2-17-7947/32 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtt

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 05. september

2017

Tsiviilasi

nr 2-17-7947

A.P.i hagi M.P.i vastu abielu lahutamiseks

Hagi hind

3500 eurot

Kohtukoosseis

kohtunik Kadi Aavik

Asja lahendamine

kohtuistung 30.08.2017

Hageja

A.P. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX)

Kostja

M.P. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX)

Kostja esindaja

vandeadvokaadi abi Karin Ploom (LEADELL Pilv

Advokaadibüroo, e-post: tartu@leadell.com)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada A.P.i ja M.P.i abielu, mis on registreeritud XXX ja mille kohta

on koostatud abieluakt nr XXX.

3. Taastada A.P.ile varem kantud perekonnanimi Ü.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

5. Tagastada kohtuotsuse jõustumisel A.P.ile ½ hageja poolt 23.05.2017

tasutud riigilõivust, s.o. 50 eurot (konto nr XXX XXX, selgitusega „riigilõivu

tagastus tsiviilasjas nr 2-17-7947“).

6. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja kostja

esindajale ning edastada jõustunud kohtuotsus Viljandi Maavalitsuse

rahvastikutoimingute talitusele.

Edasikaebamise kord

TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud; kuivõrd pooled

on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud, siis

apellatsioonkaebust käesolevale otsusele esitada ei saa ning otsus jõustub selle

allkirjastamisest. Ka menetluskulude jaotus ei ole eelnimetatu tõttu vaidlustatav.

Hagi nõue

Hageja 22.05.2017 avalduse järgi sõlmiti poolte abielu XXX XXX. Hageja soovib abielu

lahutada. Poolte kooselu lõppes kaks aastat tagasi. Hageja elab ise alaliselt XXX. Hageja soovib

lahutusel taastada oma endise perekonnanime Ü.. Hageja ühisvara jagada ei soovi. Ühiseid

alaealisi lapsi pooltel ei ole. Hagiavaldusele on lisatud tõend abielu sõlmimise kohta (tl 1-3).

Kostja vastus

Kostja avaldab 26.07.2017 vastuses, et ei vaidle kohtule esitatud abielu lahutamise nõudele

vastu ning palub teha kohtul abielu lahutamise kohta osaotsus. Samas peab kostja vajalikuks

jagada ka abikaasade ühisvara. Kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamiseks (tl 23-26) ja

menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks (78-85).

Kohtuistung 30.08.2017

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja võttis hagi omaks ja palus samuti abielu

lahutada. Lisaks märkis kostja, et on nõus 30.08.2017 istungil üksnes lahutust arutama ja

hiljem arutama hagejaga omavahel ühisvara jagamist. Kostja taotles jätta menetluskulud

hageja kanda põhjusel, et lahutust oleks saanud teha ka kohtueelselt pooltevahelisel

kokkuleppel (TsMS § 164 lg 2). Hageja eelmärgituga ei nõustunud ning märkis, et oli

püüdnud kostjaga kokku saada, kuid kostja ei vastanud telefonile.

Kohus avaldas kohtuistungil, et vastuhagi hagiga ühes menetluses lahendamine ei kiirendaks

asja menetlemist TsMS § 373 lg 1 p 3 mõttes. Pooled avaldasid jõuda vastuhagi osas enne

selle menetlusse võtmist kompromissini, millest lubasid teavitada ka kohut.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel

teise abikaasa vastu. PKS § 65 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasas

vaidlevad abielu lahutamise või lahutamisega seotud asjaolude üle. PKS § 67 lg 1 kohaselt

võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on

lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad

kooselu ei taasta.

Kohus leiab, et pooltevaheline abielu tuleb lahutada. Kohtu hinnangul ei toonud

menetlusosalised kohtuistungil ja kirjalikes dokumentides välja midagi, millest kohtul tekiks

veendumus, et poolte ühine kooselu ning abielusuhted on võimalik taastada.

Kohus selgitab täiendavalt, et abielu ajal soetatud vara jagamine on võimalik ka pärast abielu

lahutamist.

Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 otsustab kohus kohtuotsuse tegemisel menetluskulude jaotuse

ning menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja on esitanud 31.08.2017 menetluskulude nimekirja, milles soovib, et hageja hüvitaks

kostjale menetluskulud kogusummas 411,70 eurot (sh käibemaks). Lisaks taotleb kostja, et

hageja tasuks kostjale menetluskuludelt ka viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud

määras.

Kostja vaidleb hageja menetluskulude nimekirjale 01.09.2017 seisukohas vastu, märkides, et

proovis kostjaga varasemalt kontakti saada, et lahutada perekonnaseisuametis, aga tema ei

suvatsenud kordagi vastata.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, mh kui

kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe

abikaasa olulisi vajadusi. Kohus on seisukohal, et kohtuni ei ole toodud selliseid erilisi

asjaolusid, mis annaks aluse kalduda kõrvale lg-s 1 sätestatud üldreeglist. Seetõttu tuleb

poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Pooled loobunud kohtuistungil apellatsiooniõiguse esitamisest (tl 137) ning hageja on

taotlenud poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb TsMS § 150 lg 2

p 3 alusel A.P.ile tagastada ½ hageja poolt 23.05.2017 tasutud riigilõivust, s.o. 50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik