4-17-2537/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-2537

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (RESOLUTIIVOSA)

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. septembril 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number 4-17-2537 (2302,17,004886)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Sigrid Dikker

Väärteoasi

esitatud kaebus Politseija A.I

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 26.04.2017 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,004886

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): A.I (isikukood: xxx; elukoht: Xxxx; e-post: xxxx)

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg

25.08.2017

Istungil osalenud isikud taotles asja arutamist Menetlusalune isik A.I tema osavõtuta; Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Enel Kuiv

RESOLUTSIOON

1. A.I kaebus rahuldada osaliselt. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus 26.04.2017 otsus A.I-le mõistetud rahtrahvi suuruse osas. 2.Mõista A.I-le karistuseks liiklussaduse (LS) 242 lg 1 ja § 221 lg 1 järgi, KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv 25 päevamäära, s.o. 100 (ükssada) eurot.

Trahv (100 eurot) tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas,

arvele

EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber 10220175065274.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.04.2017 otsusega nr 2302,17,004886 karistati A.I Liiklusseaduse (LS) § 242 lg 1 ja § 221 lg 1 järgi KarS § 63 lg-t 1 kohaldades rahatrahviga 30 päevamäära, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt juhtis A.I 08.04.2017 kella 14.27 paiku mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud tal esitamiseks kaasas Eestist väljastatud sõiduki juhtimisõigust või isikut tõendavat dokumenti. Lisaks sõitis A.I fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tulega, liiklust ohustamata oleks aga juht võinud peatuda enne ristmikku.

2. Selle otsuse peale esitas A.I kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebaja väitel ei ole talle selgitatud tema õigusi ega kohustusi ning ükski asjaolu ei tõenda vastupidist. Protokolli kohaselt on õigusi ja kohustusi selgitatud liikluspolitseinikule V. Tulperile. Seega on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt menetluskorda.

Kaebaja väitel küsis politsei temalt vaid juhiluba, kuid ei soovinud muu isikut tõendava dokumendi esitamist. Seega alusetult koostati isikusamasuse tuvastamise protokoll. Talle ei teatatud väärteoprotokolli koostamisest. A.I arvates ei ole ka LS § 58 lg 3 rikkumist toimunud. Ta alustas ristmiku ületamist vilkuva rohelise tule ajal ja tal puudus võimalus sõiduki ohutuks pidurdamiseks. Ristmiku ületamisega ei tekitanud ta liiklusohtlikku olukorda, tagas sujuva liikluskorralduse ja sõitis lubatud kiirusega.

Määratud karistust peab kaebaja ebaproportsionaalseks ja põhjendamatuks. Politsei andis talle eksitavat infot LS § 221 lg 1 järgi mõistetavast maksimaalsest karistusest. Ebapädevusega raskendasid politseiametnikud võimalust kiirmenetluse kohaldamiseks. Karistus mõisteti üle keskmise määra, ehkki tal puuduvad kehtivad karistused ning ei esine ühtegi raskendavat asjaolu, ta on põhimõtteliselt seaduskuulekas liikleja.

3. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebajale etteheidetavad väärteod on õigesti kvalifitseeritud ja A.I süü nende toimepanemises on tõendamist leidnud rikkumise videosalvestusega, kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga,

liikluspolitseinik V.Tulperi ütlustega ja isikusamasuse tuvastamise protokolliga. Menetlusalune isik on ise keeldunud oma ütluste andmisest, ka kohtuistungile ta ei ilmunud ja on palunud asja arutada tema osavõtuta. Paljasõnalised on kaebaja väited menetlusnormide rikkumise osas. Isikule on ette loetud tema õigused ja kohustused, kuna ta nendega ise tutvuda ei tahtnud. Ta on keeldunud selle kohta allkirja andmas, keeldunud oma selgitustest, keeldunud allkirja andmast ka väärteoprotokolli selle kohta, et on kätte saanud protokolli teise eksemplari. Kuna karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning isik on varasemalt karistamata, siis võib mõistetavat karistust vähendada sanktsiooni keskmise määrani., milleks on 25 trahviühikut.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 2, § 133 - 135.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/