2-11-33780/214 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. september 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-33780

Tsiviilasi

Nadežda Narveti hagi Farhat Gusseinovi ja Tatiana

Guseynova vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Farhat Gusseinovi apellatsioonkaebuse hind 56 393 eurot

29 senti

Tatiana Guseynova apellatsioonkaebuse hind 56 393 eurot

29 senti

Nadežda Narveti vastuapellatsioonkaebuse hind 1548 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. novembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Farhat Gusseinovi apellatsioonkaebus

Tatiana Guseynova apellatsioonkaebus

Nadežda Narveti vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja I): Farhat Gusseinov (isikukood XXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa

Apellant (kostja II): Tatiana Guseynova (isikukood XXX,

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Henn Koduvere

Vastuapellant (hageja): Nadežda Narvet (isikukood XXX),

esindaja riigi õigusabi korras advokaat Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 4. novembri 2016 otsus.

2. Jätta Nadežda Narveti hagi Tatiana Guseynova vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks

rahuldamata.

3. Saata Nadežda Narveti hagi Farhat Gusseinovi vastu maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Farhat Gusseinovi ja Tatiana Guseynova apellatsioonkaebused rahuldada ja Nadežda

Narveti vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas

lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Nadežda Narvet (hageja) esitas 19. juulil 2011 OÜ Astravia (äriregistrist kustutatud), Farhat

Gusseinovi (kostja I) ja Tatiana Guseynova (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 162 242,55 eurot ning viivised 27 620,39 eurot.

Hageja esitas 1. aprillil 2014 täpsustatud hagiavalduse, milles palus mõista kostjatelt I ja II

solidaarselt hageja kasuks välja 60 500 eurot.

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja tema abikaasa Juri Ševjakov 29. oktoobril 2008

OÜ-ga Astravia notari juures vahetuslepingu, mille kohaselt andsid hageja ja tema abikaasa

OÜ Astravia omandisse neile ühisomandina kuuluva neljatoalise korteriomandi asukohaga XXX

Narva. Vastutasuks võttis OÜ Astravia enda kohustuseks anda hageja ja tema abikaasa omandisse

üle ühetoaline korteriomand asukohaga XXX Narva ja kahetoaline korteriomand asukohaga XXX

Narva. Tehingu teostamise ajal olid mõlemad korterid OÜ Astravia omandis. Vahetuslepingu

sõlmimise ajal oli korter asukohaga XXX koormatud hüpoteegiga AS-i Hansapank kasuks

summas 440 000 krooni ja korteri suhtes oli kinnistusraamatusse kantud keelumärge kinnisasja

käsutamiseks. Korter asukohaga XXX oli koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks summas

500 000 krooni. Mõlemad hüpoteegid olid seatud kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.

Vahetuslepingu sõlmimisel sõlmiti ka asjaõiguslikud lepingud XXX korteri ja XXX korteri

suhtes. Käsutamise keelumärke tõttu jäi asjaõiguslik leping XXX korteri osas sõlmimata ja OÜ

Astravia võttis endale vahetuslepinguga kohustuse kustutada keelumärge kolme kuu jooksul

arvates vahetuslepingu sõlmimise hetkest ja sõlmida vastav asjaõiguslik leping, mille alusel pidi

korteriomand üle minema hagejale ja tema abikaasale. Hageja ja tema abikaasa poolt

OÜ-le Astravia antud XXX korter oli vahetuslepingus hinnatud 890 000 kroonile. OÜ Astravia

poolt hagejale ja tema abikaasale antud XXX korter oli hinnatud summas 350 000 krooni ja XXX

korter summas 480 000 krooni. OÜ Astravia võttis vahetuslepinguga kohustuse maksta vastu

antavate korterite eest juurde 60 000 krooni hiljemalt 12. novembril 2008. Samuti võttis OÜ

Astravia vahetuslepinguga kohustuse likvideerida hüpoteegiga tagatud kohustused ja kustutada

kinnistusraamatus kanded korterite koormamise kohta kolme kuu jooksul arvates vahetuslepingu

sõlmimise hetkest. OÜ Astravia ei täitnud oma kohustusi. Täitemenetluse tagajärjena võõrandati

mõlemad korterid täitemenetluse korras. XXX korter läks otse OÜ Astravia omandist üle Sergei

Koltsovi omandisse ning XXX korter läks üle Maryna Osiptsova omandisse. OÜ Astravia poolt

omandatud XXX korteri müüdi omandamisega samal päeval edasi Tatjana Koronovale. OÜ

Astravia kustutati likvideerimismenetluse tagajärjel 27. märtsil 2014 äriregistrist, mistõttu pole

nõude menetlemine OÜ Astravia suhtes võimalik.

Kostjate vastu esitatud kahju hüvitamise nõue on lepinguvälise kahju hüvitamise nõue. Kostja I

tegutses vahetuslepingu sõlmimisel OÜ Astravia juhatuse liikmena ning kostja II oli OÜ Astravia

osanik. OÜ-l Astravia tekkisid juba 31. detsembri 2007 seisuga majandusraskused ja

maksejõuetuse eeldused ning OÜ Astravia lõpetas faktiliselt oma tegevuse 2008. aasta sügisel.

Seetõttu tegutsesid kostja I ja kostja II vastu võttes otsuseid, mis olid vajalikud vahetuslepingu

sõlmimiseks, teadlikult nii, et veenda notarit ja hagejat selles, et OÜ Astravia kavatseb oma

kohustusi täita. Hageja ja tema abikaasa kaotasid toimunu tagajärjel XXX korteri ilma

vastusoorituseta. Olukord, milles hageja oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu

ei oleks esinenud, on XXX korteri säilimine või võimalus saada sarnane korter. Veebileheküljel

City24 avaldatud sarnaste korterite müügikuulutuste järgi on sarnaste korterite müügihinnad

52 000 ja 69 000 eurot. Keskmiseks hinnaks kujuneb seega 60 500 eurot. Hageja abikaasa Juri

Ševjakov suri 6. oktoobril 2010. Tema pärijateks on lapsed Galina Mihhalskaja, Mihhail Ševjakov,

Grigori Ševjakov ning Aleksei Ševjakov. Pärijad loovutasid 14. aprillil 2015 kõik nõuded kostja I

ja kostja II vastu, mis on esitatud käesolevas tsiviilasjas, ja kõik teised nõuded kostja I ja kostja II

vastu, mida võib käesolevas tsiviilasjas või väljaspool seda esitada ja mis tulenevad Jury Ševjakovi

ja OÜ Astravia 29. oktoobril 2008 sõlmitud vahetuslepingust. Haginõue kuulub seega tervikuna

hagejale.

2. Kostja I vaidles hagile vastu. 29. oktoobri 2008 lepingu pooleks oli OÜ Astravia juriidilise

isikuna, mitte kostja I, mistõttu puudub hagejal kostja I vastu nõudeõigus. Enne korterite

väljavalimist tutvus hageja veel mitme OÜ Astravia pakutud korteriga Narvas ja Narva-Jõesuus,

kuid otsustas valida just vaidlusalused korterid. Hagejale oli tehingu sõlmimise ajal teada

võõrandatavate korteriomandite kinnistusraamatu kannete seis ja puuduvad viited sellele, et hageja

olnuks piiratud teovõimega isik. Hageja sai seega üheselt aru, millise tehingu ta sõlmib ning võttis

enesele riski, et hüpoteeke ei õnnestu kustutada ja keelumärked jäävad kehtima. Kostja I ei nõustu,

et OÜ Astravia oli juba 31. detsembri 2007 seisuga majandusraskustes. Asjaolust, et lepingu

sõlmimisel ei toimunud osaühingu arvel rahalisi liikumisi, ei saa teha järeldust, et

majandustegevus üldse puudus. Äriühingul oli 2006. aastal märkimisväärne kasum ja kuigi

2007. aasta lõppes kahjumiga, oli äriühingul jätkuvalt põhivara rohkem kui kohustusi, omakapital

moodustas 72 969 eurot ning samuti oli märkimisväärne jaotamata kasum. Kuivõrd OÜ Astravia

tegutses kinnisvaratehingutega, tekkisid hilisemad makseraskused seetõttu, et üldteadaolevalt

toimusid järgnevatel aastatel märkimisväärsed kinnisvarahindade langused, kuid mitte juhatuse

liikme pahatahtlikkusest. Kostja I käitumine ei ole seega süüline, vaid see oli tavapärane

majandustegevus, mis ei õnnestunud seoses alanud majanduskriisiga.

Kahjuhüvitise kindlaksmääramisel omab VÕS § 132 lg-st 1 tulenevalt keskset tähendust XXX

korteri väärtus käesoleval ajal. Kostja I ei nõustud, et korteri väärtus käesoleval ajal on 60 500

eurot, kuivõrd kahe korteri valim, mille hagejad esitasid, pole usaldusväärne. AS Pindi Kinnisvara

6. mai 2015 asjatundja arvamuse kohaselt on korteriomandi tõenäoline turuväärtus ca 45 000

eurot. Lisaks on kostja II hagejale maksnud sularahas 15 000 krooni hüvitist ja andnud hagejale

talle kuulunud Renault Trafficu registreerimisnumbriga 782ABN väärtusega 10 000 krooni.

Hageja võimalikust kahjuhüvitisest tuleb seega kokku maha arvata 25 000 krooni ehk 1597,79

eurot. Kuna hagejad elasid korterites enne nende võõrandamist, said nad kasutuseelise, mistõttu

tuleb võimalikust kahjuhüvitisest maha arvata kasutusõiguse väärtus 1664 eurot. Esindaja esindab

määratud korras küll üksnes kostjat I, kuid samad argumendid pädevad ka kostja II vastuväidetena.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 4. novembri 2016 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja 56 393,29 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt kuulub esitatud nõue tervikuna hagejale, kuna Juri Ševjakovi

pärijad otsustasid loovutada käesolevas menetluses nende esitatud nõuded hagejale.

Maakohus nõustus, et kostjad vastutavad OÜ Astravia juhatuse liikmetena ÄS § 188 lg 1 alusel.

Maakohus selgitas, et vaidlust ei ole selles, et OÜ Astravia ei täitnud vahetuslepingust tulenevaid

kohustusi ning vastutanuks hageja ees VÕS § 115 lg 1 alusel täitmata jätmisest tuleneva kahju

eest. Kuna OÜ Astravia on äriregistrist kustutatud, ei saa tema suhtes nõuet esitada. Hageja

esitatud tõendid OÜ Astravia tegevusest vahetuslepingu sõlmimisele järgneval ajal kuni

äriregistrist kustutamiseni kinnitavad, et OÜ-le Astravia laekus aastatel 2009 – 2010 tehtud

müügitehingutest märkimisväärne raha. Vähemalt osa sellest oleks võidud kasutada

vahetuslepingu täitmiseks ja kostjale tekitatud kahju hüvitamiseks. OÜ Astravia lõpetamiseelsest

tegevusest nähtub, et ta ei kohelnud võlausaldajaid ühetaoliselt, jättes kohustused hageja ja Juri

Ševjakovi ees täielikult tähelepanuta.

Maakohus mõistis kostjatelt kahjuhüvitisena välja 55 333 eurot. Pooled olid vahetuslepingus

XXX korteri hinnaks määranud 56 881 eurot. Hageja esitas hinnatõendina kinnisvaraportaali

City24 kaks samaväärsete korterite müügikuulutust hindadega 52 000 eurot ja 69 000 eurot.

Kostjad esitasid AS Pindi Kinnisvara 6. mai 2015 arvamuse nr 397195, mille kohaselt on XXX

korteri tõenäoline turuväärtus 6. mai 2015 seisuga 45 000 eurot. Kolme pakutud hinna keskmine

on 55 333 eurot, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Lisaks kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt

XXX korteri akende vahetamise maksumuse osas summas 1060 eurot 29 senti. Maakohus leidis,

et pole tõendeid selle kohta, et kostja I hüvitas hagejale vahetuslepingu p 4.1 alusel erinevatel

viisidel 1597 eurot 79 senti.

Maakohus jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kuna asi lahendati kostja kahjuks ja

hagi jäi rahuldamata väikeses osas.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 4. novembri 2016 otsuse

tühistamist ja asja uueks arutamiseks saatmist samale maakohtule või uue otsuse tegemist, millega

jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostjate menetluskulud.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) sätestab ÄS § 188 lg 1 äriühingu osaniku vastutuse. Kostja I ei olnud äriühingu osanikuks ega

saa seetõttu vastava sätte alusel hageja ees vastutada. Samuti ei selgu kohtulahendist, millise

äriühingu otsuse vastuvõtmisega on kostja I ja kostja II hagejale kahju tekitanud. Hageja saanuks

ÄS § 187 lg-st 2 ja 4 tulenevalt nõuda kahju tekitamisel äriühingule juhatuse liikme poolt selle

hüvitamist äriühingule, kuid mitte iseendale;

2) puudub alus sedastada ka deliktiõiguslikku vastutust kostja I vastu. Kostja I ei ole toime pannud

õigusvastast tegu hageja suhtes. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal I oli algusest peale eesmärk

hagejat tahtlikult kahjustada. Tegemist oli tavapärase majandustegevusega. Hageja on

istungiprotokollist nähtuvalt võtnud omaks asjaolu, et ta tutvus enne korterite välja valimist veel

mitme korteriomandiga, mis polnud keelumärgetega koormatud, kuid ta otsustas teha valiku

vaidlusaluste korteriomandite kasuks. Hageja oli lepingut sõlmides teadlik kinnistusraamatu

seisudest ning ei valinud korteriomandeid, mis ei olnud seotud vastavate riskidega;

3) on hageja kohtuistungil omaks võtnud, et ei küsinud notarilt selgitusi ja seeläbi ei soovinud ise

teadlikult või vähemalt raske hooletusega aru saada lepingu tingimustest, nende võimalikest

riskidest ja tagajärgedest. Osundatud asjaolu pidanuks VÕS § 139 lg 1 alusel tingima eraldiseisvalt

hinnates kahjuhüvitise vähendamise isegi kui hagi rahuldati;

4) oli tehingu tegemise ajal OÜ-l Astravia majandustegevus olemas ja äriühingule kuulus varana

ka teisi korteriomandeid. OÜ Astravia ei olnud juba 31. detsembril 2007 majandusraskustes.

Kostjal I ei olnud saabuva majanduskriisi sügavust võimalik ette ennustada. Hilisemad

makseraskused tekkisid OÜ-l Astravia üksnes seetõttu, et järgnevatel aastatel langesid

kinnisvarahinnad märkimisväärselt, mitte aga juhatuse liikme pahatahtlikkusest ja heade kommete

vastasest tegevusest;

5) omab VÕS § 132 lg-st 1 tulenevalt kahju ulatuse kindlaksmääramisel keskset tähendust

korteriomandi, asukohaga XXX Narva, väärtus käesoleval ajal. Korteri hinda ei saa määratleda

selle alusel, kumb pool rohkem hinnapakkumisi kohtule esitas ning nendest keskmise

arvutamisega;

6) on üldteadaolev, et kinnisvaraturul on pakkumishinnad kõrgemad kui tehinguhinnad ning

remonditud korterite hinnad on kallimad kui remontimata korterite hinnad. XXX , Narva korter

oli remontimata. Hagi rahuldamisel tulnuks lähtuda AS Pindi Kinnisvara arvamusest, mille

kohaselt on korteri tõenäoline turuväärtus 45 000 eurot, kuna see on tehtud konkreetse

korteriomandi kohta;

7) tulnuks võimalikust kahjuhüvitisest maha arvestada 1597,79 eurot, kuna kostjad on läbi teise

äriühingu maksnud Juri Ševjakovile hüvitist summas 15 000 krooni ning kostja I andis Juri

Ševjakovile sõiduauto Renault Traffic, mille arvelt tuli poolte kokkuleppe järgi võlgnevusest maha

arvata 10 000 krooni. Hageja võttis kohtuistungil õigeks, et Juri Ševjakov sai raha, kuid mitte

seoses vaidlusaluse lepinguga. Samuti on õigeks võetud sõiduauto saamine, kuid selle väärtuseks

hindas hageja 300 eurot. OÜ Estravia Estblat poolt teostatud pangaülekandega Juri Ševjakovile on

tõendatud, et summad olid üle kantud vahetuslepingu eest;

8) tuleb kahjuhüvitisest VÕS § 127 lg 5 järgi maha arvestada kasu. Hageja sai kasutuseelise, kuna

elas korteriomandites enne kui need võõrandati. Võimalikust kahjuhüvitisest tuleb maha arvata

kasutuseelise väärtus 1984 eurot;

9) ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja I ei kasutanud OÜ Astravia rahalisi

vahendeid sihipäraselt, s.o kohustuste kandmiseks. Kui hagejal on kahtlus, et kosta ei ole rahalisi

vahendeid sihipäraselt kasutanud, ei saa ta osundatud nõuet käesolevas menetluses enese kasuks

maksma panna. Nimetatud nõuet oleks võimalik esitada üksnes äriühingule kahju hüvitamiseks

ning seeläbi vajadusel täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks.

5. Hageja vaidleb kostja I apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist ning

menetluskulude kostja I kanda jätmist.

6. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 4. novembri 2016 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtusse

uueks arutamiseks. Kostja II palus jätta menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1), mis annab

aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja maakohtusse uueks arutamiseks tagasisaatmiseks.

Kostjal II oli maakohtu menetluse jooksul arusaamine, et kostja I esindaja on ka kostja II esindaja

ning ka maakohus luges Anti Aasmaad nii kostja I kui ka kostja II esindajaks;

2) ei olnud kostja II OÜ Astravia juhatuse liige, vaid osanik. Juhatuse liikmete ja osanike vastutuse

eeldused on erinevad. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta ÄS § 135 lg 2, mille kohaselt

osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. ÄS § 188 lg 1 ei anna nõudeõigust osaniku

vastu võlausaldajale. Äriseadustik ei sätesta osaühingu võlausaldaja jaoks võimalust nõuda

tehingust osaühinguga tuleneva kahju hüvitamist otse osaühingu osanikult endale;

3) võtsid hageja ja tema abikaasa teadlikult riski, sõlmides äriühinguga tehingu, mille alusel nad

said hüpoteekidega ja keelumärkega koormatud korterid. Kostjad ei ole hagejaid petnud ega

korteritel lasunud koormatisi varjanud. Hageja ei nõudnud lisatagatisi ja soovis tehingut teha antud

tingimustel;

5) langes viie kuuga (2008 oktoober kuni 2009 märts-aprill) korterite rahas mõõdetav väärtus

praktiliselt kolmandiku võrra (kd V, tl 48). Hinnad jätkasid langustrendi ja kinnisvaraturg langes

sisuliselt kokku. Inimesed ja ka ettevõtjad ei osanud sellist arengut ette näha. Hinnataseme

püsimisel oleks korterite müügist laekuva tulu arvel saanud hageja ees kohustused täita;

6) oli tekkinud kahju puhul tegemist lepingulise kohustuse rikkumisest tekkinud kahjuga ning kuna

OÜ Astravia poolt rikutud kohustuse eesmärk ei olnud muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille

hüvitamist nõutakse, ei saa VÕS § 1044 lg 2 järgi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist nõuda;

7) ei saa nõuet põhistada sellega, et kostja juhatuse liikmena tasus teiste võlausaldajate võlgnevusi,

kuid mitte hageja omi. Kui hagejal on kahtlus, et kostja ei kasutanud rahalisi vahendeid

sihipäraselt, siis osundatud nõuet käesolevas menetluses hageja enese kasuks maksma panna ei

saa;

8) oleks võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine pankrotiseaduses sätestatud tehingute

tagasivõitmise aluseks, aga mitte osaühingu osaniku vastu nõude esitamise aluseks. Isegi kui

oletada, et antud asjaolu oleks aluseks nõude esitamiseks osaühingu osaniku vastu, ei oleks see

teisi võlausaldajaid arvestades aluseks kogu kahju väljamõistmiseks, vaid arvestada tuleks hageja

nõude proportsiooni teiste võlausaldajate nõuete hulgas;

9) ei ole hageja OÜ-lt Astravia kohustuse täitmist nõudnud, pöördunud OÜ Astravia vastu

õigeaegselt kohtusse, taotlenud OÜ Astravia pankroti väljakuulutamist ega ole isegi oma nõudest

teatanud likvideerijale ja ajutisele pankrotihaldurile. Kuna hageja ei ole tekkiva kahju

vähendamise võimalusi võlgniku OÜ Astravia suhtes absoluutselt kasutanud, ei ole alust rahuldada

ka hageja nõuet võlgniku osaniku vastu;

10) ei väljenda müügikuulutused vara hinda, vaid hinnasoovi. Maakohus oleks korteri turuhinnana

pidanud aluseks võtma AS Pindi Kinnisvara 6. mai 2015 turuülevaates esitatud hinna 45 000 eurot,

kuna see on antud kinnisvara eksperdi poolt ja selles on arvesse võetud kogu asjassepuutuv

turusituatsioon;

11) on OÜ Astravia kohustuste katteks hagejale tasunud 25 000 krooni ehk 1597 eurot 79 senti,

mis tuleb kahju väljamõistmisel kahjuhüvitisest maha arvata;

12) tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest arvestada maha kasu. Hageja sai kasutuseelise, kuna

elas saadud korterites enne, kui need võõrandati. Kasutusõiguse väärtuseks on 1664 eurot, mis

tuleb võimalikust kahjuhüvitisest maha arvata.

7. Hageja vaidleb kostja II apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist ning

menetluskulude kostja II kanda jätmist.

8. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 4. novembri 2016 otsuse

tühistamist osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada

hagi täies ulatuses. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.

Vastuapellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt arvutas maakohus valesti korteriomandi

hinna. Hageja on tõendanud ja põhistanud talle tekitatud kahju objektiivsete tõenditega. Pooled

määrasid vastavalt vahetuslepingule korteriomandi XXX Narva hinnaks 890 000 krooni

ehk 56 8881 eurot. Hagiavaldusega esitas hageja veebileheküljel City24 avaldatud sarnaste

korterite müügikuulutused seisuga 1. aprill 2014 ning antud korterite hinnad on 52 000 eurot

ja 69 000 eurot. Kuna samalaadsete korterite müügihinnad praegu ja korteri hind

võõrandamistehingu teostamise päeval on võrdsustatavad, on põhjendatud kahju suurus

56 881 eurot, millele lisandub akende vahetamise maksumus summaas 1060 eurot 39 senti.

9. Kostja I ja kostja II vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata

jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et kostja I ja kostja II apellatsioonkaebused tulevad rahuldada ja hageja

vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 ja

p 3 alusel Viru Maakohtu 4. novembri 2016 otsuse ning jätab hagi kostja I vastu kahjuhüvitise

väljamõistmiseks rahuldamata ja saadab hagi kostja II vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja

kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ning sellised rikkumise toovad kaasa maakohtu

otsuse tühistamise.

11. Asja materjalide kohaselt sõlmisid hageja ja tema abikaasa ning OÜ Astravia 29. oktoobril

2008 korteriomandite vahetuslepingu (I kd tl 8-13), mille kohaselt hageja koos abikaasaga andsid

üle OÜ Astravia omandisse neljatoalise korteri asukohaga XXX Narva ning said OÜ-lt

Astravia ühisomandisse ühetoalise korteri asukohaga XXX Narva ja kahetoalise korteri asukohaga

XXX Narva. Tehingu sõlmimise ajal oli korter asukohaga XXX Narva koormatud hüpoteegiga ja

antud korteri suhtes oli kinnistusraamatusse kantud keelumärge kinnisasja käsutamiseks. Korter

asukohaga XXX Narva oli koormatud hüpoteegiga.

Vahetuslepingu p-s 4.1. OÜ Astravia kohustus tasuma juurdemaksu 60 000 krooni hageja abikaasa

pangakontole hiljemalt 12.11.2008 ning lepingu p-i 6.3 kohaselt kohustus OÜ Astravia

kõrvaldama kolme kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist vahetuse esemeks olnud

korteriomanditele kantud hüpoteegid ja ühelt korteriomandilt (asukohaga XXX Narva) käsutamise

keelumärke.

Hagiavalduses märgitu järgi taotleb hageja kostjalt I (kui OÜ Astravia juhatuse liikmelt) ja kostjalt

II (kui OÜ Astravia osanikult) talle väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist lepinguvälise kahjuna,

s.o õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel (VÕS § 1045 jj).

12. Hageja väitel tekitasid kostjad talle õigusvastaselt kahju seeläbi, et 1) korteriomandite

vahetuslepingu sõlmimise ajal 29.10.2008 olid kostjad teadlikud, et OÜ Astravia majanduslikku

seisundit arvestades ei olnud osaühing võimeline täitma vahetuslepingu p-dest 4.1 ja 6.3 tulenevaid

kohustusi; 2) kostjad olid teadlikud OÜ Astravia maksejõuetusest ning vahetustehingu sõlmimisel

ei käitunud juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega; 3) kostjad tegutsesid

vahetuslepingu sõlmimisel 29.10.2008 pahatahtlikult (heade kommete vastaselt), sest OÜ Astravia

lõpetas faktiliselt oma tegevuse juba 2008 sügisel; 4) panid kostjad toime kelmuse, sest lõid

hagejale ja tema abikaasale ebaõige ettekujutuse tehingut puudutavate asjaolude kohta ning

OÜ Astravia võimele tehingut täita

13. Eelkõige käsitleb ringkonnakohus kostja I (juhatuse liikme) vastutust osaühingu võlausaldaja

(hageja) ees.

Hageja kui OÜ Astravia võlausaldaja on esitanud nõude kostja kui OÜ Astravia juhatuse liikme

vastu ja nõuab kahju hüvitamist.

13.1. Äriühingu juhtorganite liikmed võivad võlausaldajate ees otse vastutada juhul, kui nad

rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas

ühingu võlausaldajate kaitseks (vt Riigikohtu 31. märtsi 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10,

p 30; 25. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Samuti võib juhatuse liikme poolt

osaühingu võlausaldaja suhtes toimepandav õigusvastane tegu seisneda heade kommete vastases

tahtlikus käitumises (VÕS § 1045 lg 1 p 8).

Nähtuvalt asja materjalidest võiks hageja nõude alusnormideks olla nii VÕS § 1045 lg 1 p-d 7

kui 8. Hageja poolt on hagiavalduses esitatud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud võrdlemisi

ebaselgelt ja seetõttu on arusaamatu, millisele juhatuse liikme kohustuse rikkumisele hageja

tugineb otsevastutuse alusena. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumiseks võiks olla ÄS § 180

lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu

pankrotiavaldus (vt Riigikohtu 22. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12;

17. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11). Pankrotiavalduse õigel ajal esitamine

peab tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate

nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Samuti on selle kohustuse eesmärk tagada, et

sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid

kohustusi ta ei suuda täita (vt Riigikohtu 25. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12,

p 12). Sellisel juhul on juhatuse liikme vastutuse aluseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7.

Heade kommete vastane tahtlik käitumine otsevastutuse alusena on võimalik eelkõige juhul, kui

juhatuse liikme tegevuse eesmärgiks on võlausaldajale sellise kahju tekitamine või kui sellise

kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja juhatuse liikmele seetõttu

ettenähtav. Nõude alusnormideks on VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 8. Heade kommete vastase tahtliku

kahju tekitamisena osaühingu võlausaldajale ei ole käsitletavad need juhtumid, kus vastav juhatuse

liikme käitumine on hinnatav nõuetekohase käitumisena.

13.2. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude tõendamise koormus jaguneb selliselt, et

võlausaldaja peab hagejana nõude maksmapanekul tõendama, et kostja on võlgniku juhatuse

liikmena rikkunud võlausaldaja kaitseks kehtestatud õigusnormi või on käitunud heade kommete

vastaselt ja, et talle on sellise rikkumise tõttu tekkinud kahju. Nende eelduste tõendamisel vabaneb

kostja vastutusest, kui ta tõendab, et esineb mõni seaduses (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1-4)

sätestatud õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1)

(vt Riigikohtu 17. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p 12).

Lähtudes hagiavaldusest oleks pidanud hageja tõendama eelkõige, millal muutus OÜ Astravia

maksejõuetuks ning millal seetõttu tekkis juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus,

s.o kas juhatuse liige on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. Antud juhul ei ole maakohus

selgitanud pooltele õiguslikku olukorda ning asjas on jäänud tuvastamata, kas juhatuse liige on

rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust või mitte (ning millal kujunes välja OÜ Astravia

püsiv maksejõuetus).

Hageja seisukoha kohaselt tekkisid OÜ-l Astravia juba 31.12.2007 seisuga majandusraskused ja

maksejõuetuse eeldused ning OÜ Astravia lõpetas oma tegevuse 2008 sügisel. Kostja hageja

seisukohaga ei ole nõustunud ning tema väitel ei lõpetanud OÜ Astravia tegevust 2008 sügisel,

vaid majandustegevus jätkus. Maakohtu seisukoht nimetatud faktilise väite kohta vaidlustatud

otsuses puudub.

Tuvastamaks, kas äriühing on mingiks ajaks muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki

äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid

ühele kriteeriumile või näitajale. Netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka

tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes

andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele. Asja uuel

läbivaatamisel peab maakohus tuvastama, mis ajal muutus OÜ Astravia maksejõuetuks ja seetõttu

tekkis juhatuse liikmel seadusest tulenev kohustus esitada pankrotiavaldus.

13.3. Lisaks sellele, et on jäänud kindlaks tegemata ajahetk, millal OÜ Astravia muutus

maksejõuetuks ning seetõttu tekkis juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus, ei ole

maakohus kindlaks teinud ka hageja nõude suurust. Kahjuhüvitise suuruseks ei ole antud juhul

korteriomandi väärtus, mis kuulus hagejale enne vahetuslepingu sõlmimist. Kahjuhüvitis tuleks

määrata tulenevalt juhatuse liikme poolt kohustuse rikkumisest (sh omab tähtsust maksejõuetuse

kujunemise aeg).

Juhul, kui hageja jääb selle juurde, et kostja I on tekitanud talle kahju tahtlikult heade kommete

vastase käitumisega, ka sel juhul peaks hageja märkima varalise kahju suuruse (nimetatud kahju

suurus ei ole võrdne seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju suurusega).

13.4. Menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones

püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina võib saata asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kuna aga antud juhul on maakohus (vaatamata menetluse pikale kestvusele)

jätnud täitmata olulises osas eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392) seeläbi, et ei ole selgitanud

välja kõiki menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta ning

tõendeid, mida menetlusosalised oleksid soovinud esitada oma faktiliste väidete põhjendamiseks,

siis saadab ringkonnakohus hageja hagi kostja I vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peaks hageja täpsustama oma nõuet (sh nõude

aluseks olevaid asjaolusid ja kahjuhüvitise suurust) ning kostjal I on võimalik esitada omapoolseid

vastuväiteid hageja täpsustatud nõudele.

Siinkohal juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et algselt oli esitatud hagi ka

OÜ Astravia vastu ning toimiku materjalidest ei nähtu, mis alusel ja millal on OÜ Astravia

menetlusest kõrvaldatud. Asjaolu, et OÜ Astravia on äriregistrist kustutatud, ei välista teda

automaatselt menetlusosaliste ringist. Asjas peaks olema ka vastav maakohtu otsustus. Maakohtu

poolse otsustuse puudumine on toonud kaasa ebaselguse menetluses, sest hageja on veel oma

täpsustatud hagiavalduses 17.04.2015 (V kd tl 2-16) esitanud endiselt väiteid seoses lepingus

tuleneva kahju hüvitamise nõudega OÜ Astravia vastu (osaühing oli registrist kustutatud juba

27.03.2014).

14. Ringkonnakohus leiab, et hageja hagi kostja II vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta

rahuldamata ja seda järgmistel põhjustel.

14.1. Hageja on esitanud kostja II vastu hagi kui OÜ Astravia osaniku vastu. Lisaks käesoleva

otsuse p-s 12 nimetatud väidetele peab hageja kostja II õigusvastaseks tegevuseks, mis toob kaasa

deliktijärgse vastutuse, seda, et kostja II kiitis eeldatavasti vahetuslepingu sõlmimise heaks.

ÄS § 135 lg 2 kohaselt ei vastuta osanik isiklikult osaühingu kohustuste eest.

ÄS § 188 lg 1 – osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule

süüliselt tekitatud kahju eest.

ÄS § 188 lg-s 1 sisalduva regulatsiooni peamine eesmärk on ette näha osanike vastutuse võrreldes

VÕS §-s 103 tuleneva üldise garantiivastutuse põhimõttega osaniku suhtes mõnevõrra leebem

süülise vastutuse põhimõte, mille osas on ÄS § 188 lg-s 2 sisalduv olukord üheks osaniku süü

puudumise juhtumiks. Muus osas aga peab osaniku vastu nõuete esitamisel leiduma seaduses

täiendav nõudenorm, mille eelduste täitmise korral ÄS § 188 lg 1 vastutuse leevendamise

põhimõte rakendub.

Antud juhul on hageja esitanud hagi kostja II vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks.

14.2. ÄS § 135 lg 2 ei välista osaniku deliktiõiguslikku vastutust osaühinguga seotud kuritarvituste

korral. Nii võib osanik vastutada kolmandate isikute ees ühingu kaudu või abil toime pandud

tahtliku heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju korral (VÕS § 1045 lg 1 p 8) või

mõne kaitsenormi rikkumise, eelkõige mõne karistatava teo toimepanemise korral (VÕS § 1045

lg 1 p 7).

Antud juhul hageja poolt esile toodud vastutuse aluseks olevad väidetavad asjaolud ei ole

käsitletavad selliste asjaoludena, mis kvalifitseeruksid kostja II poolt tahtliku heade kommete

vastase käitumisena või mõne kaitsenormi rikkumisena, mis tooks kaasa deliktiõigusliku vastutuse

VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 või 8 järgi. Kostja II ei sõlminud 29.10.2008 vahetustehingut (ja ei nähtu

ka, et ta oleks selle sõlmimisena osanikuna heaks kiitnud) ning seetõttu ei saanud ta vahetuslepingu

sõlmimisel käituda pahatahtlikult (heade kommete vastaselt). Samuti ei ole tuvastatav kostja II

poolt kelmuse toimepanemine hageja suhtes sel viisil, et lõi hagejal ja tema abikaasal ebaõige

ettekujutuse tehingut puudutavate asjaolude kohta.

Osaniku deliktilise otsevastutuse koosseis on järgnev: 1) objektiivne teokoosseis (tegu, kahju ja

põhjuslik seos); 2) õigusvastasus; 3) süü. Kuna ei ole tuvastatav osaniku tegu, mis oleks

põhjustanud kahju tekkimise hagejal, siis puudub objektiivne teokoosseis ja osaniku otsevastutus

on välistatud.

Lähtudes eeltoodust tuleb jätta hageja hagi kostja II vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks

rahuldamata.

15. Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas

lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson