4-17-3604/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-17-3604 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2017, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-3604 (233017001519) Kohtunik Merit Bobrõšev Menetlusalune isik/kaebuse esitaja M.A isikukood XXX; elukoht xxx; viibimiskoht Viru Vangla

; ei tööta Kohtuv

äline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Väärteoasi M.A kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse - vanemväärteo menetleja Veera Blinova 12.06.2017 menetluse üld otsusele nr 233017001519 M.A karistamises Relv 89 S § 13 rahatrahviga 45 , s.o järgi trahviühikut summas 180 eurot

RESOLUTSIOON

1. M.A kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida Jätta Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja 12.06.2017 üldmenetluse otsus nr 233017001519 M.A karistamises muutmata. selle lõppotsustuses

2. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna Tühistada ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja 12.06.2017 üldmenetluse otsus nr 233017001519 mõistetud karistuse tasumist M.A-le puudutavas osas ja määrata määratud rahatrahv , et M.A kohustub talle i 45 (nelikümmend viis) trahviühikut, s.o summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot hüvitama kohtuotsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena 1 (ühe) aasta

4-17-3604 2

jooksul.

3. Ekspertiisitasu summas 420 (nelisada k eurot kohustub M.A

akskümmend) hüvitama kohtuotsuse jõustumisest 15 (viieteistkümne) päeva jooksul.

4. - ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna Muus osas jätta Politsei ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse menetleja 12.06.2017 vanemväärteo üldmenetluse otsus nr 233017001519 muutmata ja tühistamata.

Edasikaebekord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, k htuväline menetleja või tema o advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule ooksul alates kohtuotsuse 30 päeva j avalikult teatavakstegemisest.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja 12.06.2017 üldmenetluse otsusega nr 233017001519 karistati Relv 89

M.A S § 13 RelvS 45 lg 1 järgi § nõuete rikkumise eest rahatrahviga 45 80 eurot selles, et , olles trahviühiku ulatuses, s.o 1 M.A isikuks skemoona valmistamiseks, , kellel ei ole relvaluba või tegevusluba relvade või la müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena, hoidis 20.10.2016 korteris aadressil xxx

ku kaliibriga 9*19 mm. Selliselt rikkus ühte laskekõlblik püstolipadrunit M.A deid ja pani toime -s 89 RelvS § 45 lg 1 nõu RelvS § 13 ettenähtud väärteo. Kohtuväline menetleja määras võimalik teistkümnes võrdses

, et rahatrahvi on tasuda ositi kahe osas ning v 27.06.2018. iimase osa tasumise tähtpäev on Ekspertiisitasu määras kohtuväline menetleja hüvitamis viiteteistkümne päeva jooksul, s.o hiljemalt 27.06.2017. ele

2. M.A 27.06.2017 kaebuse, milles taotleb

Kohtuvälise menetleja otsusele esitas vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse ebaseaduslikuks tunnistamist ja 12.05.2017 algatatud menetluse lõpetamist aluse puudumise põhjusel. 2.1. Kaebuse esitaja põhistab esitatud taotlust sellega, et jalutuskäigul koeraga leidis 9 kuuli ning

Ei saa pidada mille kavatses politseile üle anda esimesel võimalusel. ebaseaduslikuks hoiustamiseks, s.t tegevuseks, mis on suunatud salajas hoidmisele eesmärgiga kasutada isiklikuks otstarbeks esemeid või aineid, mis on juhuslikult leitud ja jäetud hoiule, järgnevaks üleandmiseks hoiustamise või kasutamise eesmärgil selleks nende seaduse poolt määratud isikutele nimetatud motivatsiooni ümber ei . Vaidlustatavas otsuses lükata, vaid pigem vastupidi esitatakse kui kinnitatut. 2.2. kaebaja hinnangul ebaproportsionaalsed, mida ei

Määratud trahv ja menetluskulud on saa pidada mõistlikuks ja otstarbekaks rahaliste vahendite kasutamiseks. 2.3. Samuti tuleneb kaebusest, et politseiametnik kohustas kaebajat ultimaatumi vormis

12.05.2017 ning mida allkirjastama dokumente, mis olid eesti keeles, ilma tõlgi juuresolekuta kaebaja tema suhtes ka tegi ilma detailidesse süvenemata, kuna oli stressiseisundis pärast kriminaalasjas tehtud otsuse kuulutamist. 2.4. 15.06.2017 sai kaebaja , millest sai teada, et tema suhtes on

väärteomenetluse otsuse algatatud menetlus seoses laskemoona ebaseadusliku hoiustamisega.

3. ati puudustega, koostas kohus

Kuna kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esit 03.08.2017

ning kaebuse käiguta jätmise määruse millega kohustas kaebajat kõrvaldama puudused hiljemalt 11.08.2017.

4-17-3604 3

4.

11.08 Kaebaja taotleb asja

M.A kõrvaldas puudused .2017, s.o tähtaegselt. läbivaatamist kirjalikus menetluses.

5. 11.08 -

.2017 edastas kohus vastavalt VTMS § le 120 kohtuvälisele menetlejale kaebuse koopia, paludes seisukohta esitatud kaebuse osas ning seisukohta, kas kohtuväline menetleja peab võimalikuks vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses.

6. 21.08.2017

registreeris Viru Maakohus kohtuvälise menetleja seisukoha, millest tuleneb muuhulgas, et kohtuväline menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukohad vastuseks kaebuses toodule on alljärgnevad. 6.1. ine menetleja asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja palub

Kohtuväl jätta otsuse muutmata. 6.2. S

üüteo toimepanemine on tõendatud täies ulatuses ja asja lõpetamiseks alust ei ole. 6.3. on tutvunud

12.05.2017 koostatud väärteoprotokollist on nähtav, et menetlusalune isik oma õigustega ja kohustusega omakäeliselt protokolli allkirjastades , samuti selles, et protokoll on arusaadav ja tõl omakäeliselt ütlused ki vaja ei ole. I k si andis kirjalikult ning mille kohaselt ta sai aru milles teda V süüdistatakse ja tunnistas oma süüd täies ulatuses. äide sellest, et isik allkirjastas temale edastatud väärteoprotokoll stressis ei ole usaldusväärne. eisundis,

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega

, väärteoasja materjalide ning koh

tuvälise menetleja seisukohaga, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

8. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse pii dest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse ri tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 , sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile.

9. inkrimineeritakse Relv 45 lg 1 kohaselt

M.A-le S § rikkumist. RelvS § 45 lg 1 võib elva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või r laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.

10.

Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt teostati kaebaja elukoha aadressil, s.o xxx ringkonnaprokurör Günter Kooviti 20.10.2016 läbiotsimismääruse alusel läbiotsimine. Samal kuupäeval teostatud läbiotsimisprotokollist nähtuvalt leiti ja võeti ära M.A elukoha aadressil teostatud läbiotsimise käigus, m.h 9 padrunit. Kõnealuseid padruneid on menetluse käigus ka vaadeldud ning 10.03.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi markeeringu nr 2 all, täpsemalt p 2.1. all ühte metallist padrunit, kollast värvi kesta ja kuuliga. Padruni pikkus on 29 mm, kesta pikkus 19 mm. Kuuli mõõdud on 10,5 mm ja diameeter 9 mm. Kesta ümbermõõt on 9,5 mm. Padruni rõngasäärisel on survetöötluse toimel markeering Luger 9 mm LAPUA. miku materjalidest, et M.A Järgevalt nähtub toi

4-17-3604 4

elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud ning menetluse käigus vaadeldud padrunid on edastatud ekspertiisi läbiviimiseks ekspertiisiasutusse ning ekspertiisiakti nr 17E-TB0051 alusel tuvastati, et püstolipadruni Luger näol on tegemist laskekõlbliku püstolipadruniga kaliibriga 9x19 mm, mis kuulub tulirelva laskemoona hulka.

11. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule inkrimineerinud RelvS § 45 lg 1 rikkumist ning RelvS §- 89 s 13 ettenähtud väärteo toimepanemist. RelvS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on püstolipadruni Luger näol tegemist tulirelva laskemoonaga. Kohtu poolt juba eelnevalt viidatud RelvS § 45 lg 1 võimaldab laskemoona hoidmist üksnes relvaloa olemasolu korral. Menetluse käigus kogutud tõendikogumist nähtuvalt ei ole vaadeldaval juhul tuvastatud M.A-l relvaloa olemasolu ning ka M.A ise pole menetluse kestel ega ka kohtule adresseeritud kaebuses kinnitanud enesel relvaloa olemasolu. Sellest järeldub, et puudus õiguslik alus Luger padruni kui M.A-l laskemoona hoidmiseks.

12. RelvS § 8913 vastutuse tulirelva laskemoona ebaolulises koguses sätestab ebaseadusliku käitlemise eest või gaasirelvapadrunite ebaseadusliku käitlemise eest. Hinnates järgnevalt, kas teos on sedastatavad talle inkrimineeritava väärteo M.A tunnused, on esmalt põhjendatud välja tuua, et laskemoon ebaolulise koguse mõistet a relvaseadus iseseisvalt ei lahendi nr 3-1-1-40-11 p-s 16.1 ava. Kõrgeima astme kohus on selgitanud, et -st 5, mille p 1 lubab olulise koguse sisustamisel tuleb juhinduda RelvS § 46 lg füüsilisel isikul hoida laskemoona kuni 100 püstolipadrunit. Eeltoodust johtuvalt tuleb

nentida, et

M.A poolt loata ehk ebaseaduslikult ühe püstolipadruni hoidmine oma elukohas on vaadeldav tulirelva laskemoona ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemisena. St, e

- -s 89 t M.A rikkus RelvS § 45 lg t 1 ja realiseeris selliselt RelvS § 13 sätestatud süüteokoosseisu objektiivse koosseisu.

13.

Hinnates süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, nõustub kohus kohtuvälise menetleja lõpphinnanguga, et tuvastatud asjaoludele tuginedes on alust lugeda

M.A käitumist subjektiivse koosseisu päraseks Samas jääb kohus kohtuvälisest menetlejast

. erinevale seisukohale selles, et

M.A realiseeris talle inkrimineeritava väärteo ettevaatamatusest hooletuse vormis. M.A Nii tuleb märkida, et menetluse kestel on selgitanud, et temalt leitud üheksa padrunit on tal juba ammu, ta leidis need metsast ja soovis need välja anda. Viitega kõrgeima astme kohtu lahendi nr 3 le 10 märgib kohus, -1-1-65-16 pet karistusseadustiku (KarS) -de § 16 ja 17 järgi peab isiku tahtlus hõlmama objektiivse koosseisu asjaolusid, mitte aga õigusnorme – teisisõnu ei ole tahtluse aspektist tähtsust sellel,

kas isik oli teadlik koosseisu asjaolude õiguslikust tähendusest. Nii ei ole olukorras, kus isik on teadlik süüteokoosseisu moodustavatest faktilistest asjaoludest, subjektiivse koosseisu tasandil tähtsust asjaolul, kas ta oli tegu toime pannes teadlik kehtivast õiguslikust regulatsioonist. enda selgitust padruni(te) omandamisega Analüüsides M.A seonduvalt, samuti seda, et ta on selgitanud, et soovis padrunid ära anda ning neid samu selgitusi on

M.A korranud ka kohtule adresseeritud kaebuses, siis järeldab kohus kõnealuste selgituste sisust, eelkõige tema selgitusest soovis kõnealused padrunid , et ta politseile üle anda, et on olnud teadlik süüteokoosseisu moodustavatest faktilistest M.A asjaoludest – vastupidisel juhul puuduks tal teadmine ja arusaam laskemoona üleandmise vajalikkusest j asutusele ehk sellesisulise argumendi esitamiseks. Sellele a nõutavusest politsei vaatamata ei ole ta tarvitusele võtnud meetmeid laskemoona üleandmiseks politseiasutusele, vaid on hoidnud seda pikema aja (vt isiku ütlusi, mille kohaselt leidis ta laskemoona metsast juba ammu) vältel oma elukohas. Kohtu veendumuse kohaselt ei ole võimalik selliselt avaldunud objektiivsete asjaolude pinnalt rääkida ettevaatamatusest toime pandud teost, vaid

4-17-3604 5

tegemist on süüteoga, mis on toime pandud tahtlikult ja eesmärgipäraselt ehk kavatsetusega toime pandud teost, mis on olnud suunatud laskemoona hoidmisele oma elukohas.

14. Vastavalt Relv 89

S § 13 laskemoona ebaolulises koguses sätetele karistatakse käitlemi 0 trahviühikut või arestiga s eest rahatrahviga kuni 30 e

. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt kar S § istati menetlusalust isikut Relv 45 lg- 1 s ettenähtud väärte RelvS § 89 o toimepanemise eest 13 45 , s.o 180 euroga. Arvestades, järgi trahviühikuga et sanktsioonimäära keskmiseks on 151 trahviühikut, siis järeldub, et kohtuväline menetleja on menetlusalust isikut karistanud RelvS § 8913 keskmis t

ettenähtud sanktsiooni es määrast väiksem määras sanktsioonimäära alamäära lähedases määras. as ehk

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Hinnates

asub kohus seisukohale, M.A süüd vaatlusaluse süüteo toimepanemises, siis et menetlusaluse isiku süüd ei ole võimalik tuvastatud asjaolude pinnalt vaadelda suurena ega ka sellisena, mis peaks tingima talle karistuse mõistmise sanktsioonimäära keskmises määras, nagu seda tuleb üldjuhul rakendada vastavalt kohtupraktikas väljakujunenud arusaamale. Nii on põhjendatud arvesse võtta, et realiseeris süüteokoosseisu ühe püstolipadruni M.A hoidmisega. Samas asus kohus erinevalt kohtuvälisest menetlejast seisukohale, et M.A pani toime väärteo tahtlikult, selle raskeimas avaldumisvormis. Nagu märgitud, arvestatakse süü kõrval ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse ja süü tunnistamise. Kohus leiab, et menetluse käigus kogutud materjalid, sh menetlusaluse isiku

enda ütlused, annavad aluse seisukohaks, et põhjendatuks tuleb lugeda kahe karistust kergendava asjaolu esinemine, mis peavad kajastuma ka mõistetava karistuse määras. Analüüsides kohtuvälise me

netleja otsustust, leiab kohus, et karistust kergendavate asjaolude arvestamist karistuse määra kindlakstegemisel on kohtuväline menetleja arvestanud. Tuleb selgitada, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete ja asjakohase kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks seadusandja kehtestatud normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Osutatud seisukohast ja juhisest tulenevalt tuleb

M.A suhtes karistusmäära kindlakstegemisel lähtuda seadusandaja kehtestatud keskmisest, milleks on 151 trahviühikut. Nagu kohus

eelnevalt märkis, on M.A teosüüd alust hinnata väikeseks, mistõttu esines(b) alus irduda sanktsioonimäära keskmisest määrast, mõistes talle karistuse, mis jääb alla sanktsioonimäära keskmise. Kohtuvälise menetelja otsusest nähtub aga, et M.A on karistatud sanktsiooni alammäära ületavas määras, mis jääb oluliselt alla sanktsioonimäära keskmise. Sellisest sanktsioonimäära valikust saab kohtu veendumuse kohaselt teha kahtlusteta järeldusi selle kohta, et kohtuväline menetleja on karistusmäära kindlakstegemiseks arvestanud ka karistust kergendavate asjaoludega. Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades menetlusaluse isiku karistusregistri väljavõttest nähtuvat, siis märgib kohus, et menetlusalust isikut on ka eelnevalt väärteokorras karistatud samaliigilise relvadega seotud rikkumise toimepanemise eest. Uue samalaadse süüteo toimepanemine viitab sellele, et eelnevalt määratud karistus oma eesmärki täitnud ei ole ning menetlusalune isik on jätkanud relva ebaseadusliku käitlemise seonduvate süütegude toimepanemist. Samas arvestades, et eelmine samalaadne väärtegu on toime pandud 07.12.2014 ning vaadeldav süütegu on toime pandud 20.10.2016, ehk et tegemist on pika ajavahemikuga, siis vaatamata sellele, et eelmise karistuse näol on tegemist arhiveerimata karistusega, ei saa see evida kaalukat mõju vaadeldaval juhul kohaldatavale karistuse määrale.

4-17-3604 6

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistusmäär on selline, mis vastab täielikult menetlusaluse isiku süüle ning võtab arvesse kõiki seadusest ja kohtupraktikast kohalduvaid aspekte, mis võiksid mõjutada isikule kohaldatavat karistuse määra.

15. Kohtule adresseeritud kaebuses on kaebaja viidanud asjaolule, et menetlustoiminguid

on tema suhtes tehtud tõlgi osavõtuta eesti keeles. Tutvudes väärteotoimiku materjalidega, tuleb nentida, et väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole menetlustoimingutele tõepoolest kaasatud tõlki. Samas tuleb märkida, et VTMS § 24 lg 2 ls 1 kohaselt kaasatakse tõlk kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Materjalidest ei nähtu, et oleks taotlenud tõlgi M.A osavõttu – – väärteoprotokolli on isik üheselt mõistetavalt märkinud, et tõlki ta ei veelgi enam vaja. Seega ei ole võimalik toodud faktiliste asjaolude pinnalt jaatada, et tõlgi menetlusse kaasamata jätmisega oleks kohtuväline menetleja rikkunud M.A kaitseõigust, et

selline menetlusõiguse rikkumine oleks vaadeldav olulise rikkumisena, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine.

16. Mis puudutab kaebaja poolt vaidlustatud ekspertiisitasu suurust, siis , et

märgib kohus konkreetse ekspertiisi maksumus on reguleeritud seadusega – täpsemalt kohtuekspertiisiseadusega (KES). KES § 277 p 20 kohaselt on tulirelvaekspertiisi maksumus 420 eurot. Mis puudutab Seega puuduvad alused ekspertiisi maksumuse vähendamiseks. osutatud menetluskulu väljamõistmist MS § menetlusaluselt isikult, siis selgitab kohus, et VT 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega koostoimes V MS § 38 lg ga 1 ja KrMS § 180 lg 1 kuulub T - ekspertiisitasu välja mõistmisele kaebajast menetlusaluselt isikult ja sellest on juhindunud ka kohtuväline menetleja.

17. uhindude -st 3 ning VTMS 12.

Eelneva kokkuvõtteks ja j s VTMS § 155 ja § 156 lg peatükist, leiab kohus, et kaebuse lahendamisel ilmnes küll kohtuvälise menetleja poolt ebaõige hinnangu andmine süüteokoosseisu subjektiivsele koosseissule, mis ei mõjuta aga kohtuvälise menetleja lõppjäreldust ega õiguslikku järelmit süüküsimuses. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja põhjendatud otsuse lõppjärelduse muutmiseks või

tühistamiseks. Kuna kohtuvälise menetleja poolt määratud tasumise tähtajad menetluskulude on saabunud, siis korrigeerib kohus selles osas kohtuvälise menetleja otsust ja samuti täpsustab tasumise tähtaega rahatrahvi .

/allkirjastatud digitaalselt/