1-16-2455/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 04.09.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2455 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid V.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

V.I , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 25.04.2016 10.10.2017 ja lõpp Kohtuasj

a läbivaatamise aeg 25.08.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. V.I vangistusest

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus ja prokurörile. saata Viru Vanglale, V.I-le

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 24.03.2016 otsusega tunnistati V.I süüdi KarS § 329 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.04.2016. päeva

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist. , toetab kinnipeetava

Prokuröri seisukoht

Oma kirjalikus seisukohas toetab prokurör tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kinnipeetava kuna kinnipeetava erinevatel vestlustel osalemine vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – ning distsiplinaarkaristuste puudumine gutusi

– viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupin õiguskuuleka elu suunas. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetav on aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning on ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet . Vangla iseloomustuse põhjal võib tema seaduskuulekaks eluks käitumist kogu vangistus l hinnata nõuetekohaseks. e aja Kinnipeetav omab motivatsiooni enda

varasemat käitumist muuta ja Käesolevaks ajaks kantud edaspidi elada seaduskuulekalt. vangistus võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Kui isik, on kogu vangistuse vältel näidanud üles head käitumist, siis ei oleks isiku karistusaja lõpuni vangistuses hoidmine eesmärgipärane. Eesmärk sai saavutatud, ning tuleks püüelda selle poole, et anda isikule võimalus tõestada ning näidata, et vangistuse vältel omandatud sotsiaalsed oskused ning õiguskuulekas käitumine on püsivad ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. isiku

Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli edasise käitumise üle. kinnipeetava

Lähtudes eeltoodust toetab prokuratu ennetähtaegset ur V.I vangistusest tingimisi

vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides õustu ning n b iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ja kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. käitumiskontrolli

Kohtuistung

Kinnipeetav avaldas , kohtuistungil, et ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda kuna vabaneb tähtaegselt juba oktoobris.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetav viibib vanglas istuse esimest korda, mistõttu peaks vang mõju isiku edasisele käitumisele olema potentsiaalselt suur. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 5-l korral. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, varasemad tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta jätkab kuritegude toimepanemist.

Iseloomustuse kohaselt on isik oma käitumiselt impulsiivne, kordab vigu ega mõtle tagajärgedele.

Positiivsena võib välja tuua, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht. Samas puudub tal vabanemisel garanteeritud töökoht ning kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Varem ei ole isikul tulude-kulude tasakaalus hoidmisega raskusi olnud ning käesoleval ajal on kinnipeetava pensionärist ema nõus poega vajadusel materiaalselt ja moraalselt toetama, kuid vangistuses isik ei tööta, kuna ei ole motiveeritud majandustöödel töötama. Seega võib sobiva töökoha leidmine osutuda keeruliseks.

Kinnipeetaval d teda on korduvalt karistatud ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, kui alkoholijoobes i juhtimise eest mootorsõiduk . Enda sõnul isik mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust, kuid samas ei näe toimepandud kuritegude ja alkoholi tarvitamise vahel seost, vaid süüdistab muid, endast sõltumatuid asjaolusid.

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 18%, millise näol on tegemist küllaltki u ennetähtaegne madala riskiga. Kohus leiab, et isik

vabastamine ei ole põhjendatud, kuna isik pani varem katseajal olles toime uue kuriteo ning karistus pöörati täitmisele, samuti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada ei soovi ta . Seega puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav seekord, vastu oma tahtmisele, talle tingimisi ennetähtaega vabastamisega määratavaid kontrollnõudeid ja lisakohustusi täidaks.

Eeltoodust tulenevalt V.I jätab kohus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro