4-17-2955/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-17-2955

1 (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. august , kirjalik menetlus 2017.a Pärnu

Väärteoasja number 4-17-2955

Kohtunik Kohtuistungi sekretär Teet Olvik

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Kaebuse esitaja kaitsja

O.M kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Aime O.M 02.05.2017.a

otsusega väärteoasjas nr 2670,17,001748 määratud lisakaristuse tühistamiseks.

O.M (ik ) XXX

Vandeadvokaat Andres Simson (Advokaadibüroo

Simson Straus, e-post: andres.simson@svslegal.ee, tel 5110071)

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 227; väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120, § 132-135 kohus otsustas

Esitatud kaebus jätta rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Politseiennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime .M 02.05.2017.a otsus O väärteoasjas nr 2670,17,001748 karistuse, sh lisakaristuse, osas muutmata.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

K

ohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 16.08.2017.a.

Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale

Edasikaebamise kord

VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

4-17-2955

2 (5) kuulutamisest. kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele t .2017.a. utvumiseks kättesaadav alates 06.09

Asjaolud

14.04 1443831 selle kohta, et kell 15.37 on xxx 50 km/h .2017.a koostati väärteoprotokoll nr AB

alas mõõdetud che Cayenne reg. märgiga Pors xxx, mida juhis O.M, kiiruseks 85 -7/km/h. +/

Sellega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui O.M 28 km/h.

Politsei- - ja menetlustalituse ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime .M 02.05.2017.a otsusega väärteoasjas O

2670,17,001748 O.M-ile lg 2 rikkumise eest rahatrahv 50 määrati liiklusseaduse (LS) § 227

trahviühikut, s. a kohaldati LS § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse o 200 eurot, ning lisakaristusen äravõtmist kaheks kuuks.

25.05.2017.a eitas O.M kaitsja use. Kaebuses taotletakse eelmärgitud väärteootsusele kaeb lisakaristuse tühistamist. 08.06.2017.a vastuses leidis kohtuväline menetleja, et kaebus on põhjendamatu ja palus jätta selle

rahuldam et kuna tegemist oli samalaadse korduvrikkumisega, ata. Kohtuväline menetleja märgib,

siis oli lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Samuti eelmise rikkumise eest määratud trahv tasuti alles 02.06.2017.a, kuigi tasumise tähtaeg oli 11.03.2017.a.

Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21 nnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või -40 kilomeetrit tu juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 227 lg 5 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühes kuust kuni kolme kuuni.

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on liikuvast sõidukist

vastassuunas lii , kui kuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatus

mõõtja sõi 60 km/h ja vastassuunas sõitev sõiduk 81 dab 41- -100 km/h, 7 km/h.

Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning tutvunud kohtumenetluse poolte

seisukohtadega, leiab - O.M poolt on , et LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo toimepanemine

leidnud tõendamist. Toimepandud väärtegu on tõendatud 14.04.2017.a väärteoprotokolli nr

AB1443831, kiirusemõõturi kasutamise protokolli ning muude väärteomenetluses kogutud tõenditega.

14.04.2017.a v on xxx 50 km/h alas äärteoprotokollist nr 1443831 nähtub, et kell 15.37 AB

mõõdetud che Cayenne reg. märgiga Pors xxx, mida juhis O.M , kiiruseks 85 -7/km/h. +/

Sellega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui Samuti nähtub O.M 28 km/h.

kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et 14.04.2017.a kell 15.37 O.M juhitud mõõdeti

sõid mitte vähem kui 78 uki kiiruseks 50 km/h alas km/h.

Lisaks rteomenetluses patrullpolitseinik Aleksander Treial kinnitanud, et 14.04.2017.a kell on vää

15.37 xxx vastu Pors sõitis politsei autole che Cayenne reg. märgiga xxx, mille kiiruseks näitas kiirusmõõtur 85 km/h. Nimetatud Porsche juhiks osutus kinnipidamisel O.M. Ka ei ole O.M ise kaebuses vaidlustanud väärteo toime panemist, vaid üksnes lisakaristust.

4-17-2955

3 (5) Samuti märkis .M väärteoprotokolli koostamisel, et kahetseb tegu ehk tunnistas toime pandud O

rikkumist. Seega menetlusalune isik ka ise tu

nnistab, et on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et 14.04.2017.a kell

15.37 xxx suurimat lubatud km/h. ületas kaebuse esitaja sõidukiirust mitte vähem kui 28

Eelt -

ooduga on täidetud LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust t

eadlikult. Kaebuse

esitaja oli teadlik, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega paneb ta toime väärteo. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus eelmärgitud väärteos ei tuvastanud. Seega

on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist poolt LS § 227 lg s 2 sätestatud O.M - väärteo toime panemine.

Karistusest

Kaebuse esitajat 00-eurose trahviga ning lisakaristusena kohaldati karistati LS § 227 lg 2 järgi 2 LS § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks. LS § 227 lg 2 näeb maksimaalse karistusena ette 100 trahviühikut ehk 400-eurose trahvi ning LS

§ 227 lg 5 p 1 alusel on sellise rikkumise eest õigus kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks kuuks.

Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo

menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks.

Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 2 alusel määranud rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200

eurot, milline karistus on sanktsiooni keskmises s. Rahatrahvi on arvestanud määra määramisel

sellega, et isikul on üks kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest. .M ile on LS § 227 lg 2 O -

järgi 24.02.2017 a otsusega määratud rahatrahv 39 trahviühikut, s.o 156 . eurot.

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et O.M puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et O.M una tegemist on süüd tuleb keskmisest pidada siiski suuremaks, k

korduva rikkujaga, kusjuures eelmisest rikkumisest kuud. Samas on möödas vähem kui kaks karistuse määramisel tuleb arvestada kergendava asjaoluna kahetsust.

Karistuse määramisel tuleb ilmselgelt arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuda sellest,

kuidas on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. O.M O.M

on samalaadse rikkumise eest varasemalt karistatud. Seega ei ole ilmselgelt varasem karistus isikut mõjutanud hoiduma uute väärtegude toimepanemisest.

Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada

tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on

seotud uue süüteoga (RKKKo 3 sema rikkumise eest määratud -1-1-70-16, p 9). O.M-ile vara

karistus on kahtlemata seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuli teda

iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Nimelt on karistatud PPA Lääne O.M

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna .a otsusega LS § 227 lg 2 alusel väärteoasjas nr 24.02.2017

2670,

17,000936 rahatrahviga 39 trahviühikut, s.o 156 eurot. Nimetatud väärteokaristusest

hoolimata ületas O.M taas 14.04.2017.a kiirust. Seega ei ole O.M eelmisest karistusest järeldusi teinud, mistõttu ei saa tema eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle

käesoleval juhul uue samalaadse rikkumise eest väiksemat karistust kui viimasel korral. Seega

leiab kohus, kuna esines kergendava asjaoluna kahetus, siis

et kohtuvälise menetleja poolt

mõistetud 50 trahviühiku ehk 200 euro suurune rahatrahv on igati põhjendatud ning vastavuses

4-17-2955

4 (5) isiku süü suuruse ning karistuse eripreventiivsete eesmärkidega.

Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kiiruse ületamisega seatakse ohtu mitte

ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Tegemist

ei ole vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud O.M-ile

karistus 50 t ehk 200 eurot vastab O.M - ja trahviühiku süü suurusele ning üld eripreventiivsetele eesmärkidele. Lisaks kohaldati .M ile LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist O - kaheks kuuks.

Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on igati kohane ja põhjendatud. Siinkohal

nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et karistus peab olema mõjus ja piisavalt ebamugav, et isik teeks omad järeldused ja käituks edaspidi seaduskuulekalt.

Käesoleval juhul vähem kui kaks kuud pärast eelmist oli tegemist samalaadse rikkumisega

rikkumist. Nimetatu tähendab, et varasemalt määratud rahatrahv ei avaldanud isiku käitumisele

mitte mingit mõju ning .M pani lühikese aja pärast toime uue samalaadse rikkumise. Se O da

enam, et karistuse määramise hetkel oli varem määratud rahatrahv tasumata ning see tasuti alles

02.06.2017.a. K

a siinkohal tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et sellises olukorras üksnes taaskord rahatrahvi määramist ei saa pidada otstarbekaks ega mõistlikuks. Kui leebemad vahendid

(rahatrahv) ei ole isiku käitumisele mõju avaldanud, siis tuleb kohaldada järgmisi ja raskemaid

mõjutusvahendeid. tõenäoliselt juhtimisõiguse äravõtmine avaldab .M ile O - Kohus leiab, et

rohkem mõju kui ainult rahatrahv, sest varem määratud rahatrahv jättis .M lihtsalt tasumata O i

ning tasus selle alles si , otsusele esitanud kohtule kaebuse. is kui oli 02.05.2017.a väärteo

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna isiku käitumisele ainult rahatrahvi määramine mõju ei avaldanud ning suhteliselt lühikese aja jooksul pani isik toime uue samalaadse rikkumise, siis on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine.

Ainult rahatrahv

i määramine ei ole .M puhul osutunud piisavalt mõjusaks ega ole mõjutanud O

teda hoiduma liikl e menetleja usreeglite rikkumisest. Seega on igati põhjendatud, et kohtuvälin

kohaldas täiendavat mõjutusvahendit lisakaristuse näol.

Kaebuse esitaja kaitsja on kaebuses märkinud, et .M vajab juhtimisõigust igapäevaselt O

tööalaselt, samuti perekonnaelu korraldamisel. Kohus leiab, et nimetatu ei ole alus lisakaristuse

tühistamiseks. Kaebaja poolt viidatu oleks pidanud tal meeles olema ka enne rikkumise

toimepanemist. Märgitu peaks isikul igapäevaselt liikluses osaledes meeles olema ning sundima

teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks isik tegema ise kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega juhtimisõiguse ja rahalised vahendid.

Arvestades väärteo asjaolusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kaheks kuuks kohaldatud

juh on antud teo eest kohane. Lisakaristust on kohaldatud keskmises timisõiguse äravõtmine

määras. ääratud lisakaristus süü suurusele ning üld Kohus leiab, et m vastab O.M - ja eripreventiivsetele eesmärkidele.

Kuna kohtumenetluse pooled ei ole esitanud samuti taotlust menetluskulude hüvitamiseks,

jäetakse esitatud kaebus rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus et on toime pannud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava O.M

väärteo. ääratud süü suurusele. Seega jätab Kohus leiab, et m rahatrahv ja lisakaristus vastab isiku

kohus O.M kaebuse rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime

O.M 02.05.2017.a otsu muutmata. se väärteoasjas nr 2670,17,001748

4-17-2955

5 (5) (allkirjastatud digitaalselt)

Teet Olvik kohtunik