Legislator Case Law & Legislation
2-17-11183/27 AI generated

2-17-11183/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-11183/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita

Legislator headnote

AI generated

2-17-11183/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita

Keywords

AI generated
aggressive sales practice symptom exaggeration psychological impairments failure to prove deterioration unfit notwithstanding health condition severe health impairment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr: 2-17-11183

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-17-11183

Määruse tegemise aeg ja koht

06.09.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Kohtuasi

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliiniku taotlus K.Z suhtes tahtest

olenematu

vältimatu

psühhiaatrilise

ravi

kohaldamiseks loa saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.07.2017 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

K.Z määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Esialgse õiguskaitse avalduse esitaja (avaldaja):

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood

90006399; asukoht Sütiste tee 19, 13419 Tallinn, e-

post:XXX)

Puudutatud isik

(määruskaebuse esitaja):

K.Z

(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti (e-

post: XXX )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta K.Z määruskaebus rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 24.07.2017 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda.

4. Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale

isiklikult).

5. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruse peale võib esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või

temaga koos elav muu perekonnaliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud

usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed ja valla- või linnavalitsus,

samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-17-11183

esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita

menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Asjaolud

1. 24.07.2017 esitas Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (edaspidi

ka avaldaja või psühhiaatriakliinik) Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse

rakendamiseks (edaspidi taotlus), millega taotles K.Z (edaspidi ka puudutatud isik)

suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist ja ühtlasi selle pikendamist 40 päevani ning

lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva arvates

tahtest olenematu ravi otsusest.

2. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 22.07.2017, kell

19.56 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Oma psüühikahäire tõttu on

puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja

toimetulematuse tõttu.

3. Varasemast on teada, et puudutatud isik haigestus psüühiliselt raseduse ajal 1995

aastal. Pärast seda on ta korduvalt haiglaravi vajanud, viimati 15.03.2016-03.06.2016,

kui puudutatud isik toimetati haiglasse süveneva vaenulikkuse tõttu tütre ja ema

suhtes. Haiglaraviga pahurus, vaenulikkus ja negativism taandusid, kuid

haiguskriitikat ei tekkinud, kuid nõustus igakuiste depoosüstidega. Peale haiglaravi

käinud ambulatoorselt depoosüsti saamas, kuid 10.11.2016 enam ei ilmunud

vastuvõtule.

4. Käesolevalt toodi puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse politsei saatel kiirabiga,

mille kutsus ema, kuna puudutatud isik ei tarvita ravimeid, on kahtlustav, kohati

agressiivne.

5. Haiglasse vastuvõtul rääkis puudutatud isik pidurdamatult monoloogina, avaldas

laiaulatuslikku paranoidset luulusüsteemi oma vanemate suhtes. Laimas, süüdistas

oma vanemaid. Oli räpase, hoolitsemata välimusega, negativistlik, tõrges, vaenulik ja

impulsiivne, emotsionaalselt inadekvaatne. Psühhoosi ägenemise tõttu paranoidsete

luulumõtete ja impulsiivse käitumise tõttu verbaalse agressiivsuse foonil

hospitaliseeriti puudutatud isik tahtest olenematu ravi otsusega 22.07.2017 kell 19.56.

6. Käesolevaks ajaks pole puudutatud isik psüühiline seisund oluliselt paranenud. taon

situatsioonis desorienteeritud, arvab, et ta vanemad tahavad temast lihtsalt lahti saada.

Räägib monoloogina, katkestamatult. Puudutatud isiku mõttekäik on laialivalguv,

raskesti jälgitav, resoneerne ning esinevad paranoidsed luulumõtted. Avaldab, et isa on

joodik ja ema ise vaimsete häiretega,a mõlemad on lollid, keda ära kasutatakse, ning

nad juhtivat ta täiskasvanud tütre elu. Puudutatud isik on mures oma kinnisvara pärast,

kuna kardab, et maja lammutatakse ära selle aja jooksul, kui haiglas on. Avaldab, et

naabritel ja isal kaovad kogu aeg võtmed ja muugitakse uksi, mistõttu seal korteris

pole turvaline elada, eriti ta tütrel. Räägib, kuidas isa toob tuttavate poegi korterisse,

kellele tema tütart tahtvat sokutada. Puudutatud isiku meeleolu on eutüümne,

emotsionaalselt inadekvaatne. Haiguskriitikata, haiglaravist keeldub, tuues

ettekäändeks oma luulumõtted. Puudutatud isiku tervislikku seisundit arvestades ei ole

tõenäoline tema psüühilise seisundi paranemine nelja päevase haiglaravi järgselt.

Seetõttu taotleb avaldaja kohtult luba puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut

vältimatu psühhiaatrilise ravi rakendamiseks haiglatingimustes ning temale

antipsühhootiliste, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava toimega ravi manustamiseks

40-päeva vältel alates tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vormistamise otsusest.

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-17-11183

Maakohtu määrus

7. Harju Maakohus rakendas 24.07.2017 määrusega esialgset õiguskaitset ja paigutas

K.Z isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates isiku

kinnisesse asutusse paigutamisest kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 40 (nelikümmend) päeva; kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite

manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult

ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu; kohus määras lugeda esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks

30.08.2017 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase

ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.

8. Kohus leidis, et esinevad asjaolud K.Z suhtes tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus kuulub

rahuldamisele.

9. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja

nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda

või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise

korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru

saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda

või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult

kohtu loal.

10. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest

olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks

esitab isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või

ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.

11. TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse

rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse

paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale

või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi

kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva

alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib

tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või

muu pädeva arsti arvates.

12. Esitatud taotlusest, sellele lisatud arsti arvamusest nähtub, et K.Z suhtes rakendati

valvearsti poolt tahtest olenematut ravi psühhiaatrilise ravi otsusega 22.07.2017 kell

19:56. Käesolevaks ajaks ei ole K.Z seisund paranenud, ta käitub ebaadekvaatselt ega

suuda otsustada adekvaatselt oma ravi vajaduse üle.

13. K.Z raviarst MK avaldas, et patsiendi seisund ei ole paranenud, isik räägib

monoloogina, meelestatud vaenulikult vanematu vastu. Varasemalt oli isik rünnanud

vanemaid, seekord ründas neid verbaalselt. Patsient ei võta ravimeid.

14. Ärakuulamisel avaldas isik, et elab koos vanematega ning tütrega kolmetoalises

korteris. Isik on meelestatud vanemate vastu. Väidab, et isa on joodik ja et tema ema

käitub imelikult. Ema ei lase patsiendil lapsega suhelda, väidab, et ema on tekitanud

pingeid. Patsiendi sõnul on tema emal psüühilised probleemid. Isik väidab, et tema

tervis on korras ja seetõttu ta ravimeid ei võta. Kardab, et nende maja lammutatakse.

Ärakuulamisel räägib isik monoloogina. Mõttekäik on laialivalguv, hüplik.

15. Advokaat toetab taotlust.

16. Muude isikute ärakuulamist ei pea kohus vajalikuks, sest arvestades K.Z psüühilist

seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt

kaasa asja lahendamisele.

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-17-11183

17. Arvestades K.Z psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil

võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534

lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. K.Z-il esineb

raske psüühikahäire paranoidse skisofreenia näol. Haiglaravita jäädes püsib ta

ohtlikuna eelkõige ümbritsevatele aga ka iseendale. K.Z on ohtlik enesele ja

ümbritsevatele eelkõige seetõttu, et oma tervislikust seisundist tulenevalt on tema

käitumine ebaadekvaatne ja psüühilistest haigustest mõjutatud. K.Z on varasemalt

korduvalt viibinud ravil SA PERH Psühhiaatriakliinikus, viimati 15.03.2016 –

03.06.2016. Käesolevalt hospitaliseeriti K.Z SA PERH Psühhiaatriakliinikusse politsei

saatel kiirabiga, kuna K.Z ei tarvitanud enam ravimeid, oli kahtlustav, kohati

agressiivne ning esinesid põhjendamatud hirmud. Haiglasse vastuvõtul rääkis K.Z

pidurdamatult monoloogina, avaldas laiaulatuslikku paranoidset luulusüsteemi oma

vanemate suhtes neid laimates ja süüdistades. K.Z oli haiglasse saabudes räpase,

hoolitsemata välimusega, negativistlik, tõrges, vaenulik ja impulsiivne,

emotsionaalselt inadekvaatne. Psühhoosi ägenemise tõttu paranoidsete luulumõtete ja

impulsiivse käitumise tõttu verbaalse agressiivsuse foonil hospitaliseeriti K.Z tahtest

olenematu ravi otsusega 22.07.2017 kell 19.56. Käesolevaks ajaks ei ole K.Z seisund

paranenud, ta on situatsioonis desorienteeritud, tema mõttekäik on laialivalguv,

raskesti jälgitav, resoneerne ning esinevad paranoidsed luulumõtted. Oma seisundist

tulenevalt ei ole K.Z võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist.

Arvestades isikul esineva häire iseloomu, senist ravikogemust ja sellest tulenevat

ohtlikkust ja muu ravi mittevõimalikkust, ei ole alust prognoosida tema seisundi

paranemist adekvaatse toimetulekuni nelja ööpäeva vältel. Käesolevat seisundit

arvesse võttes, vajab K.Z psühhiaatrilise ravi rakendamiseks pikaajalist

hospitaliseerimist ja seega maksimumtähtaja kohaldamist.

18. Eeltoodu põhjal tuleb lubada K.Z suhtes kohaldada tahtest olenematut vältimatut

psühhiaatrilist ravi haiglatingimustes kuni ravi vajaduse äralangemiseni kuid mitte

kauem kui 40 (nelikümmend) päeva. Kohus leiab, et kinnisesse asutusse paigutamise

tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii K.Z-ile endale kui ka

ümbritsevatele.

19. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning kohus leiab, et tuleb

anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite

rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega

ei nõustu.

Määruskaebus

20. Puudutatud isik esitas Harju Maakohtu kohtumäärusele määruskaebuse.

21. Puudutatud isikule määratud esindaja esitas määruskaebusele selgituse, mille kohaselt

palub kaebuse nõudeks lugeda selle, et K.Z peab end täiesti terveks ning leiab, et tema

haiglasse paigutamine on olnud alusetu, põhinedes tema ema ja isa vaenulikel

tunnistustel.

Menetluse edasine käik

22. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastuse saamiseks

avaldajale.

23. Avaldaja leidis vastuses määruskaebusele, et PsAS § 11 lg 1 sätestatud eeldused

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks olid täidetud.

24. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-17-11183

25. Tallinna Ringkonnakohus palus tuginedes TsMS § 664 avaldajal täpsustada

24.07.2017 hospitaliseerimise asjaolusid.

Ringkonnakohtu põhjendused

26. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6

tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

27. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väite, et puudutatud isik on täiesti

terve ning psühhiaatriakliinikusse paigutamiseks puudus õiguslik alus, lükkavad

ümber asjas kogutud tõendid.

28. Raviasutuse psühhiaatrite hinnangul esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire

(paranoidne skisofreenia), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida. Nimetatud seisundi tõttu oli ja on puudutatud isiku käitumine ettearvamatu ja

potentsiaalselt ohtlik ümbritsevale ja iseendale ning haiglaravita jätmisel ohustab isik

iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut. (tlk 4, 27).

29. Nii raviarst kui ka psühhiaatrid on arvamusel, et puudutatud isiku seisundit ja senist

ravi hinnates pole tema seisundi paranemine ja iseseisev toimetulek kodustes

tingimustes tõenäoline, kuna isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista

ravivajadust, keeldub ravist ega tarvita väljaspool haiglat talle määratud ravimeid (tlk

4, 27) Raviarst on (ärakuulamisel) kinnitanud, et puudutatud isik ei võta ravimeid, on

varasemalt oma vanemaid rünnanud ning seekord ründas neid verbaalselt (tlk 8).

30. Avaldaja on ringkonnakohtule täiendavalt selgitanud, et puudutatud isiku ohtlikkus

(eelkõige lähedastele) hospitaliseerimisel 22.07.2017 on pigem kindel. Puudutatud isik

on ka varasemalt toetusravi omaalgatuslikult lõpetanud, mis on päädinud psühhoosi

ägenemisega, sellest tingitud agressiivsuse ning vägivallaga oma vanemate ja tütre

vastu. Varasemate haiguse ägenemiste ajal on puudutatud isik aastaid takistanud oma

tütre liikumisvabadust, ähvardanud vanemaid ning olnud ohtlik ka iseendale, hulkudes

mööda Eestit ja ööbides juhuslikes kohtades. Kodustes tingimustes puudutatud isik

talle määratud antipsühhootilist ravi ei tarvita. 22.07.2017 politsei saatel kiirabiga

hospitaliseerimisel oli puudutatud isik kahtlustav, agressiivne, vaenulik, impulsiivne

ning ettearvamatult käituv, vanemate vastu meelestatud (tlk 33).

31. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tuvastanud, et

esinevad kõik PsAS § 11 lg 1 sätestatud eeldused, mis tingisid puudutatud isiku suhtes

tahtest olenematu ravi kohaldamise esialgse õiguskaitse korras. Tõendamist on leidnud

see, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (PsAS § 11 lg 1 p 1) ning kuna ta

ei mõista oma ravivajadust ja tal puudub haiguskriitika, ei ole temast endast tulenevate

põhjuste tõttu muude abinõude kasutamine võimalik (PsAS § 11 lg 1 p 3). Puudutatud

isiku 22.07.2017 psüühilise seisundi kirjelduse kohaselt on avaldaja põhistanud, et

haiglaravita jäädes ohustab isik psüühikahäire tõttu teiste või iseenda elu, tervist või

julgeolekut (PsAS § 11 lg 1 p 2). Seega puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks

ja määruskaebuse rahuldamiseks.

32. TsMS § 172 lg 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud riigi kanda.

33. TsMS §-st 543 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-17-11183

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Kaija Kaijanen

Ande Tänav

kohtunik kohtunik kohtunik

6(6)