3-16-1896/293-16-1896/29 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUOTSUS E E S T I VA B A R I I G I N I M E L Kohtuasja number 3-16-1896 Otsuse kuupäev 7. september 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Deniss Rogateni kaebus Viru Vangla vastu 15.07.2016.a ära võetud esemete tagastamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung 08.08.2017 ja sellele järgnenud kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Deniss Rogaten Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Resolutsioon 1. Minna kahe piibli ja 14 plastikust klambri osas kohustamisnõudelt üle nende esemete äravõtmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele. 2. Rahuldada kaebus. Teha kindlaks, et viie raamatu, kahe piibli ja 15 väljatrüki äravõtmine kaebajalt 15.07.2016.a läbiotsimisel oli õigusvastane. Kohustada Viru Vanglat tagastama Deniss Rogatenile väljatrükk „Vampire the Maquerade“. 3. Jätta menetluskulud vastustaja kanda. 4. Mõista Viru Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 15 eurot. Jätta menetluskulud muus osas välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemisest

arvates.

Viimane

päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks

on

09.10.2017. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Vangla teostas 15.07.2016.a läbiotsimise kambris S108. Samal päeval koostati akt esemete äravõtmise kohta (tl 45). Kambris paiknes kaks kinnipeetavat, üks neist oli Deniss Rogaten. Aktile on märgitud, et kinnipeetavad keeldusid seda allkirjastamast. 1 1

Ajakirjade arv ei ole piiratud, neid ei loeta raamatute hulka. Praktikas lubatakse plastklambritega köidetud väljatrükke kambris, neid ei loeta lubatud viie raamatu hulka ja neid ei kanta isiklike asjade nimekirja. Kaebaja arvates on raamatuga tegemist siis, kui köidet ei saa lahti võtta ja lehti eraldada ilma eset rikkumata. Kaebajalt ära võetud esemed on plastklambri eemaldamisega lihtsalt muudetavad lehtede hunnikuks. Väljatrüki kinnituste äravõtmine ei ole väljatrüki rikkumine, selle saab paari minutiga uuesti kokku panna. Kaebaja hinnangul ei reguleeri ükski õigusakt väljatrükkide omamist või kogust. Kaebaja vajab kõiki väljatrükke kambrisse korraga, sest ta kasutab neid pidevalt ja esemete kättesaamine isiklike asjade laost võtab aega vähemalt üks kuu. Kaebaja taotles algusest peale piiblite tagastamist. Kaks piiblit on mõistlik kogus usulisi tekste. Ka vastustaja nõustus, et piiblite äravõtmine oli ebaseaduslik. Kaebaja oli ilma usklike tekstideta umbes 14 kuud. Kaebaja ei ole saanud akti asjade äravõtmise kohta. Ära võetud raamatute ja väljatrükkide nimekiri ei ole korrektne. Kaebaja palus nõuda Viru Vanglalt nimekirja koostamist, kus on märgitud iga temalt ära võetud raamatu nimetus ja autor. Vangla on käsitlenud kaebaja vaiet vastusele nr 6-10/21470-2 teabenõudena, rikkudes samas kohustust vastata teabenõudele 5 tööpäeva jooksul. 13. Vastustaja palus oma vastuses kaebusele (tl 30-31), täiendavas seisukohas (tl 79) ja istungil (tl 63-64) jätta kaebuse rahuldamata. Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.20 kohaselt on kinnipeetaval keelatud hoida kambris rohkem kui viis isiklikku raamatut. Ülejäänud raamatuid hoitakse kinnipeetavate isiklike asjade laos ja vajadusel on neid võimalik vahetada kambris olevate raamatute vastu. Peale selle võib kinnipeetav kodukorra punkti 18.2.3 alusel laenutada raamatukogust kuni viis teavikut. Seega võib kinnipeetaval üheaegselt kambris olla 5 isiklikku raamatut ja 5 raamatukogust laenutatud raamatut. Vastustaja arvates on see kogus mõistlik ja piisav. Raamatute arvu piiramise põhjuseks on julgeoleku tagamine vanglas: raamatute sisse on võimalik peita erinevaid keelatud esemeid (narkootikumid, sigaretid, sim-kaardid jms) ning nende läbiotsimine on aeganõudev ja mõningatel juhtudel võimatu. Vastustaja oli juba 15.07.2016 nõus tagastama kaebajale kambrisse 5 isiklikku raamatut, kuid kaebaja ei teatanud, milliseid raamatuid ta kambrisse soovib. Vastuseks kohtu küsimusele on kaebaja need andmed andnud ning raamatud on kaebajale kambrisse antud. Kaebaja ei ole taotlenud kambrisse piiblit ning vastustaja hinnangul nähtub kaebaja avaldustest, et piiblit ta pigem ei soovi. Läbiotsimise ajal toimunut tõlgendas vastustaja nii, et kaebaja valis välja neli raamatut ja need viidi kambrisse. Kuna kaebaja ei olnud rahul, et ei saanud viit raamatut, siis ta andis neli raamatut tagasi. Vastustaja hinnangul kujutavad väljatrükid endast raamatuid. Vastavalt eesti keele seletavale sõnaraamatule on raamat trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned. Kaebaja nimetatud väljatrükid on terviklikud väljaanded, need olid kokku köidetud ja ümbritsetud kaantega. Kui kaebajal on kambris viis raamatut, siis täiendavate raamatute kambrisse andmine ei ole lubatud. Raamatute äravõtmise käigus tõmbas kaebaja raamatutelt ära köiteklambrid, seejärel oli tegemist lahtiste lehtede, mitte raamatuga. 4 4

Vastustaja arvates ei reguleeri õigusaktid lahtiste lehtede kogust kambris. Piiranguks on see, et kinnipeetava isiklike asjade kogukaal ei tohi olla üle 30 kilo. Suur kogus paberit raskendab kambri läbiotsimist, sest vanglaametnik peab iga lehe eraldi läbi lappama. Piiblite kohta selgitas vastustaja, et piibel on lubatud lisaks viiele raamatule, lubatud on ka kaks piiblit. Vastustaja vabandas, et kaebaja 15.08.2016.a vaides esitatud taotlus piiblite kambrisse andmiseks jäi tähelepanuta. Kohtu seisukoht 14. Kohus läheb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 2 alusel ka kahe piibli ja 14 plastklambri osas üle nende esemete äravõtmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele. Kaebaja ei ole esitanud selleks selgesõnalist taotlust, kuid kaebaja 23.08.2017.a avaldusest tervikuna tuleneb pigem see, et kaebaja vaidlustab endiselt nende esemete äravõtmist ja soovib selle õiguspärasuse kohta kohtu seisukohta. Kohus lähtub tuvastamisnõude lubatavuse osas 09.08.2017.a määruse punktis 4 toodud põhjendustest ja ei korda neid. Seega on ainsaks algses kaebuses nimetatud esemeks, mille osas menetlus jätkub ja mida kaebajale ei ole tagastatud, väljatrükk „Vampire the Maquerade“ (koos köiteklambriga). Kohtuistungil esitatud dokumendile (tl 66) on küll tehtud käsikirjaline märge, nagu oleks see ese kaebajale laost väljastatud 18.01.2017, kuid istungil kinnitasid mõlemad pooled, et seda ei ole tagastatud ja vastustaja esitas selle kohtule vaatluse teostamiseks. Kokkuvõttes tuleb kohtul sisuliselt lahendada järgmised nõuded: - teha kindlaks 15.07.2016.a läbiotsimisel viie raamatu, kahe piibli ja 15 väljatrüki äravõtmise õigusvastasus; - kohustada vastustajat tagastama 15.07.2016.a läbiotsimisel ära võetud väljatrükk „Vampire the Maquerade“. 15. Kohus loeb tõendatuks, et vastustaja võttis 15.07.2016.a läbiotsimisel kaebajalt ära 10 raamatut, sh kaks piiblit ning 15 väljatrükki, neist 1 terviklik plastmassist kammköitega väljatrükk „Vampire the Maquerade“ ja 14 väljatrükki nii, et lahtised lehed ja plastmassist köiteklambrid võeti ära eraldi. Praeguseks ei ole pooltel enam vaidlust selle üle, millised esemed vastustaja kaebajalt ära võttis. Raamatute nimekirja on vastustaja kaebajale esitanud (tl 36). Kaebaja ja vastustaja nimekirjades (tl 25, 36) on raamatute pealkirjad küll mõnevõrra erinevad, kuid raamatute arv on sama ja pealkirjad on teatud mööndustega ühildatavad. Viis raamatut ja kaks piiblit on kaebajale tagastatud. 14 väljatrükki on tagastatud. Kaebaja on koos vastusega kaebusele saanud ka akti esemete äravõtmise kohta. Kohus jätab seetõttu läbi vaatamata kaebaja taotluse nõuda Viru Vanglalt andmete esitamist ära võetud esemete kohta. 16. Vastustaja võttis vaidlusalused esemed ära, kuna ta pidas neid kaebajale keelatuteks. Vastustaja põhjendas asjade äravõtmist sellega, et kambris oli raamatuid lubatust rohkem (tl 44, 45). Selle põhjenduse juurde on vastustaja jäänud ka kohtumenetluse käigus, muid põhjendusi ära võetud esemete keelatuse kohta vastustaja esitanud ei ole. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 sätestab, millistele tunnustele vastavad esemed on kinnipeetavale keelatud. See säte ei käsitle praeguses kohtuasjas vaidluse all olevaid esemeid - raamatuid, piibleid või väljatrükke. VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatakse vanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu ning enda juures ja laos olevate asjade kogukaal justiitsministri määrusega. VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt 5 5

aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg 2 sätestatud tingimustele. Justiitsministri määrusega kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) § 57 lg 3 alusel ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ületada 30 kilogrammi. VSKE ei sätesta kambris olevate asjade kaalu ülempiiri. Vastustaja ei ole tuginenud sellele, et kaebaja asjade kaal kokku ületab eeltoodud piirangut. VSKE § 641 toob ära kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. § 641 lg 15 kohaselt on keelatud vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed. Vastustaja ei ole tuginenud sellele, et praeguses asjas oleks tegemist selliste teostega. Muid praeguses kohtuasjas vaidluse all olevaid esemeid puudutavad sätteid VSKE ei sisalda. 17. Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord, kättesaadav interneti-lehekülje www.vangla.ee kaudu) punkt 1.12.20 keelab kinnipeetaval hoida kambris rohkem kui viis isiklikku raamatut. Kodukorra seletuskiri (kättesaadav samas) ütleb, et sättega on reguleeritud kinnipeetavale kambrisse antavate isiklike raamatute kogust. Kui kinnipeetaval on kambris korraga maksimaalselt viis isiklikku raamatut, on see mõistlik kogus, sest kinnipeetav võib laenutada vangla raamatukogust kuni viis teavikut. Niisiis võib kinnipeetaval olla kambris kokku kümme raamatut. Kodukorra punkti 7.1.22 alusel on keelatud perioodika, ristsõnaraamatud, kataloogid jm seesugused esemed, mis ei ole vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglateenistuse väljastatud. Seletuskirja kohaselt on neid esemeid vaja keelata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende läbiotsimine on raske. Ajalehtede, ajakirjade ja muu kirjanduse lehtede vahele on võimalik kleepida keelatud aineid. Sestap tuleks iga lehekülge eraldi kontrollida, mis on aja- ja töömahukas. Lehele kleebitud aine ei pruugi olla visuaalselt tuvastatav. Niiviisi võib keelatud aine sattuda vanglasse. Narkootiliste ainete sattumine vangla territooriumile seab otseselt ohtu vangla julgeoleku. Kinnipeetavad võivad tellida mõistlikus koguses perioodilisi väljaandeid vanglateenistuse vahendusel, mis tagab selle, et vanglasse ei satu ajalehtede, ajakirjade või muu kirjanduse vahel keelatud aineid. Kodukorra punktid 16.1 ja 16.4.39 näevad ette, et kinnipeetav võib osta kord kuus ühe paki A4 paberit. Üldiselt teadaolevalt on ühes pakis 500 lehte paberit, seega saab kinnipeetav aasta jooksul osta kuni 6 000 lehte paberit. 18. Ilmselgelt ei ole võimalik anda mõistele „raamat“ üht ja ainuõiget sisu või tähendust. Vastustaja tõi välja eesti keele seletava sõnaraamatu (kättesaadav interneti-aadressil www.eki.ee/dict/ekss) esimesena toodud seletuse, mille järgi raamat on trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned. Sama sõnaraamat annab aga tähendustena ka muid võimalusi, sh sellisel kujul (s.o raamatuna) ilmunud või ilmuv kirjandusteos, ka mitmeköitelisena ning köidetud paberilehed, vihik ülestähenduste, sissekannete vms tegemiseks. Raamatukogusõnastik (kättesaadav interneti-aadressil termin.nlib.ee) annab raamatule kolm erinevat tähendust: 1) üldjuhul koodeksikujulise monograafilise iseseisva, või muul kandjal olevana avaldamiseks piisav, teksti ja/või muu informatsiooni hulk, 2) trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge, 3) trükitud ja köidetud teavik, mis ei ole jadaväljaanne. Sama sõnastik tunneb ka mõistet raamatajakiri, see on ajakirjana ilmuv ja levitatav raamat, nt ""Loomingu" Raamatukogu", ja raamatkataloog, see on raamatukujuline trükikataloog. Raamatut püüab defineerida Eesti kaupade nomenklatuur. Käibemaksuseaduse § 15 lg 2 p 1 kehtestab 6 6

raamatutele vähendatud käibemaksumäära 9 %, seda arvestades leiab raamatu mõiste sisustamist kindlasti nii Eesti kui ka Euroopa Liidu kohtupraktikast. Praeguses kohtuasjas ei omagi tähendust see, mida mõista raamatu all üldiselt. Selles mõttes on raamatu mõistet samavõrd õigesti sisustanud nii kaebaja kui vastustaja. Tähendust omab see, mida on mõeldud raamatu all Viru Vangla kodukorra punktis 1.12.20 ehk milliseid esemeid ei või kinnipeetava kambris korraga olla rohkem kui viis. 19. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 15.07.2016.a toimunud läbiotsimise seisuga oli kaebajal kambris rohkem kui viis raamatut klassikalises tähenduses, s.o kirjastamisega tegeleva ettevõtte poolt ilmutatud, trükitud ja kaante vahele köidetud väljaannet. Pooled ei vaidle ka selle üle, et läbiotsimise järel ei jäänud kaebajale kambrisse ühtegi raamatut. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla kodukorra punkti 1.12.20 kehtivust. Kaebaja peab õigusvastaseks seda, et talle ei jäetud kambrisse lubatud viit raamatut. Kohus märgib, et ei ole oluline, milliste konkreetsete viie raamatu äravõtmise üle toimub vaidlus. Praegu ei ole võimalik enam kindlaks teha, millised raamatud valis kaebaja läbiotsimise päeval. Vaidluse all ei ole konkreetsed pealkirjad, vaid see, et lõpptulemusena ei jäänud kaebajale ühtegi raamatut. 20. Kohus nõustub kaebajaga, et kõigi raamatute äravõtmine kaebajalt oli õigusvastane. Ka vastustaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks võiks olla õiguspärane vangla otsustus jätta kaebaja üldse ilma raamatuteta. Vastustaja vastuväide seisneb selles, et kaebaja andis ise ära kõik raamatud. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja andis ise ära kõik raamatud või et kõik raamatud võeti kambrist ära kaebaja tegevuse tõttu või kaebajast sõltuval põhjusel. 21. Kohtule on esitatud inspektor-kontaktisik Mikk Saare ja valvur Jevgeni Korikovi allkirjadega ettekanne (tl 44), mis kirjeldab raamatute äravõtmist järgmiselt. Läbiotsimisel selgus, et kambris on liiga palju kinnipeetavate isiklikke raamatuid. Mikk Saar liikus kõigi kambris olevate raamatutega osakonna päevaruumi trellukse juurde ning lasi kinnipeetavatel valida viis raamatut, mida nad soovivad kambrisse jätta. Kokku kuulus äravõtmisele 16 raamatut. Kaebaja ütles, et ta ei ole raamatute äravõtmisega nõus ja põhjendas, et osad neist ei ole raamatud, vaid A4 paberid. Kui Mikk Saar ütles kaebajale, et ta võib kambrisse liikuda, siis hakkas kaebaja raamatuid köitest lahti rebima ja mööda põrandat laiali loopima. Mikk Saar andis kaebajale korduvaid korraldusi liikuda kambrisse, kuid kaebaja ütles, et ei pea neid täitma. Lõpuks liikus kaebaja kambrisse, kuid jättis jala kambriukse vahele ja loopis sealt veel pabereid välja. Mikk Saar sulges Jevgeni Korikovi abiga kambriukse. Seejärel avas Mikk Saar toiduluugi. Kaebaja lükkas toiduluugist välja veel pabereid ja neli raamatut. Seejärel sulgesid ametnikud toiduluugi. Kokku võeti ära 20 raamatut, neist 18 kuulusid kaebajale. Viru Vangla koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 38-39) kirjeldab videosalvestiselt nähtavaid sündmusi järgmiselt. Kaebaja siseneb eluosakonna koridori. Nähtub, et toimub vestlus Mikk Saarega. Kaebaja läheb raamatute virna juurde, vestlus jätkub. Kaebaja kükitab raamatute virna juurde, vestlus jätkub. Kaebaja tegevus ei ole täpsemalt näha, kuna ametnik varjab oma kehaga vaatevälja. Kaebaja poolt teise virna tõstetud raamatute pealt libisevad lahtised lehed mööda põrandat laiali. On näha, et kaebaja eemaldab raamatult köidet. Kaebaja tõuseb püsti, liigub kambri poole ja siseneb kambrisse. Kaebaja väljub kambrist, käes raamatud, ja paneb need teiste raamatute juurde. Kaebaja on tagasi oma kambris ja jutuajamine Mikk Saarega jätkub läbi toiduluugi. Videolt ei nähtu, et ametnik oleks kaebajalt 7 7

korduvalt nõudnud kambrisse minemist. Kaebaja toimetas rahulikult raamatute kallal ja ametnik vaatas kõrvalt. Täiendavaid tunnistajaid juures ei olnud. 22. Kohtu hinnangul näitab otsuse punktis 21 toodu, et inspektor-kontaktisik Mikk Saare kirjeldus toimunust on ebausaldusväärne. Kirjeldus on subjektiivne: ametnik kirjeldab kaebaja tegevust sõnadega „rebima“ ja „loopima“, samas kui salvestiselt nähtub, et kaebaja toimetas rahulikult raamatute kallal ja lehed libisesid kõrvale pandud esemete virnast maha. Videosalvestise uurimise eesmärgiks oli lahendada küsimus, kas kaebaja jättis täitmata ametniku korralduse. Seetõttu oleks distsiplinaarmenetluse protokolli kindlasti märgitud, kui ametnikud oleksid pidanud ukse jõuga sulgema või kui kaebaja oleks lükanud toiduluugist esemeid välja. Seletamatu on see, et ettekandele kirjutasid alla kaks ametnikku, kuid salvestise kirjeldusele on märgitud, et täiendavaid tunnistajaid juures ei olnud. Ei ole võimalik, et salvestise vaatlemisel jäi nähtamatuks, et ukse sulgesid kaks ametnikku ja et kaebaja takistas ukse sulgemist. Kohus märgib, et olukord, kus vanglaametnike ettekanne ei kajasta toimunud sündmusi õigesti ja objektiivselt, on äärmiselt taunitav. Kohus on vaidluste lahendamisel korduvalt lähtunud eeldusest, et vastuolu korral vanglaametniku ja kinnipeetava seletuste vahel tuleb usaldusväärsemaks pidada ametniku seletust. See eeldus on seatud tõsise kahtluse alla, kui on võimalik olukord, kus kaks vanglaametnikku annavad toimunud sündmuste kohta seletuse, mis tegelikkusega kokku ei lähe. Ka Mikk Saare koostatud esemete äravõtmise akt (tl 45) ei ole korrektne. Selles on öeldud, et kambrist võeti ära 20 (esialgu märgitud 16) raamatut ja kambrisse jäi 10 raamatut, 5 kummalegi kinnipeetavale. Tegelikult anti kaebajale kambrisse algselt 4 raamatut ja lõpptulemusena ei jäänud talle ühtegi raamatut. 23. Otsuse punktis 22 toodut arvestades puudub kohtul alus kahelda kaebaja väites, et ta ei soovinud talle jäetud nelja raamatut ära anda ja need raamatud võttis ära ametnik. Seda toetab asjaolu, et tõendid kinnitavad kaebaja väidet, et talle kambrisse tagasi toodud raamatuid oli neli. Aktis (tl 45) on ära võetud raamatute arvu parandatud 16 raamatult 20-le. Ka ettekandes (tl 44) nimetati äravõtmisele kuuluvate raamatute arvuna algselt 16, hiljem 20. See muudab usutavaks kaebaja väite, et ta soovis ametnikule näidata, et talle jäetud raamatuid ei olnud viis, vaid neli. Lisaks oli olukorras, kus raamatud olid toiduluugil, ametnikul võimalus sulgeda toiduluuk (seda, et kaebaja ei lükanud raamatuid luugilt koridori, käsitles kohus eespool). Sel juhul oleksid raamatud jäänud kambrisse. See näitab, et raamatute äravõtmine oli ametniku otsustus. Eeltoodut ei lükka ümber asjaolu, et kaebaja tõi ise kambrist välja ja asetas raamatute hunnikusse kaks eset, mida videosalvestise kirjelduses nimetatakse raamatuteks, kuid mille kohta kaebaja istungil selgitas, et tegu oli köidetud väljatrükkidega. See tegu toimus enne nelja raamatu äravõtmist ja on usutavalt seletatav sellega, et kaebaja ja ametniku vahel oli erimeelsus, kas selliseid esemeid pidada raamatuteks või mitte. 24. Kokkuvõttes põhjustas vastustaja olukorra, kus kaebajale ei jäänud kambrisse ühtegi raamatut. See on vastuolus kodukorra punktiga 1.12.20 ja seega õigusvastane. Õigusvastasust ei kõrvalda see, et 16.09.2016.a vaideotsuses oli vastustaja nõus tagastama viis raamatut, kui kaebaja esitab talle soovitud raamatute nimekirja. Praeguses kohtuasjas on vaatluse all esemete äravõtmise õiguspärasus 15.07.2016.a toimunud läbiotsimisel. 8 8