud, kelle poolt on vastuväide esitatud ning on ebaselge, kas vastuväite esitajal oli õigus teha seda OÜ Restmec nimel. Kohtulahendit, millega oleks tuvastatud OÜ Restmec osanike 06.06.2017 koosolekul tehtud otsuste tühisus, tehtud ei ole, samuti ei ole hagi tagamise korras mingil viisil otsuste kehtivust peatatud või nende õigusjõudu piiratud. Seega on OÜ Restmec 06.06.2017 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsus kehtiv ning registripidajal puudus mistahes alus kande tegemata jätmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna 14. juuli 2017 määrus nr Ä 20022023/10 on põhjendatud ja seaduslik ning ükski määrusekaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise või muutmise aluseks.

4. Asja materjalide kohaselt esitasid Kaido Tarkus, Esa Timo Tapio Lahtinen ja Arles Leht 12.05.2017 registripidajale avalduse ebaõige registrikande parandamiseks ning endi kandmiseks OÜ Restmec registrikaardile juhatuse liikmetena. Ebaõige kanne, mille parandamist avaldajad taotlesid, on 11.05.2017 kandemääruse alusel tehtud kanne, millega kustutati OÜ Restmec registrikaardilt avaldajad kui juhatuse liikmed.

5. Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi on õigesti vaidlustatud määrusega mitte alustanud avaldajate poolt vaidlustatud kande parandamist ametiülesannete korras ÄS § 61 lg 2 alusel ning jätnud avalduse rahuldamata. TsMS § 593 lg 1 kohaselt teeb kohus registrisse kandeid üksnes avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 593 lg 2 järgi esitatakse kandeavaldused kohtule seaduses sätestatud vormis seadusega selleks õigustatud isiku poolt. ÄS § 33 lg 1 esimene lause näeb ette, et äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Riigikohus on selgitanud, et äriregistrisse kantud osaühingu kohta tehakse äriregistrisse kandeid ÄS § 33 lg 1 järgi üldjuhul tema enda avalduse alusel. Kolmandate isikute avaldusi, millega soovitakse muuta ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kannet, ei saa lugeda kandeavalduseks ja neil isikutel ei ole õigust taotleda oma avalduse lahendamist kandeavaldusele ettenähtud menetluses (vt Riigikohtu 20.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-13, p 16). Antud juhul on kande parandamise avaldus esitatud avaldajate endi, mitte osaühingu, nimel. Seega ei ole Kaido Tarkusel, Esa Timo Tapio Lahtinenil ja Arles Lehel õigust taotleda avalduse lahendamist kandeavaldusele ettenähtud menetluses.

6. Samas on registripidajal võimalik teatud juhtudel teha kandeid ka omal algatusel ametiülesande täitmise korras (ÄS §-d 59–61). TsMS § 600 lg-st 1 tulenevalt ei saa kande peale kaevata, kuid registrit pidavalt kohtult võib taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras. ÄS § 61 järgses menetluses teeb registripidaja kande avalduseta. Kande tegemiseks avalduseta eelduseks on, et registripidaja teeb kindlaks kande ebaõigsuse või selle puudumise. Kui registripidaja ÄS § 61 lg 1 järgses kontrollimenetluses kande ebaõigsust või puudumist kindlaks ei tee, ei või ta alustada kande tegemise menetlust ametiülesande korras § 61 lg 2 järgi ega teha ka kandeotsust (vt Riigikohtu 26.04.2005 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 11). Kontrollimenetluse algatamine ÄS § 61 lg 1 järgi on registripidaja diskretsiooniotsustus. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole registripidaja kindlaks teinud, et registrisse kantud andmed oleksid ebaõiged. Seega on registripidaja õigesti jätnud alustamata kande tegemise menetluse ametiülesande korras. Kohus selgitab, et kandest võimalikult puudutatud muud isikud, nagu isik, kelle kandmist juhatuse liikmena registrisse taotletakse, või osanikud, saavad oma õigusi kaitsta eelkõige hagimenetluses (vt ka Riigikohtu 27.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 13).

7. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 172 lg 2 alusel jätta määruskaebuse esitajate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson