2-17-9932/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-17-9932

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-17-9932

Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2017.a, Tallinn

Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Kohtuasi NV hagi JK vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.06.2017.a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NV määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (määruskaebuse esitaja): NV (isikukood XXXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Aleksei Naumkin

Kostja: JK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2017.a määrus ja saata asi maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 2. Rahuldada NV määruskaebus. 3. Jätta NV taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. 4. Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Asjaolud 1. 27.06.2017.a esitas hageja kostja vastu hagi ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 21.04.2005.a. Abielu lahutati 04.08.2014.a. Abielu kestel soetasid pooled ühisvarasse mh kinnistud Tallinnas aadressidel XXX, YYY ja osa J OÜ-s ning sõiduki tiki treileri BT-700. Poolte ühisvarasse kuulus ka arveldus-, investeerimisja hoiukontodel olev vara. 2007.a ilmnes hagejal psüühiline haigus ning hageja on viibinud sellest ajast peale korduvalt tahtevastasel haiglaravil, mh ka perioodil 22.05.2014.a – 30.06.2014.a. 27.06.2014.a on hageja ja kostja vahel vormistatud abieluvaraleping, ühisvara jagamise kokkulepe, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus, mille kohaselt jäi eelnimetatud vara kostjale. Hageja hinnangul on 27.06.2014.a tehing tühine, kuna hageja ei ole seda teadlikult allkirjastanud.

Tsiviilasi nr 2-17-9932

2(3) Hageja ei mäleta allkirjastamist. Hageja oli sellel ajal otsusevõimetu. Samuti on tehing heade kommete vastane. Hageja palus tuvastada eelnimetatud lepingu tühisus ja jagada pooltevaheline ühisvara.

2. Harju Maakohus tegi 30.06.2017.a määruse, millega keeldus hagi menetlusse võtmast. Põhjenduste kohaselt, kuivõrd hagi aluseks olevatest asjaoludest tuleneb, et poolte vahel on juba sõlmitud ühisvara jagamise leping, ei saa kohus poolte ühisvara veelkord jagada. Kohus selgitas, et käesoleval juhul tuleks kohtule esitada kõigepealt tuvastushagi abieluvaralepingu ja/või ühisvara jagamise lepingu tühisuse tuvastamiseks. Alles pärast seda kui kohus on tuvastanud, et leping on tühine ja kostja ei ole nõus ühisvara kokkuleppel jagama, saab kohus hageja palvel jagada ühisvara kohtus. Tulenevalt eeltoodust keeldus kohus, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 2 punktist 2, hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada kohtule uus korrektne tuvastushagi, tasudes tuvastushagi esitamisel ka riigilõivu.

3. 05.07.2017.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja ei olnud nõus maakohtu seisukohaga, et kui poolte vahel on juba sõlmitud ühisvara jagamise leping, ei saa kohus poolte ühisvara veelkord jagada. Samuti ei nõustunud hageja maakohtu seisukohaga, et kohtule tuleks esitada kõigepealt tuvastushagi abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu tühisuse tuvastamiseks ning alles pärast seda kui kohus on tuvastanud, et leping on tühine ja kostja ei ole nõus ühisvara kokkuleppel jagama, saab kohus hageja palvel jagada ühisvara kohtus. Hageja ei olnud nõus maakohtu seisukohaga, et ta peab esitama kohtule uue korrektse tuvastushagi. Maakohtu seisukoht on vastuolus varasemalt Riigikohtu poolt väljakujundatud praktikaga. Kohus võib lahendada esitatud hagiavalduse ühisvara jagamise osas tuvastushagi esitamata ning ka omal algatusel ilma vastava nõudeta tuvastada tehingu tühisuse.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 5. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb seega rahuldada.

6. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et enne kui hageja saab esitada hagi ühisvara jagamiseks, tuleb hagejal esitada tuvastushagi abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks. Kehtiva abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe puudumine (ehk mh nende tühisus), on ühisvara jagamiseks esitatud hagi rahuldamise eeldus. Riigikohus on sedastanud, et hagejal puudub mh vajadus esitada tuvastushagi juhul, kui tema õigusliku huvi aitab tagada samas menetluses esitatud hagi, mille rahuldamise eeldus on vastava õigussuhte tuvastamine (RKTKo 3-2-1-12-11, p 37 ja 3-2-1-157-12, p 14). Lisaks eelnevale saab kohus ka omal algatusel tehingu tühisuse tuvastada (RKTKo 3-2-1-122-08, p 19). Seega saab maakohus tuvastada esitatud hagi sisulisel menetlemisel, kas abieluvaraleping ja ühisvara jagamise leping on tühine, hinnates mh tõendeid. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus vaidlustatud määruses toodud põhjendustel ning TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ebaõigesti, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigusnormi. Kuivõrd hagi menetlusse võtmiseks on vajalik kontrollida hagi menetlusse võtmise muude eelduste täidetust ning hagi menetlusse võtmine eeldab täiendavaid

Tsiviilasi nr 2-17-9932

3(3) menetlustoiminguid, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu asemel teha, tuleb asi saata maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

7. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Kuivõrd menetluses osaleb ka teisi menetlusosalisi ja menetluskulude jaotust ei ole kindlaks määratud, ei saa ringkonnakohus rahuldada riigilõivu tagastamise taotlust (TsMS § 150 lg 1 p 5). Juhul kui menetluskulude jaotusega ei jäeta menetluskulusid kostja kanda, on hagejal õigus taotleda 05.07.2017.a määruskaebuse eest tasutud riigilõivu tagastamist kahe aasta jooksul selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (käesoleval juhul kuni 31.12.2019.a (k.a)) või kuni menetluse lõppemiseni jõustunud lahendiga. Riigilõivu tagastamata jätmise määruse peale ei saa käesoleval juhul edasi kaevata Riigikohtule, kuivõrd summa ei ületa 64 eurot.

8. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1).

Liis Arrak Gaida Kivinurm Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)