4-09-7350/34-09-7350/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Summary AI generated
4-09-7350 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-7350 (2317,09,002402; 2316,09,007000; 2317,09,003551; 2317,09,003552; 2317,09,003473) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik...
4-09-7350
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-7350 (2317,09,002402; 2316,09,007000; 2317,09,003551; 2317,09,003552; 2317,09,003473) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Jevgeni Evert (ik: 38409250286, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Heiki Tammisto RESOLUTSIOON
Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates
kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.06.2009.
Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:
31.03.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1124053 selles, et 27.03.2009 kella 22.13 ajal peeti Vilde tee 135 maja juures kinni Jevgeni Evert, kes toimetati Wisamri Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 753/225 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.
Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas valget hiinlast suitsetamise teel.
01.05.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1112286 selles, et 01.05.2009 kella 15.15 ajal peeti Sõle 61 maja juures kinni Jevgeni Evert, kes toimetati Wisamri Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1104/11 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.
Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas valget hiinlast.
06.05.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1124141 selles, et 05.05.2009 kella 16.00 ajal peeti Mustamäe tee 181-85 korteris kinni Jevgeni Evert, kes toimetati Wisamri Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1151/58 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.
Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas valget hiinlast.
05.05.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 706513 selles, et 04.05.2009 kella 14.19 ajal peeti Marja 3 maja juures kinni Jevgeni Evert, kes toimetati Wisamri Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1131/38 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.
Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas rivotrili.
02.05.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1065304 selles, et 02.05.2009 kella 20.43 ajal peeti Sõpruse pst 200 maja juures kinni Jevgeni Evert, kes toimetati Wisamri Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1115/22 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.
Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas valget hiinlast.
Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et 27.03.2009 episoodi ei mäleta, et oleks lamanud, väärteo pani toime. 01.05.2009 väärteo pani toime. 04.05.2009 tarvitas Revotrili, kuid arsti ettekirjutuseta. 05.05.2009 oli ka, ilmselt ema kutsus politsei. 02.05.2009 oli ka väärteo toime pannud. Narkootilise aine jaoks saab raha töö tegemist ehitusel abitöölisena töötades. Eelmised arestid on kantud, vabanes 01.06.2009. On politse küsitud karistusega 16 päeva nõus.
Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on varem karistatud samalaadsete väärtegude eest, ka arestiga. Seetõttu määrata arest 16 päeva, lisaks välja mõista ekspertiisitasud.
Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte, laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.
Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud rahatrahvidega, millistest osa on tasutud, kuid viimase nelja aasta jooksul määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Peale selle on teda viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud ka arestidega. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid jäetakse tasumata ega ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Samuti ei ole mõju avaldanud ka lühiajalised arestid. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada pikemaajalist aresti, kuivõrd rahatrahvid ja lühemaajalised arestid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest ja karistusandmetest võib teha järeldusi selle kohta, et menetlusalune isik ei ole õiguskuulekas ja paneb järjest ja süstemaatiliselt toime uusi väärtegusid, siis süü suurust ja menetlusaluse isikut iseloomustavaid andmeid arvestades peab kohus vajalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses.
Märt Toming kohtunik