2-17-9354/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

4. september 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-17-9354

Tsiviilasi

Leida Mäesalu ja Viljandi Kliinika OÜ avaldus kinnisasjalt

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks ja

kinnistusraamatusse vastava märke kandmiseks nõusoleku

andmise kohustuse tuvastamiseks

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. juuni 2017 määrus esialgse õiguskaitse

korras juurdepääsu võimaldamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Gertrud Puusepa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Gertrud Puusepp (isikukood: XXX),

esindaja Ingrid Vinnal

Puudutatud isikud:

1. Leida Mäesalu (avaldaja I) (isikukood: XXX)

2. Viljandi Kliinika OÜ (avaldaja II) (registrikood: 10646080)

Avaldajate esindajad vandeadvokaat Andrus Lillo, advokaat

Artur Maljukov

3. Margus Jõeste (isikukood: XXX), esindaja Ingrid Vinnal

4. Tiit Maisa (isikukood XXX), vandeadvokaat Margo

Normann

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. juuni 2017 määrus esialgse

õiguskaitse korras avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

võimaldamiseks ja kinnistusraamatusse sellekohase märke

kandmiseks.

2. Teha uus määrus, millega jätta Leida Mäesalu ja Viljandi

Kliinika OÜ taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

rahuldamata.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas

tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. Leida Mäesalu ja Viljandi Kliinika OÜ (avaldajad) esitasid 15.06.2017 Tartu Maakohtule avalduse

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks puudutatud isiku Gertrud Puusepa vastu ja

taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldajad on esialgse õiguskaitse taotlust 27.06.2017

lähtuvalt 16.06.2017 kohtumäärusest täpsustanud.

Leida Mäesalu on XXX (registriosa nr XXX), XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr

XXX) kinnistute omanik.

Viljandi Kliinika OÜ on XXX talli (registriosa nr XXX) ja XXXX (registriosa nr XXX) kinnistute

omanik.

Gertrud Puusepp on XXX (registriosa nr XXX) kinnistu omanik.

Avalduse kohaselt puudub avaldajatele kuuluvatel kinnistutel vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavale teele. Muude kui puudutatud isiku kinnistul asuva juurdepääsutee kaudu ei ole nimetatud

kinnistute sihtotstarbeline kasutamine võimalik. Avaldajatel puudub kinnistute omanikena võimalus

teostada omaniku õigust neile kuuluva asja (sihtotstarbeliseks) kasutamiseks ja muu hulgas tegeleda

omal kinnistul majandus- ja kutsetegevusega.

Avaldajad leidsid, et menetluse ajaks tuleb reguleerida juurdepääs XXX Talli, XXX, XXX, XXX ja

XXX kinnistutele esialgse õiguskaitse korras. Kui avaldajad ei pääseks kuni käesoleva menetluse

lõpuni sõidukitega oma kinnistutele, oleks nende õigused ebamõistlikult kitsendavad. Samas ei oleks

avaldajate hinnangul G. Puusepa õigusi ebamõistlikult koormav see, kui avaldajad kasutavad

menetluse ajal puudutatud isiku kinnistul asuvat juurdepääsutee osa kinnistutele pääsemiseks. Seda

on tehtud sarnasel viisil vähemalt viimased kolmteist aastat ning juurdepääsutee rajatigi omal ajal

suulise kokkulepe alusel, sh G. Puusepaga, just eelviidatud kinnistutele vajaliku juurdepääsu

tagamiseks.

Avalduse kohaselt on alates maist 2017 G. Puusepa poolt XXX kinnistul asuv juurdepääsutee osa

läbisõiduks tõkestatud. G. Puusepp on avaldajatele tee sulgemist põhjendanud sellega, et väidetavalt

teel liiklemisel tekkib tolm, mis kandub ebasoodsate tuuleoludega puudutatud isikule kuuluva kinnistu

hoovi. Avaldajad on teinud G. Puusepale korduvalt ja erinevaid ettepanekuid juurdepääsutee

kasutamise osas kokkulepe sõlmimiseks, kuid paraku tagajärjetult.

Käesoleval ajal on tee täielikult suletud ning seda ei ole võimalik kasutada isegi jalgsi, rääkimata

transpordivahendiga (sh päästeautod).

XXX Talli, XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistute hooldamiseks, kasutamiseks ja säilitamiseks

vajavad avaldajad, muu hulgas, sõidukitega juurdepääsu nimetatud kinnistutele. Kinnistutele on vaja

transportida heina, muru, tööriistu, tehnikat, hobuseid ja muid loomi, töötajaid ning teostada muid

heakorrastustöid. Arvestades seda, et Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee lõpeb sisuliselt

puudutatud isiku omandis oleva XXX kinnistu piiril, ei ole avaldajatel ilma, et kohus tagaks neile

esialgse õiguskaitse korras juurdepääsu XXX Talli, XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistutele, võimalik

neid töid ja tegemisi nimetatud kinnistutel teostada.

Avaldajad palusid kohustada Gertrud Puuseppa ja/või kinnistu nr XXX igakordset omaniku

võimaldama kuni käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni Leida Mäesalul ja Viljandi

Kliinika OÜ-l ning nendega seotud isikutel kasutada avaldajate nõusolekul ööpäevaringselt ja

igapäevaselt liiklemiseks juurdepääsutee osa, mis asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vana-

Võidu külas XXX kinnistul (kinnistusosakonna registriosa nr XXX , katastritunnus 89201:001:0137)

(teelõigu pikkus on ca 27 meetrit) Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteelt XXX kinnistule

suunduva teed mööda liikudes alates XXX kinnistu piirist, mis asub Tartu – Viljandi – Kilingi-

Nõmme maantee poole kuni XXX kinnistu piirini, mis asub avaldajate, sh XXX , kinnistute poole ja

mis on märgitud esialgse avalduse lisas 7 toodud plaanil punase joonega. See tähendab, et Gertrud

Puusepp ja/või kinnistu nr XXX igakordne omanik kohustub mitte takistama nimetatud

juurdepääsutee kasutamist ja kõrvaldama XXX kinnistul asuvalt juurdepääsuteelt kõik takistused

avaldajate ja nende nõusolekul läbipääsu soovivate isikute läbipääsu võimaldamiseks (nt kõrvaldama

teele tõstetud killustiku, märgid, kivid või sellele püstitatud aia või värava või andma hagejale võtmed

väravate avamiseks jne) mis tahes avaldajate soovitud viisil, mis tahes ajal.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus rahuldas 28.06.2017 määrusega avaldajate taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Maakohtu põhjenduste kohaselt puudub avaldajate kinnistutele juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

Kohus leidis, et kuivõrd avaldajate juurdepääs oma kinnistutele ning seega ka omandiõiguse

teostamine on takistatud puudutatud isiku aktiivse tegevuse tulemusena, siis on esialgse õiguskaitse

rakendamine menetluse kestel avaldajate taotletud viisil ja mahus proportsionaalne ning põhjendatud.

Kohus kohustas Gertrud Puuseppa võimaldama kuni käesolevas asjas tehtud kohtulahendi

jõustumiseni Leida Mäesalul ja Viljandi Kliinika OÜ-l ning nendega seotud isikutel kasutada

avaldajate nõusolekul ööpäevaringselt ja igapäevaselt liiklemiseks juurdepääsutee osa, mis asub

Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vana-Võidu külas XXX kinnistul (registriosa nr XXX ) (teelõigu

pikkus on ca 27 meetrit) Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteelt XXX kinnistule suunduva teed

mööda liikudes alates XXX kinnistu piirist, mis asub Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee poole

kuni XXX kinnistu piirini, mis asub avaldajate, sh XXX , kinnistute poole ja mis on märgitud

käesoleva kohtumääruse lisaks oleval plaanil (lisa 7) punase joonega. Samuti peab Gertrud Puusepp

käesoleva kohtumääruse kättesaamisel kõrvaldama viivitamatult XXX kinnistul asuvalt

juurdepääsuteelt kõik takistused avaldajate ja nende nõusolekul läbipääsu soovivate isikute läbipääsu

võimaldamiseks (nt kõrvaldama teele tõstetud killustiku, märgid, kivid või sellele püstitatud aia või

värava või andma avaldajale võtmed väravate avamiseks).

Kohtu hinnangul ei ole avaldaja põhjendanud esialgse õiguskaitse rakendamise vajalikkust, st

ennatlikku aktiivse kohustuse määramist kolmandate isikute (kinnistu nr XXX igakordsed

omanikud), kes ei ole käesoleva kohtumenetluse ajal kohtumenetluse poolteks, suhtes. Riigikohus on

varasemas praktikas korduvalt märkinud, et hagi tagamisega ei saa panna kolmandale isikule

aktiivseid kohustusi (nt RKTKm 27.10.2010 nr 3-2-1-74-10, RKTKm 14.05.2014 nr 3-2-1-32-14).

Kohtu hinnangul on eelnimetatud piirang rakendatav ka esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Samuti on

kohtu hinnangul mõistlik võimaldada Gertrud Puusepal endal valida, millisel viisil saaksid takistused

vaidlusaluselt teelt võimalikult kiiresti kõrvaldatud. Siiski tuleb Gertrud Puusepal arvestada asjaoluga,

et käesolev kohtumäärus kuulub vastavalt TsMS § 467 lg-le 5 täitmisele viivitamatult.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Gertrud Puusepp esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja jätta esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata. Menetluskulud palus määruskaebuse esitaja jätta avaldajate kanda.

Samuti palus määruskaebuse esitaja tagastada määruskaebuse esitamisel 05.07.2016 Juridic & Invest

OÜ poolt Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud riigilõiv summas 50 eurot.

Määruskaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti tuvastanud, et avaldajatel ei ole juurdepääsu oma

kinnistutele, sh võimalus teostada omaniku õigust neile kuuluva asja (sihtotstarbeliseks) kasutamiseks

ja tegeleda omal kinnistul majandus- ja kutsetegevusega ning puudutatud isik on asunud seda

aktiivselt takistama.

Avaldajate kõikidele kinnisasjadele on juurdepääs Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteelt nn

Looduse tee kaudu, teeregistris nimetatud kohalik tee nr 8920067 nimetusega Vana-Võidu ring (lisa 1-

lisa 4). Avaldajatel on läbi Looduse tee kaks juurdepääsu Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteele

nr 92 (Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme) – lühem (lisa 2 punane joon) ja pikem (lisa 3 punane joon).

Selleks, et saada läbi Gertrud Puusepa kinnistult avalikule teele on vaja enne läbida ka avaldaja Leida

XXX kinnistut katastriüksusega XXX. Nimetatud katastriüksusel asuvale erateele on paigaldatud

eratee sõidu keelumärk. Eeltoodu tõttu saaksid vaidlusalust teed kogu külast kasutada vaid avaldajad.

Kogu muu küla kasutab juurdepääsuks Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteele Looduse teed.

Ebaõige on avaldajate väide, et Looduse teelt väljasõit Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteele

on üliohtlik. Kogu Vana-Võidu küla kasutab seda teed.

Gertrud Puusepa sooviks on kasutada oma kinnisasja eesmärgipäraselt ja pärast käesoleva

kohtumenetluse lõppemist, s.o käesolevas asjas otsuse tegemist kinnistu õue- ja aiamaa ala laiendada

oma kinnistu piirideni. Gertrud Puusepp ei ole huvitatud oma maa, mis on vaid 6042 m2 suur,

teemaana teistele kasutada andmisest. Vaidlusaluse tee kasutamine koormab teda ja tema

pereliikmeid, kuna ta ei saa oma maad kasutada sihtotstarbeliselt ja pidev ning suurel kiirusel läbisõit

avaldajate ja Viljandi Kliinika OÜ seotud isikute ja nende klientide poolt häirib tugevalt kinnistu XXX

elanike elu ja nende privaatsust.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

4. Avaldajad Leida Mäesalu ja Viljandi Kliinika OÜ paluvad jätta määruskaebus rahuldamata.

Avaldajad märgivad, et kohus ei lahenda esialgse õiguskaitse rakendamise üle otsustamisel asja

sisuliselt (vt RKTKo nr 3-2-1-14-13 p 12). Määruskaebuse esitaja on esialgse õiguskaitse määruse

vaidlustamisel tuginenud asjaolule, mis eeldab vaidluse sisulist läbivaatamist. Asjaolu, kas avaldajatel

on olemas vajalik juurdepääs avalikule teele või mitte, lahendab kohus asja sisulisel lahendamisel.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel hindab kohus ainult seda, kas avalduses esitatud

väidete õigsust eeldades on võimalik hagi rahuldada. Kohus on antud asjas seda ka teinud.

Seega ainuüksi asjaolu, et kinnisasjale on võimalik juurde pääseda avalikult kasutatavalt teelt, ei saa

olla üle võõra kinnisasja juurdepääsu nõude rahuldamata jätmise aluseks.

Määruskaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta asjaolud, et avaldaja II omandis olevad kinnisasjad ei

piirne avalikult kasutatava teega ehk avaldajal II puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele,

rääkimata vajalikust juurdepääsust.

Probleem on selles, et määruskaebuse esitaja poolt viidatud avalik tee (Looduse/Vana-Võidu tee) asub

avaldajate kinnistute suhtes n-ö mäe all ja ei ole seetõttu normaaltingimustes kasutatav.

Avaldajad on püüdnud korduvalt seda teha, kuid pärast igat suuremat vihma, lund jne on rajatud tee

muutunud sisuliselt läbimatuks. Nimetatud asjaolude tõendamiseks ongi avaldajad taotlenud kohtult

vaatluse korraldamist.

Avaldajad ei ole huvitatud aastatepikkusest kohtuvaidlusest 25 meetrise puudutatud isikule kuuluva

lõigu üle olukorras, kus neil oleks võimalik saada ilma kohtuvaidluseta vajalik juurdepääs mujalt.

5. Viljandi vald (Viljandi Vallavalitsuse kaudu) esitas 27.07.2017 seisukoha määruskaebuse osas,

milles selgitab, et 15.09.2008 sõlmis Viiratsi Vallavalitsus XXX kinnistu omanikuga (Margus Jõeste)

tee avalikuks kasutamise andmise lepingu vastavalt kehtinud teeseaduse § 4 lg-le 3.

Lepingu punkt 5.1. sätestab, et leping jõustub selle allakirjutamisel ja on sõlmitud tähtajaga 2 (kaks)

aastat. Kui nimetatud tähtpäeva möödumisel kumbki pool ei nõua lepingu lõpetamist, pikeneb leping

automaatselt samaks tähtajaks. Lepingu p 6.1. sätestab, et leping lõpeb tähtaja möödumisel kui üks

pool teatab teisele poolele kirjalikult ette üks kuu sellest, et ta ei soovi lepingu pikendamist järgmiseks

kaheks aastaks.

Alates 01.07.2015 kehtetuks tunnistatud teeseaduse vastavad sätted on reguleeritud ehitusseadustiku

11. peatükis ja osaliselt ehituseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses. Ehituseadustiku

ja planeerimisseaduse rakendamise seadus § 24 sätestab, et teeseaduse § 4 lõike 3 alusel sõlmitud

lepingud jäävad kehtima lepingute kehtivuse lõpuni.

Tulenevalt eelpool toodust, on Viljandi Vallavalitsus seisukohal, et tegemist on kehtiva lepinguga ja

sellest tulenevalt on avaldajatel juurdepääs oma kinnistutele olemas avalikult kasutatavalt, avalikuks

kasutamiseks antud erateelt.

6. 14.07.2017 määrusega kaasas maakohus menetlusse puudutatud isikud Tiit Maisa ja Margus Jõeste.

7. Margus Jõeste esitas 10.07.2017 ja 09.08.2017 seisukohad, mille kohaselt ei ole avaldajatel

takistatud juurdepääs oma kinnisasjale. Avaldajatel on olemas juurdepääs nii avalikult kasutatavale

teele kui ka läbi selle avalikule teele.

Kuna avaldajatel on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt avalikule teele ja nende kinnisasjal on

avalikult kasutatav tee, ei ole õigusliku alust neil nõuda veel täiendavat juurdepääsu.

Avaldajatel on juurdepääs Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteele läbi M. Jõeste kinnisasjal

katastritunnusega XXX (XX kinnistu) oleva avalikult kasutatava tee ja samuti teiselt poolt läbi Vana-

Võidu küla.

M. Jõeste leiab, et tema õigused maaomanikuna on kahjustatud kui avaldajad saavad õiguse kasutada

edasi avaldajate poolt taotletud juurdepääsu. Puudutatud isik soovib edaspidi hakata oma põllumaad

tervikuna kasutama. Antud vaidlusalune tee aga poolitab kinnisasja. Lubamatu ja tugevalt M. Jõeste

õigusi piirav on olukord kus puudutatud isik on juba andnud eratee avalikuks kasutamiseks ja mida

kasutavad teised küla elanikud, võimaldada avaldajatel veel teinegi juurdepääs, poolitades kinnisasja

kolmeks.

Väär on avaldajate väide, et Looduse teelt väljasõit Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteele on

üliohtlik. Kogu Vana-Võidu küla kasutab seda teed.

M. Jõestel on kavatsus hakata tegelema kinnisasjal katastriüksusega nr XXX lambakasvatusega.

Igasugune tee läbimine tema põllumaalt tükeldab tema maad ning muudab raskeks loomapidamise ja

maa harimise.

8. Tiit Maisa esitas 11.07.2017 seisukoha, milles ei tunnista avaldajate nõuet avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu määramiseks. Väide, et avaldajatel puudub neile kuuluvatele kinnisasjadele vajalik

juurdepääs, ei vasta tõele. Avaldajatel on olema muu juurdepääs avalikult teelt Looduse tee kaudu.

Enne vaidlusaluse tee tekkimist kasutati aastaid ja kasutatakse ka praegu Looduse teed avaldajate

kinnistutele pääsemiseks.

9. G. Puusepp esitas 07.08.2017 seisukoha seoses avaldajate vastusega määruskaebusele. Koos

seisukohaga esitas G. Puusepp fotod, Looduse teelt avaldaja I kinnistul katastritunnusega XXX

asuvale erateele ja jätkub kinnisasjal katastritunnusega XXXX. Mäkke tõus ei ole järsk, vaid lauge ja

teede seisukord avaldajate katastriüksustel on väga hea.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus, millega maakohus rahuldas avaldajate taotluse

esialgse õiguskaitse rakendamiseks, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 kohaselt

uue määruse, millega jätab avaldajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruskaebus

kuulub rahuldamisele.

Ringkonnakohus leiab, et ehkki esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei lahenda kohus asja sisuliselt ega

uuri tõendeid, tuleb puudutatud isiku õiguste esialgse õiguskaitse korras kitsendamisel siiski hinnata,

kas ja millises ulatuses on avaldajate väited juurdepääsu puudumise kohta põhistatud. Praegusel juhul

on mitmed olulised asjaolud saanud kohtule teatavaks alles pärast esialgse õiguskaitse määruse

tegemist.

Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise nõude puhul on esialgse õiguskaitse kohaldamise

korral sisuliselt tegemist ka asja kasutamise esialgse reguleerimisega sarnaselt TsMS § 377 lõikes 2

sätestatuga. Kuna vaidluse all on mitme isiku üksteisega põrkuvad huvid kinnisasja kasutamisel, siis

tuleks võimalusel koguda faktiliste asjaolude kohta piisavalt teavet, millest lähtudes otsustada esialgse

õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse üle. TsMS § 4771 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse hagita

menetluses esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 384 lg 3 teine lause võimaldab enne esialgse õiguskaitse kohaldamist ka vastaspoole eelnevalt

ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte

esialgset reguleerimist. Vastasel korral ei pruugi kohtul olla kaalutlusõiguse teostamiseks piisaval

hulgal vajalikku teavet.

11. Maakohus leidis, et avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kohus on seejuures

aga lähtunud üksnes avaldajate endi poolt edastatud teabest.

Määruskaebuse kohaselt on kõikidele avaldajate kinnisasjadele juurdepääs Tartu – Viljandi –Kilingi-

Nõmme maanteelt Looduse tee kaudu, teeregistris nimetatud kohalik tee nr 8920067 nimetusega

Vana-Võidu ring.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et

avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Ka avaldajate avaldus ega esialgse

õiguskaitse taotlus ei sisalda väidet, et avaldajatel puudub üldse juurdepääs avalikult kasutatavale

teele.

Määruskaebuse esitaja lisatud fotodelt (tl 142-158) ning Maa-ameti geoportaali ortofotodelt ei nähtu,

et Looduse tee kaudu oleks mingil viisil takistatud avaldajatel läbipääs või et teeolud oleksid

olulisemalt kehvemad kui avaldajate poolt taotletaval teel. Olukorras, kus on selgunud, et avaldajatel

on juurdepääs oma kinnistutele avalikult kasutatava Looduse tee kaudu, ei piisa esialgse õiguskaitse

korras puudutatud isikute õiguste kitsendamiseks ainuüksi avaldajate seletustest, et Looduse tee kaudu

pole juurdepääs igal ajal ja iga ilmaga võimalik.

Puudutatud isikud on põhistanud ja esitanud kohtule tõendid, et avaldajatel on olemas lisaks läbi

määruskaebuse kinnisasja minevale teele ka teine juurdepääs avalikule teele. Seega ei ole täidetud

esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldus, et menetluse kestel ei ole avaldajatel mõistlikku võimalust

oma kinnistutele pääseda ning enda omandiõigust soovikohasel viisil teostada.

12. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks esialgse õiguskaitse korras juurdepääsu tagamist üle

G. Puusepa kinnisasja olukorras, kus avaldajatel on tegelikult olemas oma kinnisasjadelt juurdepääs

avalikule teele.

Ringkonnakohus leiab, et arvestada tuleb ka asjaolu, et avaldajate poolt esialgse õiguskaitse korras

taotletav juurdepääs avalikule teele ei läbi üksnes G. Puusepa kinnisasja, vaid ka M. Jõeste ning

T. Maisa kinnisasju. Nii M. Jõeste ja T. Maisa on avaldanud, et nad ei soovi, et avaldajad kasutaksid

oma kinnistutele pääsemiseks läbi nende kinnisasjade kulgeva erateed.

13. Ringkonnakohus leiab, et vähemalt esialgse õiguskaitse üle otsustamisel ei kaalu avaldajate huvid

üle määruskaebuse esitaja huve, kuna avaldajatel on olemas oma kinnisasjadelt juurdepääs avalikule

teele ning esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks lisaks ka teiste puudutatud isikute õigusi.

Seejuures ei sea maakohtu 28. juuni 2017 määrus kohustusi teistele puudutatud isikutele, kuivõrd

nemad on menetlusega liitunud pärast esialgse õiguskaitse kohtumääruse tegemist.

Eeltoodust lähtudes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning teeb asjas uue määruse, millega

jätab avaldajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

14. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse täies ulatuses, peab ringkonnakohus vajalikuks

märkida, et maakohus oleks pidanud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise määrusega määrama

ka juurdepääsu kehtivuse ajaks juurdepääsutasu (vt Riigikohtu 09.06.2017 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-31-17 p 18).

15. Ringkonnakohus jätab rahuldamata määruskaebuse esitaja avalduse tagastada määruskaebuse

esitamisel 05.07.2016 Juridic & Invest OÜ poolt Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud

riigilõiv summas 50 eurot Juridic & Invest OÜ arveldusarvele nr EE311010220049303017 AS SEB

Pank.

Riigilõivu tagastamise alused sätestab TsMS § 150.

TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse

rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne

teise menetlusosalise kanda.

Käesoleval juhul osalevad menetluses teised menetlusosalised ning menetluskulude jaotus määratakse

kindlaks maakohtu poolt asjas tehtavas lõpplahendis. Seetõttu jääb määruskaebuse esitaja taotlus

riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

16. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp