3-17-430/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

7. september 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-430 Haldusasi Aleksei Bobrovnitski kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 3. juuli 2017. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Bobrovnitski määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Bobrovnitski Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Bobrovnitski määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. juuli 2017. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Aleksei Bobrovnitski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. A. Bobrovnitski väitel hoiti teda Viru Vanglas 2016. aastal erinevatel ajavahemikel kokku 34 päeva kambrites, kus tualettpott oli eraldamata ja asus uksest ning magamiskohast ühe meetri kaugusel. Sellises kambris ei olnud kaebajale tagatud privaatsus ja kaebaja kannatas nii füüsilist kui ka vaimset valu. Kaebuse esitamise põhjuseks on soov hoida tulevikus ära sarnane vastustaja õigusvastane tegevus.

Koos kaebusega esitas A. Bobrovnitski taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel kuna ta on maksejõuetu.

2. Tartu Halduskohus jättis 9. märtsi 2017. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu rahuldamata. Kaebaja vaidlustas halduskohtu nimetatud määruse ringkonnakohtus. Tartu Ringkonnakohus jättis kaebaja määruskaebuse 30. märtsi 2017. a määrusega rahuldamata. Kaebaja vaidlustas ringkonnakohtu määruse Riigikohtus. Riigikohus ei võtnud 12. juuni 2017. a määrusega kaebaja määruskaebust menetlusse, mistõttu jõustusid Tartu Halduskohtu 9. märtsi 2017. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2017. a määrus

12. juunil 2017.

3. Tartu Halduskohus tagastas 3. juuli 2017. a määrusega A. Bobrovnitski kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkt 2 alusel. Halduskohus kinnitas, et kaebaja menetlusabi taotlus jäeti rahuldamata ning vastav kohtumäärus on jõustunud. Seega tekkis kaebajal kohustus tasuda kaebuse esitamisel riigilõiv 15 eurot. Kaebaja pole riigilõivu tasunud vaatamata kohtu hoiatusele riigilõivu tasumata jätmise tagajärgede kohta. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse puudus, mis ei võimalda kaebust menetlusse võtta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. A. Bobrovnitski esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 3. juuli 2017. a määrus. Määruskaebuse kohaselt kitsendab kaebaja mittevabastamine riigilõivu tasumise kohustusest põhiseaduse (PS) §-dest 15 ja 24 tulenevat õigust pöörduda õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Viru Vangla kohtles kaebajat julmalt, ebainimlikult ja alandavalt, pannes kaebaja karistusena haldusrikkumise eest kambrisse, kus isoleerimata tualettpott asus ühe meetri kaugusel uksest ja magamiskohast, kus tuli süüa ja magada. Kaebaja jäeti tualeti kasutamisel ilma võimalusest eralduda, kuna valvurid jälgisid teda kogu aeg.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. A. Bobrovnitski määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohtul tuleb kaebaja määruskaebuse lahendamisel kontrollida, kas Tartu Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse õiguspäraselt seetõttu, et kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuse puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

7. Asja materjalidest nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus 9. märtsi 2017. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Nimetatud määrus jõustus

12. juunil 2017, misjärel edastas halduskohus kaebajale halduskohtu 9. märtsi 2017. a jõustunud määruse ja andis tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest riigilõivu tasumiseks. Halduskohus selgitas samas, et riigilõivu tähtajaks tasumata jätmise korral keeldub kohus kaebuse menetlusse võtmisest. Kaebaja sai halduskohtu jõustunud 9. märtsi 2017. a määruse kätte

15. juunil 2017 (tl 50). Seega oli kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu 15 eurot tasumise viimaseks päevaks 30. juuni 2017, kuid kaebaja riigilõivu ei tasunud.

Riigilõivu tasumine kaebuse esitamisel on kaebuse menetlusse võtmise eelduseks. Kohtupraktikas (RKHKo 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. Sõltumata kaebuse esemest ja alusest, ei ole kohtul kohustust menetleda nõuetele mittevastavaid kaebusi. Kuna halduskohtu määrus, millega kaebajat kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ei vabastatud, on jõus ja kaebaja ei tasunud talle antud piisavalt pika tähtaja jooksul riigilõivu, tagastas halduskohus õiguspäraselt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkt 2 alusel.

8. Eeltoodu tõttu jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. juuli 2017. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tanel Saar

Einar Vene