2-16-105906/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-16-105906

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 06. september 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-105906 Tsiviilasi Telia Eesti AS-i hagi Xxxxvastu võla saamiseks Tsiviilasja hind 129,97 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Telia Eesti AS (registrikood 10234957, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn), lepinguline esindaja Monika Paade (e-post monika.paade@telia.ee) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, registriaadress xxxx) Ärakuulamine 29.08.2017 Ärakuulamisel osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Monika Paade

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Xxxx põhinõue 95,42 (üheksakümmend viis eurot ja 42 senti) eurot, viivis 4,55 (neli eurot ja 55 senti) eurot ja võla sissenõudmiskulu 30 (kolmkümmend) eurot Telia Eesti AS-i kasuks.

Menetluskulude jaotus

3. Välja mõista Xxxx menetluskulud 75 (seitsekümmend viis) eurot Telia Eesti AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

2-16-105906

2 peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. AS Eesti Telekom ehk hageja õiguseellane (edaspidi ka hageja) ja kostja sõlmisid 18.05.2015 seadmete kasutuslepingu nr 302257, mille alusel andis hageja kostjale üürile seadmed, et kostja saaks kasutada lepingus nimetatud teenuseid nuti TV, internet ja telefon. Hageja andis lepingu alusel kostja kasutusse järgmised seadmed: ruuter Inteno DG301A ja optilise võrgu terminali Huawei GPON ONY HG8010H (tl 35-36). Lepingule kohaldusid hageja AS-i Eesti Telekom Üldtingimused (tl 49-58), Üldtingimuste Lisa – AS-i Eesti Telekom Andmete kasutamise põhimõtted (tl 59-63) ja Seadmete kasutustingimused, Üür erakliendile (ET.05.SE.03.D) (tl 64-66).

2. Hageja esitas lepingu alusel kostjale 30.09.2015 arve nr 10201504979114 summas 24,50 eurot (tl 37), 31.10.2015 arve nr 11201505493571 summas 24,50 eurot (tl 38) ja 30.11.2015 arve nr 12201506012909 summas 24,50 eurot (tl 39). 30.11.2015 saatis hageja kostjale võlateatise, milles palus tasuda kostjal võla 48 eurot hiljemalt 14.12.2015 (tl 40).

3. Hageja esitas kostjale lepingu alusel 31.12.2015 arve nr 01201600406352 summas 27,47 eurot (tl 41). 31.12.2015 saatis hageja kostjale võlateatise, milles palus tasuda kostjal võla 99,97 eurot hiljemalt 20.01.2016 (tl 42).

4. 29.12.2015 ütles hageja üles sidetoote kasutamise aluseks oleva lepingulise suhte ja seadmete kasutuslepingu.

5. 31.01.2016 esitas hageja kostjale tagastamata seadmete eest kahjuhüvitise arve nr 02201600935231 summas 170,10 eurot (tl 44). Kostja tagastas seadmed 25.05.2016, mistõttu esitas hageja 27.05.2016 tasaarvestusliku arve nr 05201602714032 summas -170,10 eurot (tl 45).

6. 05.03.2016 esitas hageja kostjale kohtuliku menetluse alustamise hoiatuse (tl 47).

Hageja nõue ja põhjendused

7. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 95,42 eurot, viivise 4,55 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1.

8. Hageja märgib, et: • kostja ei tasunud kasutatud teenuste eest arveid ja hageja ütles lepingu üles; • lepingu allkirjastamisega on kostja kinnitanud, et hageja oli talle seadmete suhtes rakenduvad Kasutustingimused (üür erakliendile) kättesaadavaks teinud, et ta on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma; • hageja saatis kostjale korduvalt võla meeldetuletuskirju.

Kostja vastuväited

9. Kostja tunnistab hagis toodud nõudeid osaliselt.

10. Kostja märgib, et: • on nõus tasuma reaalselt tarbitud teenuste eest, so septembrija oktoobrikuu arved; • kostjale ei ole tutvustatud asjassepuutuvate teenuse tarbimist reguleerivaid lepinguid ja akte;

2-16-105906

3 • teenuste eest tasumise kohustus lasub kostjal kuni teenuse pakkumise lõpuni.

Kohtu põhjendused

11. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 29.08.2017. Kostja ärakuulamisele ei ilmunud.

12. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

13. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

14. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

15. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

16. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 18.05.2015 seadmete kasutuslepingu nr 302257, mille alusel andis hageja kostjale üürile seadmed, et kostja saaks kasutada lepingus nimetatud teenuseid nuti TV, internet ja telefon. Hageja andis lepingu alusel kostja kasutusse järgmised seadmed: ruuter Inteno DG301A ja optilise võrgu terminali Huawei GPON ONY HG8010H (tl 35-36). Lepingule kohaldusid hageja AS-i Eesti Telekom Üldtingimused (tl 49-58), Üldtingimuste Lisa – AS-i Eesti Telekom Andmete kasutamise põhimõtted (tl 59-63) ja Seadmete kasutustingimused, Üür erakliendile (ET.05.SE.03.D) (tl 64-66). Hageja esitas lepingu alusel kostjale 30.09.2015 arve nr 10201504979114 summas 24,50 eurot (tl 37), 31.10.2015 arve nr 11201505493571 summas 24,50 eurot (tl 38) ja 30.11.2015 arve nr 12201506012909 summas 24,50 eurot (tl 39). 30.11.2015 saatis hageja kostjale võlateatise, milles palus tasuda kostjal võla 48 eurot hiljemalt 14.12.2015 (tl 40). Hageja esitas kostjale lepingu alusel 31.12.2015 arve nr 01201600406352 summas 27,47 eurot (tl 41). 31.12.2015 saatis hageja kostjale võlateatise, milles palus tasuda kostjal võla 99,97 eurot hiljemalt 20.01.2016 (tl 42). 29.12.2015 ütles hageja üles sidetoote kasutamise aluseks oleva lepingulise suhte ja seadme kasutuslepingu. 31.01.2016 esitas hageja kostjale tagastamata seadmete eest kahjuhüvitise arve nr 02201600935231 summas 170,10 eurot (tl 44). Kostja tagastas seadmed 25.05.2016, mistõttu esitas hageja 27.05.2016 tasaarvestusliku arve nr 05201602714032 summas -170,10 eurot (tl 45). 05.03.2016 esitas hageja kostjale kohtuliku menetluse alustamise hoiatuse (tl 47).

2-16-105906

4 17. Kostja on hagi osaliselt tunnistanud ja märkinud, et on nõus tasuma 2015.a septembrija oktoobrikuu arved. Hageja nõue tuleneb täiendavalt 2015.a novembrija detsembrikuu arvetest. Hageja on lepingulised suhted kostjaga üles öelnud 29.12.2015. Puudub vaidlus, et kostja tagastas hagejale seadmed 25.05.2016. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja ei ole teenust 2012.a detsembri lõpuni nõuetekohaselt saanud. Kostja on seadmete kasutamise lepingut allkirjastades kinnitanud, et hageja on seadme suhtes rakenduvad Kasutustingimused talle kättesaadavaks teinud, ta on nendega tutvunud ja kohustub neid täitma (tl 35-36). Asjaolu, kas kostja tegelikkuses lepingu juurde kuuluvaid tingimusi luges, ei oma tähendust. Lisaks ei ole kostja põhjendanud, mil viisil vabastab kostja väide, et talle ei ole teenuse tarbimist puudutavaid lepinguid ja akte tutvustatud, teda lepinguliste kohustuste täitmisest. Kohus leiab, et hageja sideteenuse nõue on põhjendatud kogu summa, so 95,42 euro ulatuses.

18. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punkti 4.10 kohaselt oli viivis 0,15% päevas (tl 53).

19. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale alates arvete maksetähtpäevast kuni 02.01.2016 summas 4,55 eurot (tl 53). Kostja ei ole viivisemäära ega - arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist ja hageja viivisenõue on põhjendatud.

20. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

21. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja märgib, et on saatnud kostjale lepingu kehtivuse ajal järgmised võla meeldetuletuskirjad: 31.10.2015 arvel nr 11201505493571 (tl 38) sisalduv meeldetuletus ning 30.11.2015 saadetud võlateatis (tl 40). Pärast lepingu lõppemist on hageja saatnud järgmised meeldetuletused: 31.12.2015 võlanõue (tl 42), 05.03.2016 võlanõue (tl 47) ja 31.01.2016 võlanõue (tl 46). Kohus leiab, et hageja nõue võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 30 eurot on põhjendatud.

22. Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 95,42 eurot, viivis 4,55 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot.

Menetluskulud

23. Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.

24. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-16-105906

5 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

25. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 2 ja tl 34). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik