1-17-6457/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2017.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Liis Landsmann

Prokurör Eve Soostar

Kaitsja süüdistatav on kaitsjast loobunud

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: S.M , isikukood: XXX; eluvõi asukoht: xxxx; kodakondsus:

EV; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: ametlikult ei tööta; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 11.11.2014.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 263 p 1 järgi vangistusega 6 kuud, mis jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Väärteokorras karistamata,

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 28.02.2017.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 16.04.2017.a.

süüdistuses KarS § 121 lg 1; § 424 järgi;

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega S.M (üheksa) kuud. Süüdi tunnistada S.M KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 7 (seitse) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 11.11.2014.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 6 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Kriminaalasi nr 1-17-6457

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 16.04.2017.a., s.o 1 (üks) päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud

29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada S.M’le mõistetud karistus, 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 539 (viissada kolmekümmend üheksa) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

18 (kaheksateist) kuud

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada S.M’d täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata S.M üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 05.09.2017.a.

S.M’ suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista S.M’lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 705 eurot;

- kaitsjatasu summas 216 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda jooksul käesoleva kohtuotsuse

12 (kaheteistkümne) kuu jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700057664 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-6457, S.M ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja salvestised:

- 1 CD-plaat helisalvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 05.09.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (05.09.2017.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

S.M ’d süüdistatakse selles, et tema 24.12.2016 kella 4.30 paiku Tiiva-Tihase tänava piirkonnas Tallinnas lõi korduvalt Xxxx tahtlikult rusikaga näo piirkonda, põhjustades löömise tulemusena kannatanule füüsilist valu.

Oma tahtliku tegevusega pani S.M toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse S.M ’d selles, et tema 16.04.2017.a kella 2:19 ajal juhtis tahtlikult Harjumaal Tallinn-Narva maanteel Peterburi tee ja Rahu tee ristmiku lähedal mootorsõidukit Volvo S60 registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,93 mg/l, laiendmääratlusega +/- 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,84 mg/l). Sellise käitumisega rikkus S.M liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse §

36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega S.M pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanule tekitati kuriteo tulemusena moraalset ja füüsilist kahju. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht

S.M’, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.M ’ karistuseks KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust ning KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1 tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõista liitkaristus, suurendades karistust 11.11.2014.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 6 kuu, võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Nimetatud karistusest tuleb lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.04.2017.a., s.o üks päev. Mõistetud vangistus tuleb KarS §

69 lg 1 alusel asendada üldkasuliku tööga 539 tundi, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks tuleb määrata 1 aasta 6 kuud, mille kestel peab S.M täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt S.M’lt välja mõista menetluskulud järgnevalt:

kaitsjatasu summas 120 eurot (millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise eest) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi 1 aasta jooksul.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava S.M ’ süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et S.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1; § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad S.M ’lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe kohaselt ja kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 216 eurot, mis kuulub temalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2017.a. on see 705 eurot, mis kuulub S.M ’lt samuti väljamõistmisele. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada S.M ’lt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Kriminaalasjas asitõendiks olev 1 CD-plaat salvestisega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindub KrMS § § 126, 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts kohtunik