2-17-11847/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 01.09.2017.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-11847

Tsiviilasi xxxx (kirjapildis ka xxxx) avaldus kohtu loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita

Menetlusosalised Avaldaja: xxxx (i.k. xxxx, elukoht: xxxx)

Asja läbivaatamine 01.09.2017.a. toimunud kohtuistungil

Istungil osalenud isik

Avaldaja Xxxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxxx(i.k. xxxx) avaldus. 2. Anda xxxx luba sõlmida abielu Eesti Vabariigis ilma korrektse Ukraina pädeva asutuse tõendita selle kohta, et Ukraina õiguse järgi ei ole abielu sõlmimiseks takistusi. 3. Kohtu luba abiellumiseks kehtib 6 (kuus) kuud käesoleva kohtumääruse tegemise päevast arvates. 4. Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale. 5. Saata käesolev kohtumäärus avaldajale.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Tsiviilasja asjaolud

2 1. Avaldaja Xxxxesitas 08.08.2017.a. Harju Maakohtule avalduse kohtu loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt on avaldaja Ukraina kodanik, kuid elab alates 24.03.2017.a. Eestis ja soovib abielu sõlmida Ukraina kodaniku Xxxx (i.k. xxxx).

2. 01.09.2017.a. toimunud kohtuistungil kinnitas avaldaja vande all, et ta ei ole varem abielus olnud ning, et tal puuduvad muud takistused abielu registreerimiseks.

Kohtumääruse põhjendused

3. TsMS § 550 lõike 1 punkti 7 kohaselt on hagita perekonnaasjaks muuhulgas muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Perekonnaseisutoimingute seaduse (edaspidi PKTS) § 39 loetleb alused, millal on Eesti Vabariigis abiellumiseks vajalik abieluvõimetõendi esitamine, samuti tingimused kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks.

4. Vastavalt PKTS § 39 lõikele 5 võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla 6 (kuue) kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib 6 (kuus) kuud. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei pea abieluvõimetõendit esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt 6 (kuus) kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris.

5. Kohtule esitatud avaldusest ja Xxxx kohtule antud seletusest nähtub, et ta on Ukraina kodanik, kes elab alates 24.03.2017.a. Eesti Vabariigis elamisloa alusel. Vastavalt PKTS § 39 lõikele 3 peab Tallinna Perekonnaseisuametile esitama abieluvõimetõendi muuhulgas isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla 6 (kuue) kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Seega on avaldajal vaja esitada Tallinna Perekonnaseisuametile abieluvõimetõend.

6. Vastavalt TsMS § 229 lõikele 2 võib tõendiks olla muuhulgas ka menetlusosalise vande all antud seletus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. TsMS §-i 2681 kohaselt võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus kuulas 01.09.2017.a. toimunud kohtuistungil avaldaja vande all üle.

7. Kohus, kuulanud vande all üle avaldaja, kes kinnitas, et ta ei ole käesoleval ajal abielus, ning teades, et Vene Föderatsioonis ei väljastata abieluvõimetõendit, mis vastaks PKTS §-is 39 toodud nõuetele, s.o kirjalikku kinnitust, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukohavõi kodakondsusriigi õiguse järgi, mis on käesoleval juhul ka mõjuvaks põhjuseks, miks avaldaja ei esita Tallinna Perekonnaseisuametile oma kodakondsusriigi ametiasutuse poolt väljastatud abieluvõimetõendit, asub seisukohale, et käesoleval juhul tuleb kohtul avaldajale anda PKTS § 39 lõike 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Seega annab kohus xxxx loa abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma välisriigi abieluvõimetõendita.

3

9. Kohus selgitab, et käesoleva kohtumäärusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lõike 5 viimase lause kohaselt 6 (kuus) kuud.

10. TsMS § 172 lõike 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

11. Vastavalt TsMS § 478 lõikele 4 hakkab kehtima ja kuulub täitmisele hagita menetluses tehtud määrus sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Randmaa Kohtunik