1-12-4893/176 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. septembril 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-4893 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.K gimisi enne tin tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.09.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu K.K, isikukood XXX, xxx

RESOLUTSIOON

Juhindudes Kar

S § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. K.K

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavas

t kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.08.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava K.K lid tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

K.K Viru Maakohtu 26.02.2013 otsuseg tunnistati süüdi a KarS § 200 lg 2 p 4, §

214 lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 1, § 424 järgi KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1

ja karistati alusel vangistusega 5 aastat 5 kuud

24 päeva alates 10.02.2012.

Viru Maakohtu 15.12.2014 määrusega vabastati K.K tingimisi enne tähtaega temale Viru maakohtu 26.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni 03.08.2017.

Viru Maakohtu 01.06.2015 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja K.K-le Viru Maakohtu 26.02.2013 otsusega mõistetud karise ärakandmata osa 2 aastat 7 kuud 3 päeva vangistust pöörati täitmisele.

Karistuse kandmise algus 15.05.2015 ja lõpp 18.12.2017.

T 29.08.2017. ingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine

Kinnipidamisasutusest K.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused l . Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi xxx xxx, osalenud xxx ning omandanud xxxx. Enne vangistust elas xxx koos ema, naise ja lastega. Pärast vabanemist läheb esialgu elama ema juurde xxx Koolitee algas xxx xxx , kuid põhjuseta puudumise tõttu suunati . Põhihariduse omandas Viru Vanglas. On läbinud kursuse. Ametlikult töötas 2007. aaastal 1,5 aastat ettevõttes xx xxx xx. Enamuse

ajast on teinud juhutöid. 09.08.2017 seisuga on K raha andmetel tasumata nõudeid 4013,41 -

euro ulatuses. Vabaduses on isikul 3 garanteeritud töökohta Süüdimõistetu xxx

lähivõrgustikku kuuluvad vanaema, ema, isa, 2 venda, tütar, endine abikaasa ja praegune abikaasa. K.K on diagnoositud alkoholisõltuvus. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval psühhiaatrilised probleemid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 62%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 75%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu lähedasteks abikaasa koos 8 a pojaga, vanemad, vanaema, 2006. a sündinud tütar, kes elab koos oma emaga ja 2 venda.

Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral on K.K võimalus elama asuda aadressile xxx. Tegemist ruumika ahiküttega eramajaga, mis kuulub isiku ema elukaaslasele.

Igapäevaselt elavad antud pinnal ema ja elukaaslane. K.K abikaasa elab ja töötab . Telefonivestlusest erinevate töökohtade omanikega ( xxx xxx selgus, et K.K-le

pakutakse tööd, kui ta seda ise soovib. Töödeks on ehitustööd, objektid asuvad üle

Eesti. Kriminaalhooldaja lisab, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus. Nimelt ei allunud isik elektroonilise valve kohustusele, lahkus luba taotlemata ja saamata oma elukohast ning kuulutati tagaotsitavaks.

Prokurör (oma kirjalikus seisukohas 145-146) toetab vangla seisukohta ja ei leia, et isiku tl

ettetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud

K.K selgitas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda enne tähtaega, et ta saaks alustada seadusekuulekat elu.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjali tema kaitsja arvamuse dega, ära kuulanud süüdimõistetu ja

ning arvestad , leiab, et K.K es prokuröri kirjalikku seisukohta tuleb jätta

vangistusest ole kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ennetähtaegne e põhjendatud. vabastamin

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise

– tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

K.K elas enne vangistust aadressil xxx koos ema, naise ja lastega. Koolitee algas xxx xxx e omandas Viru Vanglas. On , kuid põhjuseta puudumise tõttu suunati . Põhiharidus läbinud . Ametlikult töötas 2007. aaastal 1,5 aastat ettevõttes xxx xxx. Enamuse ajast on teinud juhutöid

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust.

Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest tingimisi vangistusega.

Kehtivaid v

äärteokaristusi on kuus: 5 narkootikumidega seotud süüteo ja 1 piletita sõidu eest.

Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust röövimise eest, mis on toime pandud korduvalt, väljapressimise eest, mis on toime pandud korduvalt, ebaseadusliku sissetungimise eest, mis on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.

Süüdimõistetule mõisteti karistuseks reaalne vangistus, mille kandmiselt vabanes ta tingimisi ennetähtaegselt. Kuna ta aga ei suutnud alluda elektroonilisele järelevalvele, pöörati karistus täitmisele.

Vangistuses on K.K xxx ning omandanud xxx eriala. läbinud sotsiaalprogrammi

Süüdimõistetul on isikut tõendav dokument, ID-kaart, mis kehtib kuni 17.10.2019.

Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist ruumika ahiküttega eramajaga, mis kuulub isiku ema elukaaslasele. Vabaduses on isikul 3 garanteeritud töökohta xxx. Süüdimõistetu lähivõrgustikku kuuluvad vanaema, ema, isa, 2 venda, tütar, endine abikaasa ja praegune abikaasa.

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne ja töö elu koht

ning lähedaste toetus. Samuti on tervitatav taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik.

Kohtu hinnangul annab nimelt asjaolu, et ta juba oli tingimisi näitab isiku varasem käitumine,

ennetähtaegselt vabastatud, kuid ei suutnud alluda käitumiskontrollile, et ta ei ole kriminaalhoolduse jaoks sobiv.

Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.12.2017, s.o pisut enam kui kolme kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks täiendavates ja vähendades nõudeid riigi ees. sotsiaalprogrammides

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumi vanglas ja tema võimalus st i vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne s tub, et isik ei olegi muutustele elle lõpptähtaja möödumist. Vangla iseloomustusest näh orienteeritud.

Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistet ja töö u pingutusi (kindel elukoht ja

lähedaste taasühiskonnastavates tegevustes osalemi ) küll olemasolu ning ne vangistuses kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd K.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vabastatud tingimisi ennetähtaegselt, näitab see, et ta ei ole orienteeritud seaduskuulekale elule ja reeglitele alluma.

Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tal on tasumata võlanõuded ning diagnoositud alkoholisõltuvus. Kaalu annab siinkohal ka vangla riskihindamise protsent, mis antud juhul on veenvalt kõrges määras. Kohtule ei teki veendumust, et nüüd saaks käitumiskontrolli kaudu suunata isikut seadusekuulekale elule, sest selline s oli talle juba ka varem antud. võimalu

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

K.K temale Viru Maakohtu 26.02.2013 otsusega vangistuse

mõistetud kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik