4-17-3533/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-17-3533

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-17-3533

Kohtukoosseis

Meelika Aava

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.augusti 2017. a määrus, millega

asendati Rene Udustele määratud rahatrahv 6-päevase

arestiga.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rene Uduste (ik 38908050262), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 22. augusti 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.05.2016 määras Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur väärteoasjas

nr 2316,16,003137 Rene Udustele rahatrahvi 65 trahviühikut, s.o 260 eurot. Väärteootsuse sai

R. Uduste kätte 09.05.2016. Otsus jõustus 28.05.2016.

Süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud ning Tallinna kohtutäitur Priit Petter alustas antud

väärteoasjas täitemenetluse. 16.06.2017 teavitas kohtutäitur kohtuväist menetlejat, et rahatrahvi

täitmine on võimatu kuna võlgnik viibib vanglas ning tema suhtes on menetluses veel

32 täiteasja. Võlgnikule ei kuulu sõidukeid ega kinnistuid. Võlgnikul kohtutäiturile teadaolevalt

vara puudub või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta selle realiseerimisega tekkivaid kulusid.

2. 27.06.2017 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule taotluse tasumata rahatrahvi 260

eurot asendamiseks arestiga.

3. Harju Maakohus asendaski 22.08.2017. a määrusega R. Udustele kohtuvälise menetleja

04.05.2016. a väärteootsusega määratud rahatrahvi 260 eurot 6-päevase arestiga. Kohus

kohustas asenduskaristusena kohaldatud 6-päevase aresti ära kandma koheselt pärast

kriminaalasjas nr 1-17-13 karistuse kandmiselt vabanemist.

4-17-3533

Maakohus asus seisukohale, et karistuse asendamine on põhjendatud. R. Uduste ei ole tasunud

rahatrahvi vabatahtlikult ning puuduvad võimalused sissenõude pööramiseks varale. Kohus ei

nõustunud süüdlase ettepanekuga tasuda trahv ositi vangistuse ajal või ärast karistuse

kandmiselt vabanemist, kuna tema suhtes on alustatud üle 25 täitemenetluse. Seega puuduvad

tal rahalised vahendid karistuse täitmiseks ositi. Süüdlase väite osas, et teda on juba samas asjas

kriminaalkorras karistatud, märkis kohus, et otsus väärteoasjas nr 2316,16,003137 on

jõustunud ning kohtul puuduvad andmed selle edasikaebamise kohta. Otsusega määratud

karistus on täitmata ja seega esinevad alused sellele asenduskaristuse kohaldamiseks.

Asenduskaristuse menetlemisel ei võta kohus seisukohta juba jõustunud kohtulahendi osas.

4. R. Uduste esitas Harju Maakohtu määruse peale kaebuse, milles ta sisuliselt ei nõustu temale

mõistetud rahatrahviga ning sellest tulenevalt ka selle asendamisega 6-päevase arestiga.

Kaebaja märgib, et kuigi ta sai väärteootsuse kätte 09.05.2016, ei vaidlustanud ta seda seetõttu,

et ei oodanud selle jõustumist, kuna sama asja suhtes oli pooleli ka kriminaalmenetlus. Kuivõrd

sama süüteo eest ei või isikut mitu korda karistada ja teda karistati kriminaalkorras, siis tuleks

väärteoasjas nr 2316,16,003137 temale mõistetud rahatrahv tühistada.

Kohtule esitatud nn õiguskaitse taotluses soovib R. Uduste sisuliselt väärteoasjas nr 4-17-3533

maakohtu määruse edasikaebekorra peatamist, kuna ta taotleb Harju Maakohtult eelmärgitud

väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud kaebusega ja kohtule

esitatud väärteoasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu

tühistamisele.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et R. Udustele mõistetud ja

tasumata rahatrahv väärteoasjas nr 2316,16,003137 tuleb asendada arestiga. Kuigi R. Uduste on

Harju Maakohtu 15.08.2017 istungil väitnud, et ta on nõus tasuma rahatrahvi, ei sisalda

esitatud määruskaebus ühtegi sisulist põhjendust selle kohta, et maakohtu poolt rahatrahvi

asendamine arestiga oleks alusetu või ebaseaduslik. Ringkonnakohus märgib, et R. Udustele

kohtuvälise menetleja poolt 04.05.2016 mõistetud rahatrahv 260 eurot on täies ulatuses

käesolevaks ajaks tasumata. Selle täitmist ei olnud võimalik tagada ka täitemenetluse korras.

