1-17-6541/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. septembril 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-6541 Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21. augusti 2017 a. otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdistatava R.B (ik XXX) määruskaebus Prokurör Jürgen Hüva RESOLUTSIOON Jätta R.B 21. augusti 2017.a o...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. septembril 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-6541 Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. augusti 2017 a. otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
süüdistatava R.B (ik XXX) määruskaebus Prokurör Jürgen Hüva
RESOLUTSIOON
Jätta R.B 21. augusti 2017.a otsuse peale määruskaebus Harju Maakohtu läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
1. Harju Maakohtu 21. augusti 2017 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati R.B süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks vangistus 1 ( ) aasta. üks KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 15.04.2013.a. Tallinna Ringkonnakohtu mõistetud karistust otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 10.09.2016.a. s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõist 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 29 eti (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 4; § 69 lg 1, 3 alusel asenda ’ mõistetud karistus, ti R.B ile 1 7 aasta kuud 29 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab
üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 599 (viissada üheksakümmend üheksa) tundi
ja määrat selle töö ära tegemiseks ajaks 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse i jõustumisest.
KarS § 69 lg 4 alusel kohusta R.B’i täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja ti
jooksul KarS § 75 lg 1 p 6 sätestatud kontrollnõudeid -des 1- . Vastavalt KarS § 75 lg 2 p R.B’i käitumisk -dele 2 ja 8 kohustati
ontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks loeti 21.08.2017.a. kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o.
Süüdistatava ’ suhtes kohaldatud tõkend – – R.B i elukohast lahkumise keeld tühista kohtuotsuse jõustumisel. ti
KrMS eti R.B i riigituludesse sundraha 1,5 § 175, § 179, 180 alusel mõist ’ lt välja palga alammääras – 705 eurot; kaitsjatasu summas 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jä kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud (summas 382,50 eti eurot) riigi
kanda. Kriminaalmenetluse kulud kohustati tasuda jooksul alates 12 (kaheteistkümne) kuu kohtuotsuse jõustumisest.
2. Maakohtu otsusele esitas R.B määruskaebuse, milles märgib, et saab sissetulekuna vaid 150 eurot pensioni, mistõttu soovib menetluskulude vähendamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.
4. Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab 3 p 4 kohaselt KrMS § 318 lg kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid KrMS-i 9. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise . Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada
korral
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes
kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
R.B
on määruskaebuses vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmist.
Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-7-16 on sedastanud, et 29. märtsil 2015 jõustunud KrMS 245 1 p § lg 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus
kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu
kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1.
Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. KrMS § 318 lg 3 p s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise -
otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud
kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele.
KrMS § 318 lg s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus - KrM
S § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.
06. juulil 2017 R.B
prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppes on viidatud KrMS § 180 lg 1 ja ära näidatud kohtukulud kokku summas 825,00 eurot, milline summa kuulub süüdistatava poolt tasumisele KrMS § 180 lg 3 kohaldamisega ositi 12 kuu jooksul( t.lk. 69-70).
Seega oli süüdistatav juba kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik väljamõistmisele kuuluva
menetluskulu summa suurusest ja ositi tasumise kohustusest 12 kuu jooksul. Ta on kaitsja juuresolekul ja pärast õiguste tutvumist kokkuleppega nõustunud ning sellele alla kirjutanud. ,
Ka on süüdistatav maakohtu istungil kaitsja juuresolekul kinnitanud, et kokkulepe on arusaadav ja nõustunud sellega täies ulatuses( t.lk. 74-75). Nagu eelpool märgitud, on süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suurus kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.
5. Asjaolu, et
süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi
järgselt kokkulepet vaidlustada ei ole võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg , -s 4 loetletud
rikkumiseks. Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27).
6. ltoodu alusel ja juhindudes KrMS Ee § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus
seisukohal, et süüdistatava määruskaebus jätta läbi vaatamata R.B tuleb ja tagastada esitajale.
(allkirjastatud digitaalselt)