1-07-6923/12 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1-07-6923

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.juuni 2009.a. Kuressaare Kriminaalasja number 1-07-6923 Kohtunik Reena Undrest Menetlustoiming Tallinna kohtutäitur Mati Kadak avalduse E.L-ile mõistetud rahalise karistuse asendamiseks lahendamine Menetlusosalised Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (Kaupmehe 14-40 Tallinn)

Süüdimõistetu/võlgnik E.L (isikukood xxx, ) Prokurör Svetlana Raudsepp Kohtuistungi toimumise aeg 16.juuni 2009.a. Kohtuistungil osalesid

RESOLUTSIOON Süüdimõistetu/võlgnik E.L Prokurör Svetlana Raudsepp

1. Asendada E.L-ile Pärnu Maakohtu 1.juuni 2007.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-6923 mõistetud lõplik rahaline karistus 194 miinimumpäevamäära so

9700 krooni üldkasuliku tööga 128 tundi, mis tuleb ära teha kahe kuu jooksul arvates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2. Määrata E.L üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve

alla ja kohustada E.L üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-is 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

1-07-6923

2(4) viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

3. Kui süüdimõistetu E.L hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud karistuse täitmisele.

Saata käesoleva määruse koopia menetlusosalistele ja süüdimõistetu elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruse teinud kohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK

1. süüdi kuriteos Pärnu Maakohtu 1.06.2007.a. kohtuotsusega tunnistati E.L

KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus – 194 miinimumpäevamäära so 9700 krooni riigituludesse. Kohus määras KarS § 66 sätete kohaselt mõistetud rahalise karistuse E.L-i poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 10 kuud, igakuise maksega 970 krooni hiljemalt iga kuu 30.kuupäevaks.

2.

02.04.2009.a. esitas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak maakohtule avalduse E.L-ile karistuse asendamiseks /t.l. 279/. Avalduse kohaselt Tallinna kohtutäitur Mati Kadak büroos on 23.05.2008.a algatatud

täitemenetlus Pärnu Maakohtu 01.06.2007.a kriminaalasi nr 1-07-6923 alusel

E.L (isikukood xxx) suhtes rahalise karistuse 9700.00 krooni sissenõudmiseks.

Kohtutäituriabi-kuller Ariz Meriniit toimetas võlgnikule 16.06.2008.a kell 19.10

täitedokumendid ( pani postkasti) eelnevalt käidud 13.06.2008.a kell 13.10 kohal aadressil

vvvvvvvvvvv. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seaduse §326 alusel loetakse dokumendid kätte toimetatud, kui on käidud kaks korda erineval ajal ja kolme päeva vahega.

Teatele võlgnik ei ole reageerinud ja senini vabatahtlikult ei ole rahalist karistust tasuma

asunud Tallinna kohtutäitur Mati Kadak vahendusel ja ei ole teatanud ka rahalise karistus tasumise kohta. Kohtute Raamatupidamiskeskuse 21.03.2009.a andmetel rahaline karistus on tasumata. Täitemenetluse käigus selgus, et võlgnik ei oma pangaarvel piisavalt raha et täita kohtuotsusega välja mõistetud summad, samuti ei ole registreeritud võlgniku nimele vallas-, kinnisregistervara. Seisuga 31.03.2009.a rahaline karistus 9700.00 krooni ning sundraha ja kaitsjatasu summas 6977.07 krooni on tasumata. Antud ajal kannab karistust Murru vanglas kuni 13.06.2009.a ja alates 03.11.2008.a elukoht vvvvvvvvvvvv. Kohtutäituri programmis on menetluses veel 24 nõuet E.L vastu.

Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 kui rahalise karistusena või varalise karistusena

mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole

pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras.

KrMS § 423 kriminaalmenetluse kulude ja muud rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätted rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

Lähtudes ülaltoodule ja juhindudes ™S § 206 (2), KrMS § 417 (3) ning § 423 palub

kohtutäitur otsustada küsimus vastavalt KarS § 70-71 sätestatud korras rahalise karistuse

1-07-6923

3(4) summas 9700.00 krooni ja menetluse kulud summas 6977.07 krooni kokku summas 16677.07 krooni asendamiseks E.L-i (xxx) suhtes

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 3. E.L kinnitab fakti, et talle määratud rahaline karistus 9700 kr on maksmata, kuna

tal ei ole olnud võimalik kõiki tema vastu esitatud nõudeid korraga tasuda. E.L

vabanes kinnipidamiskohast 13.06.2009.a. ja käesoleval ajal tegeleb töö otsimisega. E.L on nõus rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga.

4. Prokurör leiab, et E.L-i puhul võib rahalise karistuse asendada üldkasuliku tööga.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud süüdimõistetule mõistetud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.

KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui kohtutäitur on maavõi linnakohtule saatnud avalduse,

milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise

karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.

Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse osalise tasumise

korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud

summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise või süüdimõistetu varale sissenõude pööramise lahendab täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.

KarS § 70 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s

69 sätestatud korras (lg 1). Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust (lg 2). Rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva (lg 3).

KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku

tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul (lg 1).

Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi

päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (lg 2). Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud.

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada

süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on

kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse (lg 3). Üldkasuliku töö

tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

vastavalt KarS §-s 75 sätestatule (lg 4). Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad tööja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne

vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (lg 5). Kui süüdimõistetu

hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud

1-07-6923

4(4)

vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (lg 6).

Asjas on tuvastamist leidnud, et süüdimõistetu E.L ei ole käesolevaks ajaks talle

mõistetud rahalise karistuse summat 9700 krooni tasunud ja seega on rahalise karistuse

asendamine põhjendatud. Kohus leiab, et E.L-i puhul ei ole rahalise karistuse

asendamine vangistusega otstarbekas ning asendab rahalise karistuse üldkasuliku tööga.

E.L on selleks oma kirjaliku nõusoleku andnud ja kinnitanud, et tema tervislik seisund võimaldab teha üldkasulikku tööd. E.L-ile mõistetud ja tänaseni tasumata rahalise karistuse summa on 9700 krooni so

194 miinimumpäevamäära, mille asendamisel vangistusega oleks vangistuse pikkuseks 64

päeva. Kuivõrd ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb

E.L-ile määratud rahaline karistus asendada üldkasuliku tööga 128 tundi. Kohus

määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud ja määrab E.L-i üldkasuliku töö

tegemise ajaks elukoha järgse kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustab teda järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

Kohus leiab, et kohtutäituri poolt taotletud menetluskulude summas 6977 asendamiseks puudub seaduslik alus, kuna tegemist ei ole mõistetud rahalise karistusega.

R.Undrest kohtunik