2-17-854/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Määruse tegemise aeg ja koht

07.09.2017.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-854

Tsiviilasi

MTÜ Xxxxhagi OÜ XXXX vastu kahju hüvitamise

nõudes

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: MTÜ Xxxx(registrikood: xxxx, asukoht Xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Mari

Must (e-post: mari.must@ellex.ee)

Kostja: OÜ XXXX (registrikood: xxxx; asukoht xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viive Kaur

(e-post: viive.kaur@cobalt.legal)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt

OÜ-lt XXXX välja hageja MTÜ Xxxx kasuks menetluskulu 85,35 % ulatuses s.o

summas 2 601,29 eurot käibemaksuta (õigusabi 1 997,87 eurot, riigilõiv 597,45

eurot ja registripäringud 5,97 eurot).

2. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 2 187,53 euro ulatuses.

3. Rahuldada kostja OÜ XXXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista

hagejalt MTÜ-lt Xxxx välja kostja OÜ XXXX kasuks menetluskulud 14,65 %

ulatuses so summas 312,22 eurot ilma käibemaksuta.

4. Kohus jätab rahuldamata kostja õigusabikulude nõude 3 578,98 euro ulatuses.

5. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt OÜ-lt XXXX välja

hageja MTÜ Xxxx kasuks menetluskulud 2289,07 eurot.

6. Kostja kohustub määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita

menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 1 p 1

kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui

kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1,

määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Harju Maakohtu menetluses oli MTÜ Xxxxhagi OÜ XXXX vastu kahju hüvitamise nõudes.

Harju Maakohus rahuldas 21.06.2017 kohtuotsusega hagiavalduse ja jättis menetluskulud 14,65

% ulatuses hageja kanda ja 85,35 % ulatuses kostja kanda. 21.06.2017 kohtuotsus jõustus

25.07.2017.

Vastavalt § 176 lõike 1 järgi kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri,

milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine.

Kohus andis 05.06.2017 kohtuistungil pooltele vastaspoole menetluskuludele omapoolse

seisukoha esitamiseks hiljemalt 12.06.2017.a. Pärast istungit menetlusosalised menetluskulude

nimekirju ei esitanud.

Hageja esitas 05.06.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. Hageja menetluskuluks maakohtus on

4 668 eurot (riigilõiv 700 eurot + 7 eurot äriregistripäringud + õigusabi 3 961 eurot). Sellele

lisandub 05.06.2017 istungil osalemise tasu 170,00 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks.

Kuna istung kestis 1,32 h, siis teeb see 224,40 eurot + km.

Kostja esitas vastuväited menetluskuludele 12.06.2017. Kostja leiab, et oma igapäevases

majandustegevuses õiguslikult lihtsa hagi koostamisele kulunud aeg kokku 13,6 tundi on

ilmselgelt põhjendamatu. Samuti toob kostja esile järgmised asjaolud: äriregistripäringute

tegemine ja vajalikkus toimikust ei nähtu; menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulud

ei ole hüvitatavad. Lisaks palub kostja kohtul arvestada ka sellega, et kostja oli valmis

kohtueelselt sõlmima kompromissi, millest hageja aga keeldus.

Kostja esitas 05.06.2017 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks

õigusabikulu 3 520 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks sellele 05.06.2017 istungil palus kostja

arvestada menetluskuludele lisaks istungiga seonduva kulu 160 eurot tunnis ilma käibemaksuta

ja 1 h ettevalmistus istungiks 160 eurot, so kokku 371,20 eurot. Hageja ei ole kostja

menetluskuludele esitanud vastuväiteid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 700 eurot. Kuivõrd hageja

vähendas oma nõuet menetluse kestel, siis tuleb riigilõiv menetluskuluna kindlaks määrata ja

kostjalt välja mõista riigilõiv 85,35 % ulatuses ehk summas 597,45 eurot. Samuti tuleb välja

mõista registripäringud 85,35 % ulatuses ehk summas 5,97 eurot, kohus ei kahtle, et tegemist on

vajaliku kuluga.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25).

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli

keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja Mari Must on vandeadvokaadi abi, mitte vandeadvokaat,

asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja

mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 140 eurot.