Seega esinevad alused VTMS § 211 alusel rahatrahvi asendamiseks arestiga. Väärteoasja otsuse

täitmise tagamiseks tema suhtes asenduskaristusena aresti kohaldamine on põhjendatud ka

seetõttu, et R. Udustel on täimisel hulgaliselt (kohtutäituri 16.06.2017 avalduses märgitud 32)

täiteasja, ta ei ole käesoleva arutuse all oleva väärteoasja raames tasunud mitte ühtegi eurot

ning vara millele nõuet pöörata tal ei ole. Seega on ebatõenäoline, et ta edaspidi suudaks

vabatahtlikult ositi mõistetud rahatrahvi tasuda.

7. Kaebuses vaidlustab R. Uduste seda, et temale rahatrahvi mõistmine käesoleva väärteo

raames on üleüldse ebaseaduslik ning alusetu kuivõrd selle määramisega rikuti

topeltkaristamise keeldu. Nimelt leiab R. Uduste, et kuna teda mõisteti juba süüdi

kriminaalasjas nr 1-17-13 narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest samal päeval, siis ei olnud

KarS § 2 lg-st 3 tulenevalt võimalik teda väärteokorras narkootikumide käitlemises süüdi

mõista.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuivõrd R. Uduste kohtuvälise menetleja poolt 04.05.2016

tehtud väärteootsust ei vaidlustanud, jõustus see 28.05.2016. Nimetatud väärteootsuse

jõustumises 28.05.2016 vaidlust käesoleval ajal ei olegi. Sellele vaatamata soovib R. Uduste

4-17-3533

vaidlustada käesoleval ajal juba jõustunud väärteootsust. Maakohus on õigesti rahatrahvi

asendamise määruse põhjendustes selgitanud, et asenduskaristuse menetlemisel ei võta kohus

seisukohta juba jõustunud lahendi osas. Lisaks märgib ringkonnakohus, et vastavasisuline

pädevus kohtul puudub. Juba jõustunud väärteootsust on võimalik vaid teista Riigikohtus

teistmise aluste olemasolul ((VTMS § 180).

Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole R. Uduste süüdimõistmisel

kriminaalkorras KarS § 424 alusel ja väärteokorras NPALS § 15 1 lg 1 alusel rikutud KarS § 2

lg-s 3 väljendatud ne bis in idem (topeltkaristamise) põhimõtet. Seonduvalt sellega selgitab

ringkonnakohus, et KarS § 424 objektiivseteks koosseisutunnusteks on mootorsõiduki

juhtimine joobeseisundis ning NPALS § 151 ei sisalda sellist osategu mis kattuks KarS § 424

tunnustega. Riigikohus on lahendis 3-1-1-49-09 andnud selgitused KarS § 424 ning NPALS §

151 vahekorra osas. Nimetatud selgituste kohaselt on NPALS § 151 sätestatud koosseisupärane

tegu narkootilise aine tarvitamine või valdamine ja omandamine. KarS § 424 koosseisupäraseks

teoks on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine. Tähele tuleb panna seda, et KarS § 424 ei

erista millises joobes isik mootorsõidukit juhib. Seega ei saa narkootikumi tarbimist või

omamist õiguslikult samastada narkojoobega ning KarS § 424 ei sisalda endas NPALS §-s 151

teoebaõigust.

Eelnimetatu tähendab omakorda seda, et KarS § 424 alusel R. Uduste süüdimõistmine

kriminaalkorras ei välistanud tema suhtes väärteomenetluse läbiviimist narkootikumide

tarvitamise ja omamise osas. Seetõttu ei saanud olla mõlema menetluse läbiviimisel ning eraldi

kuriteo ja väärteo toimepanemise eest karistuste mõistmisel tegemist KarS § 2 lg-3 tuleneva

topeltkaristamise keelu rikkumisega.

8. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks R. Uduste poolt esitatud õiguskaitse taotlus.

VTMS § 193 lg-st 1 tulenevalt saab määruskaebuse esitada kohtumenetluse pool 15 päeva

jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Seadus ei näe ette kaebetähtaja

peatamist. Kaebetähtaega saab seadusest tulenevalt ennistada mõjuva põhjuse olemasolul, kuid

mitte peatada seetõttu, et isik hakkab taotlema jõustunud väärteootsuse tühistamist. Seega jääb

R. Uduste õiguskaitse taotlus edasikaebetähtaja peatamises ringkonnakohtus tagajärjetuks.

9. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/