3-16-544/56 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Maret Altnurme

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.09.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-544

Haldusasi

SA

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

21.12.2015

vastutusotsuse nr 13-7/00595-27 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – SA, volitatud esindaja vandeadvokaat

Hannes Toodu

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Martin Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.11.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

SA apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta SA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.11.2016 otsus

haldusasjas nr 3-16-544 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-16-544

2(13)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 17.04.2014 korralduse nr 12.2-3/022915-1,

27.08.2014 korralduse nr 12.2-3/022915-7 ja 12.11.2014 korralduse nr 12.2-3/022915-26 alusel

UV MNGT OÜ käibe- ja tulumaksudeklaratsioonidel kajastatud maksuarvestuse õigsust

perioodil 2012. a detsember kuni 2014. a august.

UV MNGT OÜ juhatuse liige oli kuni 05.08.2014 UV. Alates 05.08.2014 kuni 15.08.2014 oli

UV MNGT OÜ juhatuse liige SA.

UV MNGT OÜ ühines 11.08.2014 sõlmitud ühinemislepingu (I kd, tl 72-74p) alusel Food Mill

OÜ-ga. Ühinemiskanne tehti äriregistris 15.08.2014.

Food Mill OÜ kujundati 15.11.2014 otsuse alusel ümber usaldusühinguks Food Mill UÜ.

Äriregistris tehti vastav kanne 16.01.2015. Food Mill OÜ juhatuse liige perioodil

15.07.2014−03.09.2014 oli SA. Alates 16.01.2015 oli Food Mill UÜ täisosanik Unionmark OÜ

(äriregistrist kustutatud 30.04.2015) ja usaldusosanik Rakest Group OÜ (äriregistrist kustutatud

31.12.2015).

2. MTA määras 16.01.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/022915-29 (I kd, tl 29-32p) Food Mill

OÜ-le täiendavalt tasumisele makse summas 91 317,45 eurot. Kuivõrd UV MNGT OÜ ja Food

Mill OÜ olid 11.08.2014 ühinenud ning UV MNGT OÜ oli ühendatav ühing, kandusid vastavalt

äriseadustiku (ÄS) § 391 lg-le 4 UV MNGT OÜ-le määratud maksukohustused üle Food Mill

OÜ-le. MTA saatis maksuotsuse Food Mill OÜ äriregistrisse kantud aadressile.

Muu hulgas määras maksuhaldur maksuotsusega Food Mill OÜ-le täiendavalt tasumiseks

ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu summas 5316,46 eurot TeleTek OÜ-le

(juhatuse liige kuni 18.09.2014 MV) 21.07.2014 tehtud 20 000 euro suuruselt väljamakselt,

kuna puudusid väljamakse aluseks olevad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides

ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid (maksuotsuse p 2.3.1.2.3) ning käibemaksu

summas 30 eurot UV MNGT OÜ poolt Eesti Taastuvenergia OÜ-le 31.07.2014 arve

nr 31.07.2014 (I kd, tl 62) alusel õigusteenuse osutamiselt summas 180 eurot (sh käibemaks),

kuivõrd UV MNGT OÜ ei olnud kajastanud 2014. a juuli käibedeklaratsioonil selle arve alusel

toimunud õigusteenuse müüki Eesti Taastuvenergia OÜ-le (maksuotsuse p 2.1.1.3).

3. Maksuhaldur asus Food Mill UÜ-lt 16.01.2015 maksuotsusega määratud maksuvõlga sisse

nõudma 17.04.2015, mil arestiti Food Mill UÜ pangakonto (MTA 17.04.2015 korraldus

nr 13-2.7/151996; I kd, tl 41-42).

4. Unionmark OÜ esitas 29.04.2015 Pärnu Maakohtule avalduse Food Mill UÜ pankroti

väljakuulutamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 26.06.2015 määrusega nr 2-15-6548 (I kd,

tl 46-50) Food Mill UÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Sama

määrusega rahuldas kohus pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 8 alusel võlausaldaja MTA taotluse

võlgniku likvideerimise tähtaja pikendamiseks ja pikendas nimetatud tähtaega kuue kuuni.

5. MTA alustas 17.07.2015 korraldusega nr 13-7/595-8 SAi suhtes vastutusmenetlust. Pärast

vastutusotsuse projekti saamist esitas SA 17.12.2015 sellele eriarvamuse (I kd, tl 205-207).

6. MTA kohustas 21.12.2015 vastutusotsusega nr 13-7/00595-27 (I kd, tl 15-25) SAit tasuma

Food Mill UÜ maksuvõlga kogusummas 5346,46 eurot.

1) Maksuvõlga ei ole õnnestunud sisse nõuda Food Mill UÜ-lt. 04.12.2015 seisuga on Food

Mill UÜ maksuvõla katteks laekunud 30 000 eurot, mistõttu on maksuvõla suurus vähenenud

3-16-544

3(13)

ja Food Mill UÜ-l on tasumata maksuvõlg summas 69 866,94 eurot. Food Mill UÜ ei oma

registervara, mistõttu ei ole võimalik maksuvõla sissenõudmine registervara arvelt. Food Mill

UÜ on vastutusotsuse projekti koostamise seisuga õigusvõimeline. Vastutusotsuses keskendub

maksuhaldur üksnes käibe varjamisele ja käibemaksu arvestamata ja tasumata jätmisele seoses

tehingutega Eesti Taastuvenergia OÜ ning tulumaksu arvestamata ja tasumata jätmisega seoses

väljamaksega TeleTek OÜ-le. Muude maksuotsusega tuvastatud episoodide osas ei ole SAi

süülise käitumise ja maksuvõla tekkimise vahelist põhjuslikku seost tuvastatud.

2) SA ei deklareerinud 21.07.2014 TeleTek OÜ-le tehtud 20 000 euro suuruselt väljamakselt

tulumaksu, millega ta rikkus tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p-i 3 kooskõlas

maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg-ga 4. Maksuhaldur kohustas 27.08.2014 korraldusega

nr 12.2-3/022915-7 Food Mill UÜ-d esitama dokumendid, mis kinnitaksid tehinguid

TeleTek OÜ-ga, kuid maksumenetluses laenulepingut ei esitatud. Ka SA TeleTek OÜ juhatuse

liikmena (perioodil 18.09.2014−08.12.2014) ei esitanud UV MNGT OÜ maksumenetluses

MTA-le äriühingute vahelist laenulepingut ega kinnitanud, et TeleTek OÜ ja UV MNGT OÜ

vahel oleks olnud laenusuhteid. SA esitas maksumenetluses TeleTek OÜ juhatuse liikmena

üksnes TeleTek OÜ arved nr 1301 ja 0407. SA esitas väidetavalt 18.07.2014 sõlmitud

laenulepingu alles 04.08.2015 vastutusmenetluse raames. Vastutusmenetluse käigus esitas SA

ka UV MNGT OÜ ja TeleTek OÜ vahel 11.08.2014 sõlmitud tasaarvestuse akti, mille kohaselt

loetakse TeleTek OÜ arved nr 1301 ja 0407 UV MNGT OÜ poolt tasutuks ning tasaarvestuse

tulemusel jääb TeleTek OÜ laenuvõlgnevuseks UV MNGT OÜ ees 4000 eurot. Maksuhalduri

hinnangul ei eksisteerinud tegelikkuses 21.07.2014 väljamakse aluseks olevat laenulepingut

ning see on koostatud vastutusmenetluse käigus. 18.07.2014 laenuleping on võltsitud. Võltsitud

dokumentide esitamine Food Mill UÜ maksukohustuste vähendamiseks on tahtlik tegu. Sellest

tulenevalt pidi SA Food Mill UÜ juhatuse liikmena olema teadlik, et kajastab deklaratsioonidel

valesid andmeid ja teeb ettevõtlusega mitteseotud väljamakse TeleTek OÜ-le, millelt on ta

kohustatud arvestama, deklareerima ja tasuma tulumaksu summas 5316,46 eurot. Väljamakselt

tulumaksu maksmise kohustuse deklareerimata jätmise tagajärjel tasus Food Mill OÜ

tulumaksu vähem, kui ta oleks pidanud maksma õigete andmete esitamise korral. Sellega on SA

jätnud täitmata tasumiskohustuse vastavalt MKS § 105 lg-le 1 koostoimes TuMS § 51 lg-ga 1

ja § 54 lg-ga 4.

3) SA on jätnud teadlikult deklareerimata ka 20% määraga maksustatava käive, mis tekkis UV

MNGT OÜ poolt Eesti Taastuvenergia OÜ-le õigusteenuste osutamisest juulis 2014 ja millelt

tuli deklareerida ja tasuda käibemaksu hiljemalt 21.08.2014. SAi ütluste kohaselt esitas ta

deklaratsioone oma parima äranägemise järgi ning ei saanudki augustis 2014 deklareerida

eelmise kuu tehinguid. Arvestades, et SA on olnud äriühingu juhatuse liige mitmes äriühingus,

mida on ümber kujundatud või mis on ühinenud või jagunenud, ei saanud olla talle teadmata

ÄS § 391 lg-s 4 sätestatud ühendatava äriühingu kohustuste üleminek ühendavale äriühingule

ning ühendava äriühingu kohustus deklareerida ühendatava äriühingu tehingud enda

maksuarvestuses.

4) Kui SA oleks Food Mill UÜ seadusliku esindajana käitunud õiguskuulekalt, ei oleks Food

Mill UÜ-l tekkinud maksuvõlgnevust summas 5346,46 eurot. Seega esineb põhjuslik seos

nimetatud ulatuses Food Mill UÜ maksuvõla ja SAi tegevuse vahel. Eriarvamuses esitatud SAi

vastuväited ei lükka ümber vastutusmenetluses tuvastatud asjaolusid.

7. SA esitas MTA 21.12.2015 vastutusotsusele vaide, mille MTA jättis 16.02.2016

vaideotsusega (I kd, tl 13-14p) rahuldamata.

8. Food Mill UÜ kustutati äriregistrist 25.01.2016.

3-16-544

4(13)

9. SA esitas 18.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks pärast selle

täpsustamist halduskohtu 28.09.2016 istungil (protokolli lk 2; II kd, tl 40p) jäi MTA 21.12.2015

vastutusotsuse nr 13-7/00595-27 tühistamise nõue.

1) Kaebajalt Food Mill UÜ maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse andmise eeldused ei

olnud täidetud, sest Food Mill UÜ-le ei ole välja kuulutatud pankrotti, Food Mill UÜ-lt ei

nõutud maksuvõlga sisse kolme kuu jooksul ning Food Mill UÜ täisosanikult ei ole püütudki

maksuvõlga sisse nõuda. Alates Pärnu Maakohtu 26.06.2015 määruse nr 2-15-6548 tegemisest,

millega lõpetati Food Mill UÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu,

ei olnud usaldusühingult maksuvõla sissenõudmine faktiliselt enam võimalik. Maksuhaldur ei

taotlenud Food Mill UÜ pankroti väljakuulutamist ega vaidlustanud pankrotimenetluse

lõpetamise määrust, kuigi ilmneb, et usaldusühingul oli vara. Kuivõrd 16.01.2015

maksuotsusega määratud maksuvõlga asuti Food Mill UÜ-lt sisse nõudma 17.04.2015, mil

arestiti usaldusühingu pangakonto, ei olnud kuni pankrotimenetluse raugemiseni maksuvõlga

sisse nõutud 3 kuud. Maksuhaldur pole üritanud maksuvõlga sisse nõuda Food Mill UÜ

täisosanikult Unionmark OÜ-lt, jättes selliselt pöördumata isiku poole, kes vastutab

usaldusühingu võla eest täies ulatuses.

2) Kaebajalt nõutavat maksuvõlga ei saanud tekkida, kuna vastutusotsuse aluseks olevat

maksuotsust ei ole õigele isikule kätte toimetatud. Kui tegemist on usaldusühinguga, tuleb

haldusakt toimetada kätte usaldusühingu täisosanikust juriidilise isiku seaduslikule esindajale,

sest üksnes selliselt on tagatud, et see jõuab tegelikkuses õige isikuni, kelle pädevuses on

haldusakti vaidlustamine. Maksuhaldur saatis 16.01.2015 maksuotsuse Food Mill UÜ-le ning

luges selle kätte toimetatuks 24.01.2015. MTA ei ole teinud maksuotsust kättesaadavaks

e-maksuametis, millega rikkus oluliselt MKS-s nimetatud dokumentide kättetoimetamise

regulatsiooni.

3) Seoses Food Mill OÜ ümberkujundamisega registripidajale esitatud lõppbilansilt seisuga

31.10.2014 nähtub, et Food Mill OÜ-l oli seisuga 31.10.2014 vara summas 17 852 eurot, s.o

äriühing ei olnud maksejõuetu. On arusaamatu, kuidas saab kaebaja vastutada sellises olukorras

äriühingu maksuvõla eest. Eeltoodust ja sellest, et Food Mill UÜ esitas pankrotiavalduse

29.04.2015 ehk kuus kuud hiljem, nähtub selgelt, et Food Mill UÜ ei muutunud maksejõuetuks

kaebaja tegevuse tulemusena, vaid hiljem. Kaebaja ei saa vastutada teiste isikute tehtud

tehingutest tulenevate võimalike tagajärgede eest.

4) Tulumaks Food Mill UÜ-le on määratud alusetult. TeleTek OÜ tolleaegne juhatuse liige MV

kinnitab ühemõtteliselt, et laenutehing toimus. MTA pole pidanud vajalikuks laenutehinguga

seotud küsimustes TeleTek OÜ juhatuse liiget isegi küsitleda, vaid on asunud kaebajale ette

heitma asjaolusid, mis ei olnud kaebaja võimuses ega kaebaja teostatud – kaebaja ei ole

laenulepingut koostanud ega sellele alla kirjutanud, mistõttu eeldas kaebaja selle õigsust.

Arvestades, et MTA-le sai laenutehingu toimumine teatavaks juba 2014. a-l TeleTek OÜ

sisendkäibemaksu kontrolli raames esitatud kontoväljavõtete pinnalt, on arusaamatu, kuidas

MTA leiab ligi poolteist aastat hiljem, et laenutehingut ei ole toimunud. Asjaolu, et TeleTek

OÜ on saanud äritegevuse tarbeks 20 000 eurot laenu, nähtub TeleTek OÜ esitatud 2014. a

majandusaasta aruandest. TeleTek OÜ ostis saadud laenude arvelt kinnistu, mille soetamisel

tasutud sisendkäibemaks talle tagastati. Sisendkäibemaksu tagastusnõude esitamisel selgitas

TeleTek OÜ, et on kinnistu ostu finantseerinud laenuga ning MTA möönis laenutehingu

toimumist. TeleTek OÜ osutas laenuandjale allhanke korras konsultatsiooniteenuseid ning

hiljem laen (20 000 eurot) ning TeleTek OÜ poolt teenuste osutamise eest saada olevad tasud

(16 000 eurot) tasaarvestati. Seega ei saanud laenuleping olla näilik, sest olematut tehingut ei

ole võimalik tasaarvestada. Lisaks maksti TeleTek OÜ nimel teenuseid osutanud MVle teenuste

eest töötasu summas 9000 eurot. Töötasu ei maksta isikule, kes pole tööd teinud. TeleTek OÜ

on laenu saanud ka FM Operations OÜ-lt (endise ärinimega C-Pneumaatika Komponendid

3-16-544

5(13)

OÜ). Sellist laenutehingut on MTA pidanud sobilikuks ega ole näinud vajadust laenusummat

tulumaksuga maksustada.

5) TeleTek OÜ juhatuse liikme MV peamine huvi oli suunatud laenulepingu käendamise

kohustusest vabanemisele ning töötasu väljamakse saamisele seoses UV MNGT OÜ-le

osutatud teenustega summas 16 000 eurot. Mõlemad eesmärgid, millele oli suunatud

TeleTek OÜ juhatuse liikme huvi, on täidetud – käenduskohustusest vabanes isik läbi osaluse

võõrandamise ning töötasu väljamakse summas 9000 eurot on MV saanud. Tähtsust ei oma

MTA viidatud asjaolu, et MV ei tea MTA-le antud selgitustes midagi UV MNGT OÜ ja

TeleTek OÜ vahelise laenunõude tasaarvestamisest läbi teenuste osutamise. Tasaarvestus on

ühepoolne kujundusõigus, mis ei eelda mõlema osapoole nõusolekut. Kaebaja uskus ühepoolse

tasaarvestamise lubatavusse ja võimalikkusesse, kuid lõppkokkuvõttes kinnitavad tasaarvestust

elulised sooritused, milleks oli kinnistu tagastamine laenu katteks läbi osaluse võõrandamise.

MV käenduskohustus seoses kahe laenuga kogusummas 49 600 eurot oli kehtiv kohustus, mida

kinnitasid 28.09.2016 kohtuistungil mõlemad tunnistajad (MV ja UV). MTA etteheidete

aluseks on üksnes kahtlused, hinnangud ja hüpoteetilised konstruktsioonid, kuid eluline

tegelikkus näitab muud. Toimingud, millega laenuandja (UV MNGT OÜ) juhatuse liige (SA)

sai laenuvõtja (TeleTek OÜ) juhatuse liikmeks ning läbi OÜ Van Buuren Trading Estonia

kaudselt ka omanikuks, on käsitletavad maksustamise aluseks olevate asjaolude

äralangemisena. Kinnistu, mille TeleTek OÜ laenuraha eest sai, liikus laenuandja (UV MNGT

OÜ) juhatuse liikme (SA) kaudsesse omandusse (läbi kolmanda äriühingu), on maksustatud

väljamakse ettevõtlusesse tagasi liikunud ja maksuobjekt ära langenud (TuMS § 54 lg 6). Kõik

laenutehingud on toimunud pangakontode kaudu, tunnistajad ning kaebaja on kinnitanud

tehingute toimumist, TeleTek OÜ varade ja kohustuste suhe tasaarvestuse tegemisel oli

täielikult tasakaalus ning kõik tehingud on toimunud turutingimustel.

6) Deklareerimiskohustuse rikkumine iseenesest ei tekita maksuvõlga ning maksukohustuse

tekkimise aluseks on tehing ise. MTA on ebaõigesti leidnud, et üksnes deklareerimiskohustuse

rikkumine toob kaasa juhatuse liikme vastutuse.

7) Kaebaja tegevuses puudub tahtlus. Kaebaja on üksnes esitanud maksuhaldurile laenulepingu,

mille ta sai äriühingu dokumentide vastuvõtmise käigus. Kaebaja ei olnud vaidlusaluse

laenutehingu sõlmimise juures ega olnud laenuandja seaduslik esindaja, mistõttu uskus kaebaja

Food Mill OÜ juhatuse liikmeks astumisel temale esitatud dokumentatsiooni õigsust, mh

vaidlusaluse laenutehingu korrektsust. Kaebaja on uskunud teiste isikute sõlmitud laenulepingu

tõesusesse ja lepingu tasaarvestuse kaudu täitnud. MTA ei ole selgitanud välja, kuidas SA pidi

olema teadlik TeleTek OÜ-ga sõlmitud laenulepingu võltsitusest, kui tema ei ole laenulepingut

sõlminud ega koostanud. Vastutus- ja maksumenetluses ei ole ükski isik väljendanud, et

laenulepingut ei ole koostatud. Kaebaja tegevuses puudub süü ka seetõttu, et ajutine

pankrotihaldur ega maakohus ei tuvastanud Food Mill UÜ pankrotimenetluses raskeid

juhtimisvigu.

8) Väär on ka MTA käsitlus seoses väidetava käibemaksuvõla kujunemisega. Food Mill OÜ

ühendas endaga UV MNGT OÜ 2014. a augustis, mistõttu ei olnud SAil võimalust ega

kohustust esitada UV MNGT OÜ 2014. a juuli käibemaksudeklaratsiooni. Lisaks on

maksuhaldur maksuotsuse tegemisel jätnud täielikult arvestamata maksukohustuslase

sisendkäibemaksuga summas 30 021,09 eurot. Jättes viidatud sisendkäibemaksu arvesse

võtmata, põhjustas MTA topeltmaksustamise. Sisendkäibemaksu oleks saanud tasaarvestada

kaebajalt vastutusotsusega nõutava summaga.

10. MTA palus jätta kaebus rahuldamata.

3-16-544

6(13)

1) Vastutusotsuse tegemise eeldused olid täidetud. MKS kohaselt peab kolme kuu pikkune

periood jääma sissenõudmise alustamise ja vastutusotsuse tegemise vahele. Seega arvestades,

et sissenõudmisega alustati 16.04.2015 ja vastutusotsus kannab kuupäeva 21.12.2015, on

nimetatud nõue täidetud. Kuivõrd Food Mill UÜ esitas 29.04.2015 pankrotiavalduse, pidi

maksuhaldur eeldama äriühingu maksejõetust juba varem (pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 4).

Eeltoodust hoolimata tegi maksuhaldur erinevaid sissenõudmistoiminguid, mis ei andnud

tulemust. Kuivõrd Food Mill UÜ täisosanik Unionmark OÜ kustutati äriregistrist 30.04.2015

ehk ca kaks nädalat pärast sissenõudmistoimingute alustamist, ei saa maksuhaldurile ette heita

Unionmark OÜ poole pöördumata jätmist. MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi ei oma juhatuse

liikmele maksunõude esitamisel iseseisvat tähtsust, millal äriühingu maksuvõlg kindlaks tehti

ja kas äriühing oli sel ajal võimeline maksuvõlga tasuma või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu

04.04.2013 otsus nr 3-10-1284, p 19). Seetõttu ei vabasta kaebajat vastutusest väide, et äriühing

muutus maksejõuetuks alles pärast tema lahkumist juhatuse liikme kohalt. MTA 16.01.2015

maksuotsus on Food Mill UÜ-le MKS § 531 lg 2 kohaselt registrijärgsel aadressil kätte

toimetatud ning Food Mill UÜ ei ole maksuotsuse kättesaamist kahtluse alla seadnud.

2) Vastutusmenetluses tuvastatu pinnalt on usutav, et SAi käitumine oli süüline ehk tahtlik –

isik esitas vaidlusaluste tehingute kohta võltsitud dokumente ehk pidi olema tegelikest

asjaoludest teadlik (vastutusotsuse p 5.2). Pankrotihalduri seisukoht juhtimisvigade esinemise

osas ei ole maksuhaldurile siduv, sest pankrotihaldur ei hinda MKS-s sätestatud juhatuse liikme

vastutuse eelduste täidetust temalt maksuvõla sissenõudmisel.

3) Kohus saab hinnata üksnes seda, mida on kajastatud vastutusotsuses. Seega ei ole kohtul

võimalik kujundada seisukohta kaebaja viidatud arvetel kajastatud sisendkäibemaksu

arvestama jätmise osas ega selle osas, kas TeleTek OÜ ja kolmanda isiku vahel väidetavalt

sõlmitud laenutehing on aktsepteeritav või mitte.

4) TeleTek OÜ tagastusnõude õigsuse kontroll ei tähenda, nagu oleks maksuhaldur vaidlusalust

laenusuhet aktsepteerinud. Maksuhaldur ei ole enne vastutusotsust laenusuhte osas seisukohta

kujundanud. TeleTek OÜ majandusaasta aruanne on esitatud küll enne vastutusmenetluse

algust, kuid pärast Food Mill UÜ-le maksuotsuse tegemist. On usutav, et kaebaja, kes oli

maksualaste teadmistega MV ja UVga seotud, valmistus seeläbi tulevaseks võimalikuks

vastutusmenetluseks. Eelnevat toetab asjaolu, et maksumenetluses maksuhaldurile tehinguid

kinnitavat dokumentatsiooni ei esitatud.

5) Halduskohtu istungil selgus, et väidetava laenusaaja TeleTek OÜ juhatuse liige MV ei

teadnud midagi UV MNGT OÜ ja TeleTek OÜ vahelisest nõuete tasaarvestamisest läbi

väidetavalt osutatud teenuste (28.09.2016 istungi protokoll 11:20:08). Eelnev tähendab seda, et

kaebaja esitatud 11.08.2014 tasaarvelduse akt ei ole usaldusväärne. Arvestades, et MV oli

TeleTek OÜ juhatuse liikmeks kuni 18.09.2014, ei saanud sellist tasaarvestamist ilma tema

teadmata toimuda.

6) Kaebaja vastutust Food Mill UÜ maksuvõla eest ei välista kaebaja poolt istungil rõhutatud

asjaolu, et maksuobjekt on ära langenud vastavalt TuMS § 54 lg-le 6 (28.09.2016 kohtuistungi

protokoll 10:38:32–10:53:27). Kaebaja ei ole selgitanud, milline konkreetne tehing on käsitatav

laenunõude täitmisena UV MNGT OÜ ees. Samuti ei nähtu kaebaja selgitustest, et kinnistu

oleks faktiliselt liikunud väidetava laenuandja ehk UV MNGT OÜ omandisse. Kohtule esitatud

1 euro suuruse müügihinnaga ostu-müügi leping, millega TeleTek OÜ võõrandati OÜ-le Van

Buuren Trading Estonia, ei tõenda, et 20 000 euro suurune kohustus UV MNGT OÜ ees on

täidetud ehk nimetatud summa on UV MNGT OÜ ettevõtlusesse tagasi liikunud.

11. Tallinna Halduskohus jättis 02.11.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

3-16-544

7(13)

1) Maksuhaldur on tulenevalt MKS § 531 lg-st 2 saatnud 16.01.2015 maksuotsuse õigesti Food

Mill UÜ registrijärgsel aadressil ning lugenud selle MKS § 531 lg 4 alusel Food Mill UÜ-le

kättetoimetatuks 24.01.2015. Kuigi maksuotsuse koostamisega samal päeval on äriregistris

tehtud kanne Food Mill OÜ ümberkujundamise kohta usaldusühinguks, ei ole usaldusühingule

maksuotsuse kättetoimetamise osas ette nähtud erisusi. Äriühingu registriaadress jäi samaks

ning kaebaja ei ole väitnud, et maksuotsus oleks palutud saata mõnel muul aadressil või mõne

muu sidevahendi kaudu, nt e-maksuameti kaudu.

2) Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. MKS ei sea vastutusotsuse tegemise eelduseks

seda, et äriühingu suhtes peab olema välja kuulutatud pankrot. Pankrotimenetluse raugemise

puhul on võlgniku maksejõuetus ja sellest väljatulemise võimatus veel kindlam kui pankroti

korral. Kuigi Food Mill UÜ täisosanik Unionmark OÜ vastutas tulenevalt ÄS § 125 lg-test 1 ja

2, §-st 126 ja § 102 lg-st 1 ka enne tema osanikuks saamist tekkinud maksukohustuste eest, oli

maksusumma sissenõudmine Unionmark OÜ-lt objektiivselt võimatu, sest ühing kustutati

äriregistrist 30.04.2015 ehk 2 nädalat pärast sissenõudmistoimingute alustamist.

3) SA oli nii maksukohustuse deklareerimise (ettevõtlusega mitteseotud väljamakse ja

käibemaks) kui ka tasumise hetkel Food Mill OÜ (tollase nimega UV MNGT OÜ) ainsaks

juhatuse liikmeks, kes jättis deklareerimis- ja tasumiskohustused täitmata. Kohustuste täitmata

jätmise tulemusel tekkis vastutusotsuses kajastatud UV MNGT OÜ maksuvõlg kokku summas

5346,46 eurot. Tähtsust ei oma, kas äriühing muutus maksejõuetuks pärast kaebaja lahkumist

juhatuse liikme kohalt või selle ajal, mistõttu ei ole oluline, et Food Mill OÜ-l võis olla pärast

SAi juhatuse liikme kohalt lahkumist vara. Asjas kogutud tõendid näitavad üheselt, et Food Mill

OÜ ei olnud tegelikult juba maksuotsuse tegemise ajal enam võimeline oma kohustusi täitma.

Food Mill UÜ pankrotiavalduse kohaselt oli äriühingu käibevara, raha ja lühiajaliste nõuete

suuruseks avalduse esitamise ajal 0 eurot. Viimase äriregistrile esitatud ja 31.10.2014 koostatud

bilansi kohaselt oli Food Mill OÜ netovara 2614 eurot. Ajutise halduri sõnul kulusid need

vahendid muude kohustuste täitmiseks ning Food Mill UÜ muutus igal juhul maksejõuetuks

pärast 16.01.2015 maksuotsuse sissenõutavaks muutumist.

4) UV MNGT OÜ ega TeleTek OÜ, kelle juhatuse liikmeks oli alates 18.09.2014 SA, ei

esitanud maksumenetluse käigus TeleTek OÜ-le 21.07.2014 tehtud 20 000 euro suuruse

väljamakse aluseks olevaid dokumente. Samuti pole SA TeleTek OÜ esindajana kinnitanud, et

TeleTek OÜ ja UV MNGT OÜ vahel oleks olnud laenusuhteid. SA ei osanud

vastutusmenetluses öelda, miks ta Food Mill UÜ-le väljastatud korraldusi ei täitnud ning vastas

TeleTek OÜ juhatuse liikmena 30.07.2015 maksuhalduri küsimusele, kas perioodil 12.2012–

08.2014 oli veel mingeid majandustehinguid (nt laenutehingud), et ei saa küsimusest aru (SAi

30.07.2015 seletus, küsimus nr 19). Eeltoodu kinnitab järeldust, et dokumendid laenu andmise

kohta on vormistatud vastutusmenetluses vastavalt MTA 16.01.2015 maksuotsuses järeldatule,

mistõttu MTA ei lugenud vastutusmenetluses esitatud laenulepingut põhjendatult

usaldusväärseks. Kui dokumendid laenu andmise kohta oleksid olnud reaalselt olemas, oleksid

UV või SA need maksumenetluses igal juhul esitanud.

5) Arvestades MV kohtuistungil antud selgitusi, ei saanud MV TeleTek OÜ esindajana osutada

BDO Eesti AS-le teenuseid TeleTek OÜ 13.01.2014 ja 04.07.2014 arvetel näidatud mahus.

Nimetatud arved olid fiktiivsed. On ülimalt ebatõenäoline, et kui isik osutab teenuseid 5 kuud

järjest oma peamise tegevusena, suudab ta paar aastat hiljem meenutada vaid üht klienti. Samuti

ei ole nimetatud teenuse kohta maksuhaldurile esitatud ühtegi sellist dokumentaalset tõendit,

millest nähtuks töö konkreetne sisu, nt konkreetseid tööülesandeid ja sooritusi kajastavaid

e-kirju. MV ei olnud istungil teadlik ka UV MNGT OÜ ja TeleTek OÜ vahelisest nõuete

tasaarvestamisest tema enda esitatud arvetega, vaid MV väitis, et laenusumma tasaarvestati

kinnistuga, mis läks TeleTek OÜ osa võõrandamisega OÜ-le Van Buuren Trading Estonia,

3-16-544

8(13)

mille juhatuse liikmeks ja osanikuks lepingu sõlmimise hetkel 17.09.2014 oli SA. Eeltoodust

nähtub, et kaebaja on esitanud nii maksuhaldurile kui kohtule vastuolulist informatsiooni.

6) Vastutusmenetluses esitatud tasaarvestuse akt ei kajasta tegelikkust. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 198 lg 1 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Seega ei

saanud tasaarvestamine toimuda vaid SAi poolt ning asjas puuduvad tõendid MVle sellise

avalduse tegemise kohta. Arvestades, et MV oli TeleTek OÜ juhatuse liikmeks kuni

18.09.2014, ei saanud sellist tasaarvestamist toimuda tema teadmata, kuna UV MNGT OÜ pidi

tasuma MV juhitavale TeleTek OÜ-le tema osutatud teenuste arved. Lisaks peab kohustus

olema selle tasaarvestamiseks muutunud sissenõutavaks (VÕS § 197 lg 1). TeleTek OÜ-le

väidetavalt antud laenu tagastamise 24 kuu pikkune tähtaeg ei olnud veel möödunud, kui

laenulepingut asuti 3 nädalat pärast laenulepingu sõlmimist tasaarvestama teenuste arvetega,

mis oleks tulnud tasuda kohe. Lisaks on jäänud lahtiseks küsimus, mis on saanud

tasaarvestamata jäänud 4000 eurost, Pärnu Maakohtule esitatud pankrotiavalduses seda nõuet

ei kajastata. Asjaolu, et tasaarvestuse akt ei vasta tegelikkusele, seab paratamatult kahtluse alla

ka teiste samal ajal ja viisil kaebaja poolt esitatud dokumentide usaldusväärsuse.

7) Ettevõtlusega mitteseotud väljamakse deklareerimata ja sellelt tulumaksu tasumata jätmisega

ning väljamakse õigustamiseks dokumentide võltsimisega on kaebaja rikkunud MKS §-i 8.

Algdokumentide puudumisel oli kaebaja kohustuseks deklareerida 21.07.2014 tehtud

20 000 euro suurune väljamakse ning arvestada ja tasuda sellelt järgmisel kuul tulumaksu, mida

ta ei teinud. SA esitas Food Mill UÜ maksudeklaratsioone, omas ligipääsu äriühingu

pangakontodele ja oli kursis Food Mill UÜ majandustegevusega. Eluliselt ei ole usutav, et uuel

juhatuse liikmel oleks jäänud märkamata 20 000 euro suurune algdokumendita väljamakse

äriühingu kontolt. Seega pidi kaebaja soovima oma käitumise õigusvastase tagajärje, s.o

tulumaksu tasumata jätmise saabumist. Vastutusotsuse eelduseks ei ole pankrotihalduri või

maakohtu poolt äriühingu pankrotimenetluses raskete juhtimisvigade tuvastamine. Kohus ei

analüüsi TeleTek OÜ laenutehingut FM Operations OÜ-ga, sest seda tehingut ei ole maksu- ega

vastutusmenetluses käsitletud ning sellega seoses ei ole kaebajale kohustusi määratud. Kohtul

ei ole võimalik kujundada seisukohta maksuotsuse sisendkäibemaksu arvestamata jätmise osas,

kuivõrd vastutusotsust vaidlustades on võimalik vaidlustada üksnes neid maksuotsuses

sisalduvaid asjaolusid, mis on olnud aluseks ka kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemisel

(Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2013 otsus nr 3-10-1284, p 9).

8) Food Mill UÜ oli kohustatud hiljemalt 21.08.2014 deklareerima 07.2014 KMD-l ka

UV MNGT OÜ perioodil 07.2014 tekkinud käive. ÄS § 391 lg 4 kohaselt lähevad ühendatava

ühingu kohustused üle ühendavale ühingule. Järelikult on SA rikkunud MKS § 85 lg-s 4

sätestatud kohustust ning esitanud käibe deklareerimisel valeandmeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. SA palub apellatsioonkaebuses (II kd, tl 84-88) Tallinna Halduskohtu 02.11.2016 otsus

tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

1) MTA 16.01.2015 maksuotsus ei ole kehtiv, kuivõrd rikutud on selle kättetoimetamise korda.

Maksuotsuse oleks pidanud kätte toimetama usaldusühingu seaduslikule esindajale ehk

täisosanikule Unionmark OÜ. Samuti rikkus maksuhaldur MTA asjaajamiskorda, kui saatis

maksuotsuse kui kohustava haldusakti äriühingu registrijärgsel aadressil lihtkirjaga, mitte

tähtsaadetisega.

2) Vastutusotsuse tegemise eeldused on täitmata, kuivõrd Food Mill UÜ-le ei ole välja

kuulutatud pankrotti, maksuvõlga ei ole sisse nõutud kolme kuu jooksul, äriühingul oli vara

maksukohustuse tasumiseks ning maksuhaldur ei ole nõudnud maksuvõlga sisse äriühingu

3-16-544

9(13)

täisosanikult Unionmark OÜ-lt, kuigi tal oli selleks piisavalt aega. Unionmark OÜ registrist

kustutamine ilmestab MTA hoolimatut suhtumist sellesse, et nõue saaks esitatud seaduse järgi

selle eest vastutava isiku vastu. 25.01.2016 registrist kustutatud Food Mill UÜ maksukohustuse

suurus on MTA kodulehe andmeil jätkuvalt täpsustamisel, kuid reaalselt ei ole see enam

võimalik. Halduskohus ei ole hinnanud kaebaja väidet, et lähtuda tuleb kodulehe andmetest,

mis eksisteerisid Food Mill UÜ õigusvõime lõppemise hetkel, s.o 25.01.2016.

3) Food Mill UÜ-l ei ole kaebajale etteheidetavas summas tekkinud maksuvõlga. Kohus on

oluliselt rikkunud menetlusnorme, asudes üldsõnaliselt seisukohale, et kui laenuleping

UV MNGT OÜ ja TeleTek OÜ vahel oleks algusest peale olemas olnud, oleks kaebaja selle

esitanud kindlasti varem. Halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta kaebaja selgitused

seoses laenulepingu sõlmimisega ja laenulepingu sõlmimist kinnitavate asjaoludega. Ka ei ole

halduskohus

põhjendanud

kaebaja

käsitusega

mittenõustumist,

rikkudes

sellega

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 1 p-i 4. Laenu saamist ilmestavad

erinevates maksumenetlustes antud suulised ütlused, mh TeleTek OÜ 2014. a

sisendkäibemaksu õigsuse kontrolli raames ettevõtte seadusliku esindaja selgitused äritegevuse

finantseerimise kohta, TeleTek OÜ sisendkäibemaksu kontrolli raames esitatud arvelduskonto

väljavõtted ja seegi, et ilma laenuta ei oleks TeleTek OÜ olnud võimeline kinnisasja soetama.

TeleTek OÜ seaduslik esindaja kinnitas MTA-le UV MNGT OÜ maksumenetluses

laenutehingu toimumist ja andis põhjaliku selgituse, millises summas ja millisel otstarbel sai

ettevõte laenu. Ka sisendkäibemaksu tagastusnõude esitamisel selgitas TeleTek OÜ, et on

kinnistu ostmist finantseerinud laenuga, s.t sisendkäibemaksu tagastamisel möönis ka MTA

laenutehingu toimumist. Samuti on TeleTek OÜ 2014. a majandusaasta aruandes selgelt

märgitud, et TeleTek OÜ on saanud äritegevuse tarbeks laenu, sh laen summas 20 000 eurot.

Majandusaasta aruanne on esitatud 13.07.2015 ehk enne seda, kui kaebaja sai teada tema suhtes

alustatud vastutusmenetlusest. Kaebajal puudus igasugune vajadus õigustada tagantjärele

rahalist väljamakset, mis oli juba ammu enne korrektselt fikseeritud ja millest maksuhaldur oli

teadlik. TeleTek OÜ poolt kinnistuga seotud tehingutes ei saa olla kahtlust ka seetõttu, et

TeleTek OÜ esitas juba 2014. a juulis taotluse käibemaksukohustuslasena registreerimiseks

ning märkis selles, et asub tegelema kinnisvaraprojektiga Muugal. Seega oli kinnistu soetamine

kavandatud juba varem ja ilma kaebaja osavõtuta.

4) Kohus on jätnud otsuse tegemisel põhjendamatult arvestamata kaebaja 18.05.2016

seisukohale lisatud UV ja MV kui laenulepingu sõlminud ettevõtete seaduslike esindajate

kirjalikud selgitused. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud UV 06.06.2014 e-kirjas selgitatut. UV

ei ole selles öelnud, et laenulepingut ei ole koostatud või see on koostatud tagantjärele. UV

selgitustest tuleneb tegelikult, et lihtsad tehingud, mille kohta ta ei pidanud vajalikuks lepinguid

koostada, olid sellised, mille üheks pooleks oli UV MNGT OÜ ja teiseks pooleks tema ise.

Halduskohus on sellega rikkunud oluliselt tõendite hindamise nõudeid. Samuti on kohus

rikkunud menetlusnorme sellega, kui küsis kohtuistungil ühelt tunnistajalt küsimusi, jättes

samad küsimused teiselt tunnistajalt küsimata. Selliselt on kohus esitanud tunnistajatele

küsimusi valikuliselt ning selgitanud asjaolud välja fragmentaarselt, mis väljendub MV istungil

antud selgituste kajastamisel kohtuotsuse p-s 48. Kohus ei ole süvenenud ka tasaarvestuse

toimumist kinnitavatesse asjaoludesse. Samuti ei ole ühele dokumendile antud hinnangut

võimalik laiendada teistele dokumentidele. Kohtu käsitus on üldistav ja pealiskaudne.

5) Kohus oleks pidanud analüüsima, kas maksuhaldur on õigesti pidanud TeleTek OÜ kahest

analoogsest ja ettevõtte äritegevuse finantseerimise eesmärgil tehtud tehingust ühte laenuandja

ettevõtlusega mitteseotud kuluks (tehing UV MNGT OÜ-ga) ning teist laenutehinguks (tehing

FM Operations OÜ, endise ärinimega C-Pneumaatika Komponendid OÜ). Samaväärsetele

tehingutele erineva sisu andmisel puudub mõistlik põhjendus. Food Mill UÜ ühendas

laenuandjad UV MNGT OÜ ja C-Pneumaatika Komponendid OÜ ning viimaste laenulepingust

3-16-544

10(13)

tulenev nõudeõigus kokku 49 600 eurot läks üle Food Mill UÜ-le. TeleTek OÜ omas kinnistut

soetushinnaga 48 000 eurot ning Food Mill UÜ võttis laenu katteks üle TeleTek OÜ osa.

Kokkuvõttes sai laenuandjate õigusjärglane Food Mill UÜ enda laenunõude katteks kontrolli

TeleTek OÜ osa üle, kusjuures laenu arvel soetatud kinnisasi kuulus jätkuvalt TeleTek OÜ-le

(osa väärtus tulenes vahetult TeleTek OÜ-le kuulunud kinnisasja väärtusest). Seega, isegi kui

laenutehing oleks näilik, rakenduks TuMS § 54 lg 6, kuivõrd Food Mill UÜ on saanud

väljastatud laenu tagasi mitterahalisel kujul ehk TeleTek OÜ osa üle kontrolli saamisega ning

tulumaksu osas tuleks teha ümberarvestus.

6) Halduskohus on jätnud täielikult arvestamata kaebaja seisukoha, et maksuotsus eirab

maksevõimelisuse printsiipi, s.t MTA nõuab makse summas, mis ületab äriühingu väljastatud

müügiarvete summa. On tekkinud kummaline olukord, kus maksudeks tuleks tasuda kogu

äritegevusega teenitud müügitulu summas 80 000 eurot ja veel ca 11 000 eurot. Sedavõrd suurte

puuduste ja küsitavustega maksuotsust ei ole võimalik võtta aluseks vastutusmenetluses.

Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2013 otsuses nr 3-10-1284 esitatud seisukoht ei välista, et

vastutusotsuse vaidlustamise korral on võimalik tugineda ka nendele asjaoludele, mida tulnuks

võtta arvesse maksuotsuse tegemisel. Maksukohustust vähendavad asjaolud tuleb igal juhul

arvesse võtta, kuivõrd vastasel juhul võib riik mitmekordselt rikastuda. On ilmselge, et

maksuotsuses alusetult kajastamata sisendkäibemaks rikub vahetult ja ilmselgelt kaebaja

subjektiivseid õigusi, sest korrektse maksuarvestuse korral ei oleks maksuhaldur saanud

kaebaja suhtes sellisel kujul vastutusotsust teha. Seega sõltub maksukohustust vähendavate

asjaolude arvestamata jätmisest vahetult juhatuse liikme vastutuse suurus.

7) Kaebaja tegevuses puudub süü. Kaebaja ei olnud vaidlusaluse laenutehingu sõlmimise juures,

mistõttu ta uskus ja eeldas Food Mill OÜ juhatuse liikmeks astumisel temale esitatud

dokumentatsiooni õigsust, mh vaidlusaluse laenutehingu korrektsust. Seadusliku esindaja

vastutus MKS § 40 lg 1 tähenduses ei saa tuleneda üksnes MKS § 8 lg-s 1 nimetatud

mitterahalise kohustuse (deklareerimiskohustuse) rikkumisest, kuivõrd see ei tekita iseenesest

maksuvõlga. Ka väidetav deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumine ei ole kantud kaebaja

soovist tekitada ettevõttele maksuvõlga. Seoses ettevõtte ühinemisega ei olnud kaebajal

võimalik deklareerida käibemaksu summas 30 eurot või tasuda ning kaebaja ei olnud sellest

arvest isegi teadlik. Seega ei ole tegemist kaebaja tahtliku või raskelt hooletu tegevusega.

13. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (II kd, tl 125).

Kaebaja on apellatsioonkaebuses korranud juba halduskohtus esitatud seisukohti, mistõttu jääb

maksuhaldur nende kaebaja väidete osas esitatud varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud.

15. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et MTA ei ole 16.01.2015

maksuotsust Food Mill UÜ-le nõuetekohaselt kätte toimetanud ning maksuotsus ei ole seetõttu

kehtiv. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. MKS § 46 lg-st 2 tulenevalt toimetatakse

haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid kätte vastavalt

MKS 4. ptk-s sätestatule. MKS § 52 lg 1 teise lause kohaselt võib maksuhaldur valida

kättetoimetamisviiside

vahel,

kui

seadusega

ei

ole

sätestatud

kohustuslikku

kättetoimetamisviisi. MKS § 531 lg 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule dokument

registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud

aadressil. Seetõttu ei ole maksuhaldur toiminud seadusevastaselt, kui saatis maksuotsuse Food

Mill UÜ äriregistrisse kantud aadressil, mitte äriühingu täisosanikule Unionmark OÜ. Kaebaja

3-16-544

11(13)

on esitanud apellatsioonkaebuses esmakordselt kohtumenetluse vältel väite, et MTA

16.01.2015 maksuotsus on maksukohustuslasele edastatud lihtsaadetisena, kuigi MTA

asjaajamiskorra kohaselt oleks seda tulnud teha tähitud kirjaga. Seda väidet ei ole millegagi

tõendatud. Kohus peab tõenäoliseks, et vastava väite esitamine apellatsioonkaebuses on olnud

tingitud halduskohtu otsuses tehtud viitest MKS § 531 lg 4 lausele 1, mis käsitleb maksuhalduri

poolt dokumendi saatmist lihtsaadetisena, ning tegelikkuses ei ole maksuotsuse

kättetoimetamise korda rikutud. Kaebajale tehtud vastutusotsusest (lk 3) nähtub, et

maksuhaldur on toimetanud 16.01.2015 maksuotsuse Food Mill UÜ-le kätte 24.01.2015 ning

kohtul puudub alus selles kahelda. Maksuotsusele on läbivalt viidatud Food Mill UÜ

pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-15-6548 ning selle tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

Food Mill UÜ täisosaniku seaduslik esindaja märkinud 29.04.2015 pankrotiavalduses peamise

makseraskuste põhjusena just MTA poolt määratud maksusumma, mida võlgnik tasuda ei

suuda. Usutav ei ole, et olukorras, kus maksuotsus oleks jäänud Food Mill UÜ-le

nõuetekohaselt teatavaks tegemata, oleks viimane esitanud maksuotsusest tingituna

pankrotiavalduse kohtule.

16. Põhjendatud ei ole kaebaja väited vastutusotsuse tegemise eelduste mittetäidetusest.

MKS § 96 lg 5 teine lause sätestab, et MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha

vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud

sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud

kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja

kuulutatud pankrot. Maksuhaldur on asunud Food Mill UÜ-le määratud maksuvõlga sisse

nõudma 17.04.2015 (I kd, tl 41-42). Samuti puudub poolte vahel sisuliselt vaidlus selle üle, et

maksuvõlga ei ole õnnestunud Food Mill UÜ-lt sisse nõuda ning seda kinnitab selgelt Pärnu

Maakohtu 26.06.2015 määrus nr 2-15-6548 Food Mill UÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta

selle raugemise tõttu (I kd, tl 46-50). MKS § 96 lg-t 5 ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et

sellega on välistatud vastutusotsuse tegemine olukorras, kus enne kolme kuu täitumist

maksuvõla sissenõudmise alustamisest lõpetatakse võlgniku panktorimenetlus pankrotti välja

kuulutamata. Alusetud on ka kaebaja väited, et maksuhaldur oleks pidanud enne kaebajale

vastutusotsuse tegemist nõudma maksuvõlga esmalt Food Mill UÜ täisosanikult

Unionmark OÜ-lt. Äriregistrist nähtuvalt on Unionmark OÜ 30.04.2015 äriregistrist kustutatud

ÄS § 60 lg 3 alusel ehk majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Äriregistri andmetel

on äriühing viimati esitanud registrile majandusaasta aruande 22.02.2008 (2004. a aruanne).

Seega on põhjendatud alus arvata, et tegemist oli mittetegutseva äriühinguga, kellelt maksuvõla

sissenõudmine oleks olnud perspektiivitu.

17. Kaebaja peamine vastuväide seisneb selles, et maksuhaldur on 16.01.2015 maksuotsusega

ebaõigesti määranud Food Mill OÜ-le tulumaksu UV MNGT OÜ 21.07.2014 väljamakselt

(20 000 eurot) TeleTek OÜ-le, kuivõrd tegemist oli laenu andmisega. Ringkonnakohus nõustub

vastustaja ja halduskohtuga, et ka selles osas ei ole kaebaja vastuväide põhjendatud.

18. MTA 16.01.2015 maksuotsusega määrati UV MNGT OÜ 21.07.2014 väljamakselt TeleTek

OÜ-le tasumiseks mh tulumaksu summas 5316,46 eurot, kuivõrd maksuhaldurile ei esitatud

kontrolli käigus selle väljamakse aluseks olevaid algdokumente (MTA 16.01.2015 maksuotsuse

p 2.3.1.2.3, I kd, tl 29-32p; MTA 15.12.2014 kontrollakti p 1.3.2.2.3, I kd, tl 180). Kuigi SA on

asunud vastutusmenetluses esitama tõendeid eesmärgiga kinnitada UV MNGT OÜ ja TeleTek

OÜ vahel laenusuhte olemasolu ja näidata 21.07.2014 väljamakset laenu andmisena, esineb

asjaolude ja tõendite pinnalt sedavõrd palju vasturääkivusi, et neid kaebaja esitatud tõendeid ei

saa pidada usaldusväärseteks. Esiteks, halduskohus on õigesti viidanud sellele, et puuduvad

mõistlikud põhjused, miks ei esitatud laenulepingut selle olemasolu korral juba UV MNGT OÜ

(al 15.08.2014 Food Mill OÜ) suhtes läbi viidud maksumenetluses (halduskohtu otsuse p-d 45-

47). Väidetavalt UV MNGT OÜ ja TeleTek OÜ vahel 18.07.2014 sõlmitud laenuleping (I kd,

3-16-544

12(13)

tl 107-107p) on maksuhaldurile esitatud alles 04.08.2015 vastutusmenetluse raames.

Vastutusmenetluses on maksuhaldurile esitatud ka TeleTek OÜ 13.01.2014 arve nr 1301 (I kd,

tl 81) ja 04.07.2014 arve nr 0407 (I kd, tl 81p), mille alusel tasumisele kuuluvad summad on

väidetavalt 11.08.2014 tasaarvestuse akti (I kd, tl 80) alusel tasaarvestatud TeleTek OÜ poolt

tagastamisele kuuluva laenusummaga. Kuivõrd kohtumenetluses on kaebaja mõistnud, et

tegemist ei saanud olla korrektse tehinguga (nõue ei olnud muutunud sissenõutavaks ning

puudus laenusaaja tahteavaldus nõuete tasaarvestamiseks), on kohtumenetluses hakatud väitma

laenu tagastamist hoopis selliselt, et OÜ Van Buuren Trading Estonia, mis oli SAi kontrolli all,

omandas 17.09.2014 sõlmitud müügilepingu alusel TeleTek OÜ osa (1 euro eest), millega sai

enda kontrolli alla ka TeleTek OÜ poolt UV MNGT OÜ-lt saadud laenu eest soetatud kinnistu

(II kd, tl 46-47p). Viimati nimetatud osaühingu osa müügileping on esmakordselt esitatud

kohtule 03.10.2016 pärast asjas kohtuistungi toimumist. Seejuures puuduvad nimetatud

lepingus igasugused viited sellele, et tehingupoolte tahe müügitehingu tegemisel oleks

hõlmanud ka olemasoleva laenukohustuse ja seda taganud MV isikliku käenduse lõpetamise.

Kohtuistungil kinnitas tunnistajana üle kuulatud MV, et laenu tasaarvestamine käis just kinnistu

tagastamise kaudu ning laenukohustuse tasaarvestamisest arvetega nr 1031 ja nr 0407 ei

teadnud ta midagi (istungi helisalvestis al 11:19:46 ja al 11:28:54). Eeltoodud selgitused ja

tõendid nende kogumis viitavad ringkonnakohtu hinnangul selgelt, et nii laenulepingu kui

tasaarvestuse akti näol on tegemist tagantjärele loodud dokumentidega, millega tahetakse jätta

muljet väidetavalt toimunud laenutehingust, 17.09.2014 sõlmitud osaühingu müügilepingule on

aga püütud tagantjärele anda eesmärk, mida sellel tegelikkuses lepingu sõlmimise ajal ei olnud.

Ringkonnakohus nõustub eelviidatud tõendite ebausaldusväärsuse osas ka halduskohtu esitatud

põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

19. Laenulepingu olemasolus juba 21.07.2014 väljamakse tegemise ajal ei veena kohut ka

TeleTek UÜ (varem TeleTek OÜ) 15.04.2015 koostatud ja 13.07.2015 registrile esitatud

majandusaasta aruanne (II kd, tl 20-25), milles on kinnitatud laenu võtmist kinnistu

soetamiseks. Kõnealune aruanne on esitatud pärast MTA 16.01.2015 maksuotsuse koostamist

ning SA, kes oli seotud kõigi väidetava tehingu osapooltega, pidi olema teadlik maksuhalduri

võimalusest nõuda maksuvõlga sisse vastutusotsusega. Seega on usutav, et ka viidatud

majandusaasta aruandes püüti jätta muljet tehingu toimumisest.

20. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus on rikkunud tunnistajate

ülekuulamisel menetlusnorme. Kohtuistungi helisalvestise pinnalt puudub kohtul alus kahelda,

et kaebajal oli istungil võimalus esitada tunnistajatele küsimusi enda vabal valikul ning kohus

ei ole tunnistajatele küsimuste esitamisel rikkunud menetlusnorme ega nende poolt antavate

vastuste sisu suunanud. Kohus ei ole rikkunud menetlusnorme ka sellega, et ei analüüsinud

kohtuotsuses eraldiseisvalt kaebaja 18.05.2016 seisukohale lisatud UV ja MV kirjalikke

selgitusi. Kohus kuulas mõlemad nimetatud isikud tunnistajatena üle kohtuistungil, isikute

suulised ütlused ei erinenud sisu poolest kirjalikest ning kohus on tunnistajate ütlusi

kohtuotsuses analüüsinud.

21. Väljakujunenud kohtupraktika järgi peavad MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1

tulenevalt olema äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks täidetud järgmised

eeldused: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi;

b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg

(Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 12; 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, p 12).

MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel

VÕS § 104 lõigetes 3-5 sätestatust. VÕS § 104 lg 5 määratleb tahtluse õigusvastase tagajärje

soovimisena võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on selgitanud, et tahtlus

on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise

3-16-544

13(13)

tagajärje soovimine (Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 16; 12.06.2013 otsus

nr 3-3-1-17-13, p 14).

22. Puudub vaidlus, et kaebaja oli alates 05.08.2014 UV MNGT OÜ ainus juhatuse liige ning

ainuisikuliselt vastutav kõigi juhatuse liikmeks olekuga kaasnevate kohustuste õigeaegse

täitmise eest, sh deklaratsioonide õiguspärase ja õigeaegse esitamise eest. MKS § 8 lg-st 1

tulenev kohustus tagada juriidilise isiku maksukohustuse täitmine hõlmab ka kohustust

korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused oleksid

täidetud. Vastutusotsuses kirjeldatud asjaolude ning kogutud tõendite pinnalt on usutav, et

kaebaja tegevus 2014. a augustis pärast UV MNGT OÜ juhatuse liikmeks saamist on olnud

kantud eesmärgist jätta maksukohustused täitmata. Võttes juhatuse liikme kohustused üle UVlt,

pidi kaebaja viima end kurssi ka äriühingu majandusliku olukorraga ja sooritatud tehingutega.

Samuti kinnitas UV halduskohtu istungil, et SAile kui uuele juhatuse liikmele sai antud

ülevaade äriühingu varalisusest (istungi helisalvestis al 10:14:45). Seetõttu on kohtule usutav,

et kaebaja pidi saama ülevaate äriühingu poolt eelmisel maksustamisperioodil tehtud

tehingutest ning tegema selle pinnalt järeldusi seaduses sätestatud deklareerimiskohustuste

täitmiseks. Sealjuures puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks SA ei saanud väidetava

laenulepingu olemasolul seda esitada maksuhaldurile juba UV MNGT OÜ suhtes läbi viidud

maksumenetluse kestel. Seetõttu tuleb eeldada, et SA pidi UV MNGT OÜ juhatuse liikmeks

asumisel mõistma, et 21.07.2014 tehtud väljamakse aluseks puudusid nõuetekohased

algdokumendid ning väljamakse oleks tulnud deklareerida ettevõtlusega mitteseotud kuluna.

Samuti pidi kaebaja äriühingu tehinguid kajastavate dokumentidega tutvudes saama aru

vajadusest deklareerida Eesti Taastuvenergia OÜ 31.07.2014 arve nr 31.07.2014 (I kd, tl 62)

alusel käibemaksu. Kaebaja tegevusest saab järeldada õigusvastase tagajärje (maksude tasumata

jätmise) saabumise soovi (VÕS § 104 lg 5). Isegi kui kaebaja ei olnudki Eesti Taastuvenergia

OÜ 31.07.2014 arvest teadlik, saab tema tegevust pidada sel juhul raskelt hooletuks. Äriühingu

juhatuse liige, kes ei teosta äriühingu juhtimise, sh maksude deklareerimise ja tasumise üle

mingisugust kontrolli, on oma ülesannete täitmisel raskelt hooletu.

23. Vastustaja ja halduskohus on õigesti osutanud, et vastutusotsust vaidlustades on võimalik

vaidlustada üksnes neid maksuotsuses sisalduvaid asjaolusid, mis on olnud aluseks kaebaja

suhtes vastutusotsuse tegemisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2013 otsus nr 3-10-1284,

p 9). Kaebajal puudub maksuotsuse vaidlustamiseks HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõigus

ning maksuotsuses käsitletud muid asjaolusid, mis ei olnud aluseks kaebajale vastutusotsuse

tegemisel, oli võimalik vaidlustada maksuotsuse adressaadil endal. Seetõttu puudub vajadus

hinnata kaebaja etteheiteid seoses maksuotsuses sisendkäibemaksu arvestamata jätmisega ja

maksevõimelisuse printsiibi eiramisega.

24. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad

kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd kaebaja

menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei ole ainuüksi seetõttu võimalik rahuldada ka tema

31.07.2017 menetluskulude taotluses esitatud täiendavat taotlust kohustada vastustajat tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt intressi. Vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets