2-15-13960/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Liis Arrak, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-13960 Tsiviilasi XX avaldus lapse tagastamiseks Hispaania Kuningriiki Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 alusel Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.05.2017 määrus avalduse läbi vaatamata jätmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XX (sünd: XX.XX.XXXX); Puudutatud isik I: CC (isikukood: XXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leino Biin; Puudutatud isik II: YY (isikukood: XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Eestkosteasutus: Rae Vallavalitsus, esindaja Kai Sinisalu Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta YY määruskaebus läbi vaatamata. 2. Menetluskulud jätta YY kanda. Jätta rahuldamata XX taotlus mõista YY-lt välja avaldaja kasuks käesoleva määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud 50 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Justiitsministeerium edastas 21.09.2015 Harju Maakohtule XXi (avaldaja) avalduse alaealise lapse CC (puudutatud isik I) tagastamiseks Hispaania Kuningriiki Haagi 25.10.1980 lapseröövi

2 suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 alusel.

Avaldaja taotluse kohaselt elasid avaldaja ja YY (puudutatud isik II) koos Hispaanias ja seal sündis ka nende laps. 18.06.2015 tuli ema koos lapsega puhkusele Eestisse. Kokkuleppe kohaselt pidid nad Hispaaniasse naasma, kuid seda nad ei teinud. Avaldaja ei nõustunud poja Eestisse jäämisega.

2. Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik II selgitas, et lapse õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist ei ole toimunud. Avaldaja ja puudutatud isiku II vahel on 08.10.2014 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on puudutatud isikul II lapse elukoha määramise õigus.

3. Harju Maakohtu 04.11.2015 määrusega jäeti avaldus lapse tagastamiseks Hispaaniasse rahuldamata. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse. Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2016 määrusega maakohtu määrus tühistati ja saadeti asi tagasi maakohtule uueks menetlemiseks.

4. 18.10.2016 teatas puudutatud isik II kohtule, et isa on lapsega pöördunud tagasi Hispaaniasse.

5. Harju Maakohtu 08.11.2016 määrusega rahuldas kohus puudutatud isiku II esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse.

6. Määrusega määrati lapse elukohaks Eesti kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Avaldajat kohustati tagastama laps Eestisse. Avaldaja esitas maakohtu määrusele 06.04.2017 määruskaebuse. Harju Maakohtu 26.06.2017 määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata.

Esimese astme kohtu määrus 7. Harju Maakohtu 10.05.2017 määrusega jättis kohus läbi vaatamata avalduse lapse tagastamiseks Hispaania Kuningriiki Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 alusel. Avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud jäeti avaldaja kanda. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jäeti riigi kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus määrati kindlaks ja avaldajalt mõisteti puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud 3802,60 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 21.09.2015 kohtusse saabunud avalduse kohaselt palus avaldaja, et tema alaealine laps tagastatakse viivitamatult tema hariliku viibimiskoha riiki Hispaaniasse Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 alusel. 18.10.2016 teatas avaldaja puudutatud isikule II, et nad on lapsega puudutatud isiku II teadmata jõudnud Hispaaniasse. Avaldaja koos lapsega viibib kohtule teadaolevalt Hispaania Kuningriigis seniajani.

Tegemist ei ole enam nn lapseröövi olukorraga, kuna laps viibib Hispaania Kuningriigis alates oktoobrist 2016 ning seetõttu ei ole ka avaldaja õiguste rikkumine tuginedes faktilistele asjaoludele enam võimalik. Seetõttu jättis kohus avalduse TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

3

Määruskaebus 8. Puudutatud isik II esitas 25.05.2017 määruskaebuse maakohtu 10.05.2017 määrusele, paludes määruse tühistada osas, milles maakohus jättis avalduse läbi vaatamata.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega on lapse elukohaks määratud kuni tsiviilasja nr 2-15-13960 menetluse lõppemiseni Eesti Vabariik. Kaevatava määrusega on maakohus kiitnud heaks avaldaja õigusvastase käitumise, millega avaldaja rikub esialgse õiguskaitse määrust. Avaldust ei saanud jätta läbi vaatamata, kuna kohtumenetluse lõpuni on lapse elukohaks määratud Eesti Vabariik. Kohus oleks pidanud lahendama asja sisuliselt.

Avaldaja pani kohtumenetluse ajal omakorda toime lapseröövi. Eesti Vabariigi kohtus tuleb tuvastada, kas määruskaebuse esitaja lapsega Eestisse tulemine oli õiguspärane või õigusvastane. Kuna Hispaania Kuningriigis on algatatud avaldaja suhtes lapseröövi menetlus, siis määruskaebuse esitaja tegevusele hinnangu andmine on oluline ka Hispaania Kuningriigis menetluses oleva lapseröövi lahendamise seisukohalt. Üksnes puudutatud isiku II tegevusele sisulise hinnangu andmisel saab tuvastada, millised peavad olema menetlusosaliste edasised sammud. Juhul, kui Eesti Vabariigis tuvastatakse, et puudutatud isik II on toime pannud lapseröövi ning avaldaja viis lapse Hispaania Kuningriiki tagasi õiguspäraselt, on Hispaania Kuningriigis algatatud lapseröövi menetlus avaldaja suhtes ebaõige ning tuleb lõpetada. Juhul, kui kohus tuvastab, et puudutatud isiku II saabumine lapsega Eesti Vabariiki oli õiguspärane, tuleb lapseröövi avaldust avaldaja suhtes Hispaania Kuningriigis edasi menetleda ning see ka igal juhul rahuldada.

Maakohtu lahend annab menetlusosalistele signaali, et enda huvide realiseerimiseks piisab üksnes lapse taaskordsest röövimisest. Sisulise lahendi tegemine on ka lapse huvides, sest see loob õigusselguse ning võimaldab vanematel võimalikud hooldusõiguslikud küsimused omavahel pädeva kohtu vahendusel lõpuks selgeks teha.

Menetluse edasine käik 9. Eestkosteasutus toetas puudutatud isiku II määruskaebust. Avaldaja palus keelduda puudutatud isiku II määruskaebuse menetlusse võtmisest või alternatiivselt jätta määruskaebus rahuldamata.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on ebaõigesti võtnud määruskaebuse menetlusse ja puudutatud isikul II TsMS § 660 lg-s 3 sätestatud kaebeõiguse puudumise tõttu tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 1).

12. Vaidlustatud määrus ei riku puudutatud isiku II õigusi. TsMS § 660 lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

Lapse tagastamise otsustamine lapseröövi suhtes on tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel selline hagita perekonnaasi (TsMS § 550 lg 1 p 61), mille kohus lahendab TsMS § 476 lg 2 järgi üksnes avalduse alusel. Olenemata sellest, et hagita menetluses ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste taotlustega, ei või kohus TsMS § 439 järgi

4 koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ületada määruses nõude piire ega teha määrust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesolevas tsiviilasjas menetles kohus avaldust lapse tagastamiseks Hispaania Kuningriiki Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 alusel. Kohtule ei ole esitatud avaldust lapse tagastamiseks Eesti Vabariiki. Seega olukorras, kus laps viidi menetluse ajal tagasi Hispaania Kuningriiki, on avaldaja saavutanud avalduse esitamise eesmärgi ning menetluse jätkamiseks alus puudub. Ehkki avaldaja ei ole ise esitanud taotlust tema avalduse alusel alanud menetluse lõpetamiseks, on avaldaja oma vastuses määruskaebusele nõustunud maakohtu määrusega ning palunud jätta see muutmata.

Eeltoodust tulenevalt pole olukorras, kus kohus on jätnud avalduse läbi vaatamata, puudutatud isikul II kaebeõigust.

13. Maakohus on jätnud menetluskulud avaldaja kanda ning on määranud kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Koosmõjus TsMS § 168 lg 2, § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel, arvestades et määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta puudutatud isiku II kanda.

Avaldaja on kohtule teatanud, et tema ainsaks menetluskuluks on riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot, pidades silmas ilmselt asjas esitatud teist määruskaebust (Harju Maakohtu samas asjas 26.06.2017 tehtud määrusele esialgse õiguskaitse kohaldamiseks). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud menetluskulu ei saa seonduda käesoleva määruskaebuse läbivaatamisega, kuna sellelt tasus riigilõivu puudutatud isik II ja avaldajal vastav kohustus puudus. Eelnimetatud riigilõivu osas võtab ringkonnakohus seisukoha, kui vaatab läbi avaldaja määruskaebust. Seega saab järeldada, et käesolevas määruses käsitletud puudutatud isiku II määruskaebuse menetlemisega seonduvalt ei ole avaldajal menetluskulusid tekkinud. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus avaldaja taotluse mõista puudutatud isikult II välja avaldaja kasuks menetluskulud 50 eurot rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

Ele Liiv

Indrek Soots