Hageja õigusabikulud

- jaanuar 2017 – menetlusdokumendi ettevalmistamine MTÜ Xxxx hagi Xxxx OÜ vastu

autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes, tõendite kogumine ja seostamine

hagiavalduses toodud asjaoludega, dokumentidele täienduste ja kommentaaride ettevalmistamine

vastavalt Xxxx13.01.2017 kommentaaridele – kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduse

koostamine 13,6 h ei ole põhjendatud, kohus leiab, et hagiavalduse koostamine on põhjendatud 6

h ulatuses, arvestad es esitatud menetlusdokumentide sisu.

- veebruar 2017 – kostja vastuse analüüs - 1,8 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi,

- märts 2017 – seisukoht kostja hagi vastuse osas – 5,8 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik õigusabi,

- mai 2017 – dokumendi analüüs – kostja 23.05.2017 täiendavad seisukohad ja tõendid – 1,1 h

on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 05.06.2017 istungiks ettevalmistamine – 0,7 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi,

- menetluskulude nimekirja koostamine 05.06.2017 istungi jaoks – lähtudes Riigikohtu lahendist

nr 3-2-1-77-14, kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua

õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise

esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.

- 05.06.2017 istungil osalemise tasu 170,00 eurot/tunnis + km – kohus leiab, et kohaldada tuleb

tunnihinda 140 eurot - istungiaeg 1,32 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 16,72 h s.o 2 340,80 eurot (16,72 h

x 140 eurot), millest 85,35 % on 1 997,87 eurot, millele lisandub riigilõiv 85,35% ulatuses ehk

summas 597,45 eurot ja registripäringud 85,35 % ulatuses ehk summas 5,97 eurot, kokku

2 601,29 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 2 187,53 euro ulatuses.

Kostja õigusabikulud

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat esindanud

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli

keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja Viive Kaur on vandeadvokaat, asub seisukohale, et antud

tsiviilasjas on põhjendatud lugeda kostja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks

tunnihinda 160 eurot.

- 30.01.2017 hagimaterjalidega tutvumine ja analüüs, 31.01.2017 nõupidamine (hagile esitatavad

põhivastuväited, tõendid, xxxx), 06.02.2017 dokumentidega tutvumine ja analüüs (garantii,

arved EEL-le, eriürituste andmekaardid), päringud (EEL ja EFÜ tasumäärad), 07.02.2017

tõendite kogumine, analüüs (vastuse koostamiseks hagile), 08.02.2017 tõendite eraldi ja kogumis

analüüs, vastuse koostamine hagiavaldusele, 09.02.2017 nõupidamine (Xxxx, täiendavate

tõendite kogumine), vastuse koostamine hagile, tõendite lõplik komplekteerimine, vastuse lõplik

vormistamine, kooskõlastamine ja esitamine kohtule – on põhjendatud 6 h ulatuses,

- 22.02.2017 – seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (hageja 22.02.2017 taotlus) – 0,5 h on

kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 07.03.2017 hageja 06.03.2017 seisukoha ja tõenditega tutvumine – 0,5 h on kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 09.03.2017 nõupidamine (hageja 06.03.2017 seisukoht, võimalikud vastuväited, täiendavad

tõendid), 17.05.2017 nõupidamine (vastuväited hageja 06.03.2017 seisukohale, täiendavad

tõendid, Xxxx), 22.05.2017 seisukoha koostamine hageja 06.03.2017 seisukohale, 23.05.2017

kostja seisukoha kooskõlastamine, täiendamine, lõplik redigeerimine ja vormistamine, esitamine

- on põhjendatud 4 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu,

- istungiks ettevalmistamine - 1 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 05.06.2017 istungil osalemise tasu 160 eurot tunnis – istungiaeg 1,32 h on kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse maakohtus kantud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 13,32 h s.o 2 131,20 eurot (13,32 h

x 160 eurot), millest 14,65 % on 312,22 eurot, mis tuleb välja mõista hagejalt. Kohus jätab

rahuldamata kostja õigusabikulude nõude 3 578,98 euro ulatuses.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene

teisiti.

Juhindudes TsMS § 463 lg 2 koosmõjus TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja

ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel

mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 2289,07 eurot (2 601,29

eurot – 312,22 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse.

Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb kostjal alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tasuda menetluskulult viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik