Legislator Case Law & Legislation
1-16-11115/17 AI generated

1-16-11115/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 1-16-11115/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 18. aprilli 2017 otsusega tunnistati U.N lühimenetluses süüdi KarS § 9 järgi ja karist KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12. detsembri 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu 27 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 7 kuud 27 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel loeti , s.o 2 päeva kinnipidamise aeg 14.02.2017-15.02.2017 ja alates 28.02.2017 karistusaja hulka. Alates 28.02.2017 kuulub kandmisele vangistus 7 kuud . ära

Legislator headnote

AI generated

1-16-11115/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Kohtukolleegium, hinnanud apellatsioonides esitatud argumente ja taotlust U.N-ile mõistetud karistuse muutmiseks, arvestades kehtivat kohtupraktikat ning prognoositavat tulemust, leiab, et apellatsioon d id on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb seetõttu jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

Keywords

AI generated
alcohol abuse beverage tax substance addiction pre-existing condition severe depression repeated driving under influence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-3459 (17231500298) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika Aava, Orvi Tali Kriminaalasi U.N-i (U.N)

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18. aprilli 2017

otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.N; kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Süüdistatav

U.N , ik: XXX, emakeel eesti keel, Eesti

Vabariigi kodanik, keskeriharidus, ei t

ööta, elukoht XXX

Tallinn, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud, tõkend vahistamine.

RESOLUTSIOON

1. U.N-i ja tema kaitsja Leelo Viili Jätta apellatsioon Harju Maakohtu 18. aprilli 2017 otsusele kui id ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. d

2. le seoses Määrata Vanalinna Advokaadibüroo

vandeadvokaat Leelo Viili poolt U.N-ile

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega

makstavaks tasuks 48 ( ) rot (sh nelikümmend kaheksa eu käibemaks).

3. V U.N-ilt apellatsioonimenetluses älja mõista

osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 ( ) eurot, mis nelikümmend kaheksa

tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul.

Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse U.N-ile eraldi dokumendina.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 18. aprilli 2017 otsusega tunnistati U.N lühimenetluses süüdi KarS §

199 lg 2 p ati vangistusega 9 kuud.

9 järgi ja karist KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12. detsembri 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu 27 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 7 kuud 27 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel loeti , s.o 2 päeva kinnipidamise aeg 14.02.2017-15.02.2017 ja alates 28.02.2017 karistusaja hulka. Alates 28.02.2017 kuulub kandmisele vangistus 7 kuud . ära

25 päeva Menetluskuludena mõisteti U.N-ilt välja riigituludesse sundraha 705 eurot ja kaitsetasu 192 eurot, mis kuuluvad tasumisele ,

12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 74.75 eurot. ABC Supermarket AS-

25,62 eurot. i kasuks mõisteti U.N-ilt välja

2. tema, isikuna, keda on viimati karistatud Harju Maakohtu U.N tunnistati süüdi selles, et 12.12.2016 iselt varguste toimepanemise eest, taas 14.02.2017 kella 08.50 ajal otsusega süstemaatil

Laagris Pärnu mnt 558 asuvas Laagri Bauhofi kaupluses võttis võõra vallasasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe kruvikeeraja otsikute komplekti TORX 10 osa maksumusega 28,79 eurot ja ühe kruvikeerajate otsikute komplekti maksumusega 23,59 eurot, s.o kaupa kogumaksumusega

52,38 eurot. Peidab kaubasaalis olles kruvikeeraja otsikute komplektid endale põue ja väljub kaupluse kaubasaalist kauba eest tasumata. Vargus mata jäi lõpule viimata tema tahtest olene

põhjustel, kuna oli kinni peetud kaupluse turvateenistuse poolt pärast kassa läbimist. Kaup tagastatud kauplusele rikkumatult;

samuti tema 13.02.2017 kella 12.04 ajal Viimsis Randvere tee 6 asuvas ABC Supermarkets AS kaupluses Delice võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 pakki kohvi Jacobs

Krönungs maksumusega 5,13 eurot, kogumaksumusega 10,26 eurot. Peitis kauba põue ja väljus kauplusest kauba eest tasumata. Vargusega on kauplusele põhjustatud varalist kahju 10,26 eurot;

samuti tema 28.02.2017 kella 12.19 ajal Viimsis Randvere tee 6 asuvas ABC Supermarkets AS kaupluses Delice võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 pakki Eesti Juustu maksumusega 7,68 eurot, kogumaksumusega 15,36 eurot. Peitis kauba põue ja väljus kauplusest kauba eest tasumata. Vargusega on kauplusele põhjustatud varalist kahju 15,36 eurot ning samuti tema 28.02.2017 kella 16.02 ajal Viimsis Randvere tee 6 asuvas ABC Supermarkets AS kaupluses Delice võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe purgi marineeritud angerjat maksumusega 10,30 eurot, ühe purgi marineeritud angerjat koduses marinaadis maksumusega 22,99 eurot, kaks purki kalamarja Gorbuscha Kaviar maksumusega 20,90 eurot, kogumaksumusega 41,80 eurot, s.o kaupa kogumaksumusega 75,09 eurot. Peitis kauba endale põue ja väljus kaubasaalist kassas kauba eest tasumta. Vargus jäi lõpule viimata, kuna oli kinni peetud kaupluse turvateenistuse poolt. Kaup tagastatud kauplusele rikkumatult.

3. Karistuse mõistmisel arvestas kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut kohus , lugedes

karistust kergendavaks asjaoluks ja kahetsuse. U.N on isik, keda on süü ülestunnistamise varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. U.N-i on korduvalt karistatud ka reaalse vangistusega, samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. Esitatud süüdistuse kohaselt on kaks

varguse katset ja kaks vargust pandud toim ning k lõpuleviidud e vaid kahe nädala jooksul õigest

kahe kuu möödudes temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal Süüdistatava käitumises .

väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning käitumisest ja ütlustest tema

nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult, tingituna alkoholi tarvitamisest. Kohus asus seisukohale ei ole tegemist kriminaalhoolduse , et süüdistatava puhul ja üldkasuliku töö tegemise

jaoks sobiva isikuga. Samuti leidis kohus, et arvestades karistuse süüdistatava isikut ja

eriprevent , liigilise (rahalise) karistuse kohaldamine iivseid eesmärke ei ole põhjendatud kergema ning U.N-i tuleb karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistustega 9 kuud, mida vähendada ühimenetluse sätete kohaselt. Mõistetavat karistust tuleb l KarS 65 lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 12.12.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ä võrra rakandmata osa .

Apellatsiooni sisu de

4. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides vaidlustavad süüdistatav ja tema kaitsja maakohtu otsuse U.N-ile mõistetud karistuse osas. 4.1. kahetseb enda apellatsiooni e, Süüdistatav s varguste toimepanemist, kuid palub mõista karistus millest osa tuleb tal Leiab, et kanda ära reaalselt ja ülejäänud osa asendada üldkasuliku tööga.

üldkasulik töö aitab kriminaalhooldaja kontrolli all elus seaduskuulekale elule edasi liikuda.

Märgib, et vanglas viibides pole talle tööd võimaldatud, võib seetõttu jääda kodutuks. Vanglas viibimise tõttu ei suuda tasuda ka välja mõistetud menetluskulusid.

4.2. leiab da apellatsioonis, et maakohtu otsus Süüdistatava kaitsja en U.N-ile mõistetud

karistuse osas

ei ole põhjendatud ja mõistetud vangistuse määr peaks olema lühem. Palub ringkonnakohtul kaaluda ka KarS § 69 kohaldamist. Arvestades seda, et neljast kauplusevargus t, millest kaks katsestaadiumisse ja t es jäid ekitatud kahju suurust, ei ole U.N-i süü suur. ainult 25.62 eurot. KarS § 199 lg- 2 tulenevalt peaksid pikemad st vangistusmäärad olema kohaldatavad eelkõige juhtudel, kui karistus mõistetakse lõpuleviidud kuritegude ee -s 2 st, millega on põhjustatud kahju ja tuvastatud on mitmed KarS § 199 lg sätestatud kvalifitseerivad asjaolud. 9-kuuline reaalne vangistus ei ole käesoleval juhul proportsionaalne ega süüdistatava Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel teosüüle vastav karistus. ei ole

maakohus viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule, karistust kergendav asjaolu aga esineb, asus kohus ekslikule

seisukohale, et kergem karistus ei täidaks oma eesmärki.

Kuigi maakohus ei nõustunud taotlusega kohaldada süüdistatavale asenduskaristusena üldkasulikku tööd, võiks ringkonnakohus KarS § 69 kohaldamist siiski kaaluda. Süüdistatav ei ole narkosõltlane, ta on juba vahi all viibinud, mistõttu mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei oleks tema liialt le istusõiguslik kohtlemine. ebe kar Kuigi U.N-i on kriminaalkorras

korduvalt karistatud, ei ole alust kahelda selgitustes, ta on aktiivselt oma süüdistatava et

alkoholiprobleemiga U.N on valmis oma hoiakuid ja tegelenud ning soovib teha tööd.

eluviise muutma, on aidanud kaasa menetlusele ning näidanud oma käitumisega valmisolekut vastutada oma tegude eest ning kanda karistust. ksnes Ü varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toi väita, met ega

et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on tingimata vajalik reaalse vangistuse kohaldamine. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

Kaitsja palub vaidlustatud otsus karistuse mõistmise osas tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kergem karistus, kohaldades KarS § 69 sätteid. U.N-ile

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

5. Kohtukolleegium, hinnanud apellatsioonides esitatud argumente ja taotlust U.N-ile mõistetud karistuse muutmiseks, arvestades kehtivat kohtupraktikat ning prognoositavat tulemust, leiab, et apellatsioon d id on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb seetõttu jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

Viidatud norm lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-49-10 p-s 5 väljendatud juhiste kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega, näiteks karistuse osas, ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

6. Kuigi apellatsioon on esitatud maakohtu poolt d karistuse osas, ei vaidlusta

mõistetu süüdistatav

mõistetud karistusliiki ja määra, vaid karistusest tingimuslikult vabastamata jätmist ja osa sellest üldkasuliku tööga asendamist. Nii soovib apellant karistuse muutmist selliselt, et osa sellest saaks ta ära reaalselt ja ülejäänud osas tal võimalik teha üldkasulikku tööd. kanda oleks See viitab taotlusele

jätta mõistetud vangistus KarS § osa est

69 alusel tingimisi kohaldamata, asendades selle üldkasuliku tööga ning määrata talle käitumiskontrolli kohaldamisel KarS § 75 lg sätestatud -s 1 kohustused. Riigikohus on selgitanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS § 73 või § 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid üks võimalikest kuriteo eest mõistetud põhikaristuse individualiseerimise viisidest. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. (Vt Riigikohtu ja - kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p 16 jj, samuti 13. mai 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-40- -1-1- -10, p 6.1 ja 18. aprilli 04, p 8, 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). Viimati otsuses märgitut on maakohus igakülgselt teinud ning apellatsioonis nendega seonduvalt taotlusi ei ole.

7. Vastuseks kaitsja apellatsioonile Prognoosimaks, milline märgib kohtukolleegium järgmist.

karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist, peab arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3 Maakohus on U.N-ile mõistetud karistusmäära -1-1-99-06). põhjendades leidnud, et ased süüteod U.N-ile etteheidetavad varavast on toime pandud vaid

kahe nädala jooksul õigest kahe kuu möödudes temale eelmise kohtuotsusega määratud ning k

katseajal, mis kinnitavad, et ega hoidnud U.N-i eelnevad karistused ei ole mõju avaldanud uute kuritegude toimepanemisest. Koh ei tukolleegium nõustub maakohtuga, et eelnevast johtuvalt ole põhjendatud vargus ja mõistetav karistus jääb alla te osas kergema karistusliigi kohaldamine sanktsiooni keskmäära. Kohtukolleegium leiab erinevalt kaitsjast, et mõistetud karistusmäär ei saa ol Viimati karistati U.N-i Harju Maakohtu 12.12.2016 la lühem. otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 -

2 kuulise vangistusega, uued varavastased kuriteod pani ta toime seega kahe kuu § 25 lg 2 järgi

möödudes temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega on varguste toimepanemine kujunenud süüdistatavale elustiiliks, milles väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine

õiguskorrale. Uute kuritegude toimepanemise eest süüdimõistmisel ei saa mõistetav karistus olla eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest leebem.

Kohtukolleegium maakohtu , et arvestades isikut, ei ole nõustub tõdemusega sellest süüdistatava tegemist kriminaalhoolduse sobiva isikuga. ja üldkasuliku töö tegemise jaoks Asendades mõistetud

vangistuse peab kohus olema veendunud, et allutatud isik üldkasuliku tööga, üldkasulikule tööle

oleks sobiv kindlustamaks

üldkasuliku töö reaalse täideviimise. Arvestades U.N-i isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium nii nagu maakohuski, veendunud, et ta on sobiv üldkasuliku töö gistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja üldkasuliku töö kui van

täideviimise ebaõnnestumis risk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline asenduskaristus e

piisav kindlustamaks poolt edaspidi süüdistatava st õiguskuulekat käitumist. Üksnes reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS

§ 56 mõttes.

Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaalõiguslikud ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta ühtegi olulist asjaolu ning mõistetud karistus, s.o 9 kuud vangistust, U.N-i mida vähendati lühimenetluse sätete kohaselt, ei ületa süü suurust, olles kehtiva kohtupraktika pinnalt pigem leebe. nelja varguse episoodi eest Mõistes süüdistatavale

karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära, on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja süü suurust ning kohtukolleegiumi arvates puuduvad alused mõistetud karistuse enamaks kergendamiseks kaitsja soovitud viisil.

9. kaitsja vandeadvokaat L. Viil U.N-i on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Tasu suurus on taotluse kohaselt määruskaebuse esitamisega seonduva eest kokku eurot, eurot. Kohtukolleegium leiab, et taotlus kaitsjata selles s.h käibemaks 8 su väljamõistmiseks märgitud suuruses on põhjendatud KrMS § ning RÕS § 21 lg 3 ja § 22 . Juhindudes

175 lg 1 p-st 4

lg 4 ls 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste § Advokaadibüroole välja mõista

7 -st 1, tuleb Vanalinna lg

riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 48 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb nimetatud summa kaitsjatasu katteks U.N-ilt

riigieelarve tuludesse välja mõista.

10. Arvestades , puuduvad ja tema kaitsja apellatsioonidel kohtukolleegiumi ülaltoodut süüdistatava

hinnangul vähimadki eeldused rahuldamiseks, mistõttu tuleb KrMS § 326 lg 3 nende need alusel jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/