1-09-9069/3 · 1-09-9069/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Legislator summary

AI generated

R.K. süüdistuses KarS § 137 lg 1, KarS § 22 lg 3 ja KarS § 201 lg 2 p 3,4, KarS § 418 KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Legislator headnote

AI generated

1-09-9069/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: R.K. süüdistuses KarS § 137 lg 1, KarS § 22 lg 3 ja KarS § 201 lg 2 p 3,4, KarS § 418 KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Keywords

AI generated

violation of procedural rights plea of constitutional grievance allegations of abuse protection against illicit commercial practices inconsistent claims of persecution defamation proceedings

AI generated

Full text

Kriminaalasi 1-09-9069

K O H TUO TSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

17.juuni 2009.a Tartu

Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-09-9069

kohtueelses menetluses 09913000013

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungi sekretär

Sirle Luist

Prokurör

Margus Gross

Kriminaalasi

kokkuleppemenetluses

Aivar Otsalti süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1,3,4, KarS § 22 lg 2 ja KarS § 137 lg 1,

KarS § 22 lg 3 ja KarS § 361 lg 1, KarS § 418 lg 2 p 1, KarS § 420 lg 1, KarS § 415 lg

1, KarS § 418-1 lg 1 järgi,

Janek Pritsi süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1,3,4, KarS § 361 lg 1, KarS § 418 lg 2 p

1,3, KarS § 420 lg 1 järgi,

Margus Ratniku süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1,3, KarS § 361 lg 1, KarS § 418 lg 1

järgi,

Veikko Vulfi süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 3,4, KarS § 361 lg 1, KarS § 418 lg 2 p 3,

KarS § 420 lg 1 järgi,

Aivo Filippovi süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1,3,4, KarS § 361 lg 1, KarS § 418 lg 2

p 3, KarS § 420 lg 1 järgi,

Margus Ootsingu süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1,3,4, KarS § 361 lg 1, KarS § 418 lg

2 p 3, KarS § 420 lg 1 järgi,

Anneli Naadeli süüdistuses KarS § 361 lg 1, KarS § 418 lg 2 p 1,3, KarS § 420 lg 1

järgi,

R.K. süüdistuses KarS § 137 lg 1, KarS § 22 lg 3 ja KarS § 201 lg 2 p 3,4, KarS § 418

lg 2 p 1, KarS § 420 lg 1 järgi,

Arved Anti süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 3,4 järgi,

Eduard Vismanni süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 3,4 järgi,

Olle Savi süüdistuses KarS § 137 lg 1 järgi,

kokkuleppemenetluses

Süüdistatavad ja nende kaitsjad

AIVAR OTSALT

elukoht XXXXXXXXXX X,

isikukood 36404112729

kriminaalkorras karistamata

19.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni

20.05.2009 vahistati

10.06.2009 vabastati vahi alt ja kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld

kaitsja Marko Kairjak

JANEK PRITS

elukoht XXXX XX-XX, isikukood

37205192753 kriminaalkorras

karistamata 04.05.2009 peeti

kahtlustatavana kinni 04.05.2009

vahistati, eelvangistuses

kaitsja Valli Murde

MARGUS RATNIK

elukoht XXXXXXXX isikukood

36303052732 kriminaalkorras

karistamata 04.05.2009 peeti

kahtlustatavana kinni 05.05.2009

vahistati, eelvangistuses

kaitsja Karl Saavo

VEIKKO VULF

elukoht XXXXXX X-XX, isikukood

38003102720 kriminaalkorras

karistamata 04.05.2009 peeti

kahtlustatavana kinni 05.05.2009

vahistati, eelvangistuses

kaitsja Anu Pärtel

AIVO FILIPPOV

elukoht XXXX X-XX, isikukood

38001222239 kriminaalkorras

karistamata 05.05.2009 peeti

kahtlustatavana kinni 07.05.2009

vahistati, eelvangistuses

kaitsja Marina Valge

MARGUS OOTSING

elukoht XXXXXXX XXX XX-XX,

isikukood 37602026553

kriminaalkorras karistamata

06.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni

07.05.2009 vahistati, eelvangistuses

kaitsja Marko Paabumets

ANNELI NAADEL

elukoht XXXX XX-XX,

isikukood 48406062739

kriminaalkorras karistamata

04.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni ja 05.05.2009.a vabastati kinnipidamisest

tõkendita

kaitsja Valli Murde

R.K.

elukoht XXXXXXX

isikukood XXXX

kriminaalkorras karistamata

19.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni ja 21.05.2009.a vabastati kinnipidamisest

tõkendita

kaitsja Heiki Kuningas

ARVED ANT

elukoht XXXXXXXX

isikukood 35905112725

kriminaalkorras karistamata

27.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni ja samal päeval vabastati kinnipidamisest

tõkendiks elukohast lahkumise keeld

kaitsja Andres Veski

EDUARD VISMANN

elukoht XXXXX XXXX XX-X,

isikukood 36609035715

kriminaalkorras karistamata

19.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni ja 20.05.2009 vabastati kinnipidamisest

tõkendiks elukohast lahkumise keeld

kaitsja Anne Vissak

OLLE SAVI

elukoht XXXXX XX-XX,

isikukood 37606084272

kriminaalkorras karistatud 1 korral

19.05.2009 peeti kahtlustatavana kinni ja 20.05.2009 vabastati kinnipidamisest

tõkendita

asenduskaitsja Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON

KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada AIVAR OTSALT KarS § 201 lg 2 p 1,3,4 järgi ja karistuseks

mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Aivar Otsalt KarS § 22 lg 2 ja KarS § 137 lg 1 järgi ning

karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Aivar Otsalt KarS § 22 lg 3 ja KarS § 361 lg 1 järgi ning

karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Aivar Otsalt KarS § 418 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 10

(kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Aivar Otsalt KarS § 415 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Aivar Otsalt KarS § 418-1 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1

(üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Aivar Otsalt KarS § 420 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Aivar Otsaltile liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 19.05.2009-10.06.2009 viibitud 23

päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud

7 (seitse) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1,3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Aivar

Otsalt 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu.

Aivar Otsalti suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – kaotab

kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdi tunnistada JANEK PRITS KarS § 201 lg 2 p 1,3,4 järgi ja karistuseks

mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Janek Prits KarS § 361 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks)

aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Janek Prits KarS § 418 lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks mõista

10 (kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Janek Prits KarS § 420 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Janek Pritsile liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 04.05.2009-17.06.2009 viibitud 45

päeva, s.o 1 kuu ja 15 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 2 (kaks)

aastat 2 (kaks) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1,3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Janek Prits

3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Tühistada Janek Pritsi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja vabastada ta

viivitamatult kohtusaalis vahi alt.

Süüdi tunnistada MARGUS RATNIK KarS § 201 lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks

mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Margus Ratnik KarS § 361 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Margus Ratnik KarS § 418 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Margus Ratnikule liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 04.05.2009-17.06.2009 viibitud 45

päeva, s.o 1 kuu ja 15 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 1 (üks)

aasta 15 (viisteist) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1,3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Margus

Ratnik 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu.

Tühistada Margus Ratniku suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja vabastada

ta viivitamatult kohtusaalis vahi alt.

Süüdi tunnistada VEIKKO VULF KarS § 201 lg 2 p 3,4 järgi ja karistuseks

mõista 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Veikko Vulf KarS § 361 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 7

(seitse) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Veikko Vulf KarS § 418 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista

4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Veikko Vulf KarS § 420 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2

(kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Veikko Vulfile liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 04.05.2009-17.06.2009 viibitud 45

päeva, s.o 1 kuu ja 15 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 1 (üks)

aasta 15 (viisteist) päeva vangistust.

Tühistada Veikko Vulfi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja vabastada ta

viivitamatult kohtusaalis vahi alt.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 aastat 15 päeva vangistust täielikult

täitmisele, kui Veikko Vulf 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei

pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud

kontrollnõudeid:

•

elab kohtu määratud alalises elukohas

•

ilmub

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

•

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui 15-ks päevaks,

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale.

Süüdi tunnistada AIVO FILIPPOV KarS § 201 lg 2 p 1,3,4 järgi ja karistuseks

mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Aivo Filippov KarS § 361 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Aivo Filippov KarS § 418 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 4

(neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Aivo Filippov KarS § 420 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2

(kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Aivo Filippovile liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 05.05.2009-17.06.2009 viibitud 44

päeva, s.o 1 kuu ja 14 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 1 (üks)

aasta 16 (kuusteist) päeva vangistust.

Tühistada Aivo Filippovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja vabastada ta

viivitamatult kohtusaalis vahi alt.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 aastat 16 päeva vangistust täielikult

täitmisele, kui Aivo Filippov 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei

pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud

kontrollnõudeid:

•

elab kohtu määratud alalises elukohas

•

ilmub

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

•

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui 15-ks päevaks,

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale.

Süüdi tunnistada MARGUS OOTSING KarS § 201 lg 2 p 1,3,4 järgi ja

karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Margus Ootsing KarS § 361 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 5

(viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Margus Ootsing KarS § 418 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks

mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Margus Ootsing KarS § 420 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2

(kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Margus Ootsingule liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 06.05.2009-17.06.2009 viibitud 43

päeva, s.o 1 kuu ja 13 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 10

(kümme) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust.

Tühistada Margus Ootsingu suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja

vabastada ta viivitamatult kohtusaalis vahi alt.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 10 kuud 17 päeva vangistust täielikult

täitmisele, kui Margus Ootsing 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei

pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud

kontrollnõudeid:

•

elab kohtu määratud alalises elukohas

•

ilmub

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

•

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui 15-ks päevaks,

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale.

Süüdi tunnistada ANNELI NAADEL KarS § 361 lg 1 järgi ja karistuseks

mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Anneli Naadel KarS § 418 lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks

mõista 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Anneli Naadel KarS § 420 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2

(kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Anneli Naadelile liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 04.-05.05.2009 viibitud 2 päeva

karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1,3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Anneli

Naadel 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu.

Süüdi tunnistada R.K. KarS § 137 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline

karistus 70 päevamäära, s.o 32 830.- krooni riigituludesse. 1 päevamäär = 469.-

krooni (VI,247).

Süüdi tunnistada R.K. KarS § 22 lg 3 ja KarS § 201 lg 2 p 3,4 järgi ja

karistuseks mõista rahaline karistus 70 päevamäära, s.o 32 830.- krooni

riigituludesse. 1 päevamäär = 469.- krooni (VI,247).

Süüdi tunnistada R.K. KarS § 418 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline

karistus 60 päevamäära, s.o 28 140.- krooni riigituludesse. 1 päevamäär = 469.-

krooni (VI,247).

Süüdi tunnistada R.K. KarS § 420 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline

karistus 30 päevamäära, s.o 14 070.- krooni riigituludesse. 1 päevamäär = 469.-

krooni (VI,247).

KarS § 64 lg 1 alusel mõista XXXX liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 93 800.-krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 19.-21.05.2009 viibitud 3 päeva, s.o 9

(üheksa) rahalise karistuse päevamäära karistusaja hulka, karistusest jääb

kanda 191 päevamäära, s.o 89 579.- krooni riigituludesse.

KarS § 66 alusel võimaldada rahaline karistus 89 579.- krooni tasuda ositi

järgmiselt:

•

08.septembriks 2009 tasuda 22 395.- krooni,

•

08.detsembriks 2009 tasuda 22 395.- krooni,

•

08.märtsiks 2010 tasuda 22 395.- krooni,

•

08.juuniks 2010 tasuda 22 394.- krooni.

Süüdi tunnistada ARVED ANT KarS § 201 lg 2 p 3,4 järgi ja karistuseks mõista

rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 74 400.- krooni riigituludesse.

1 päevamäär = 930.- krooni (II,218).

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 27.05.2009 viibitud 1 päev, s.o 3

(kolm) rahalise karistuse päevamäära karistusaja hulka, karistusest jääb kanda

77 päevamäära, s.o 71 610.- krooni riigituludesse.

KarS § 73 lg 1 alusel kuulub karistusest kohesele ärakandmisele rahaline

karistus 18 päevamäära, s.o 16 740.- krooni ja rahalist karistust 59 päevamäära,

s.o 54 870.- krooni ei pöörata täitmisele, kui Arved Ant 3 (kolme) aasta pikkuse

katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 66 alusel võimaldada rahaline karistus 16 740.- krooni tasuda ositi

järgmiselt:

•

08.septembriks 2009 tasuda 4185.- krooni,

•

08.detsembriks 2009 tasuda 4185.- krooni,

•

08.märtsiks 2010 tasuda 4185.- krooni,

•

08.juuniks 2010 tasuda 4185.- krooni.

Arved Anti suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab

kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdi tunnistada EDUARD VISMANN KarS § 201 lg 2 p 3,4 järgi ja

karistuseks mõista rahaline karistus 46 päevamäära, s.o 16 698.- krooni

riigituludesse. 1 päevamäär = 363.- krooni (II,229).

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 19.-20.05.2009 viibitud 2 päeva, s.o 6

(kuus) rahalise karistuse päevamäära karistusaja hulka, karistusest jääb kanda

40 päevamäära, s.o 14 520.- krooni riigituludesse.

KarS § 66 alusel võimaldada rahaline karistus 14 520.- krooni tasuda ositi

järgmiselt:

•

08.septembriks 2009 tasuda 3630.- krooni,

•

08.detsembriks 2009 tasuda 3630.- krooni,

•

08.märtsiks 2010 tasuda 3630.- krooni,

•

08.juuniks 2010 tasuda 3630.- krooni.

Eduard Vismanni suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –

kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdi tunnistada OLLE SAVI KarS § 137 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 12 950.- krooni riigituludesse. 1 päevamäär

= 259.- krooni (II,228).

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 19.-20.05.2009 viibitud 2 päeva, s.o 6

(kuus) rahalise karistuse päevamäära karistusaja hulka, karistusest jääb kanda

44 päevamäära, s.o 11 396.- krooni riigituludesse.

KarS § 70 alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline

karistus vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

-

pangakonto nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 4100065035;

selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-9069, rahaline karistus“ või

-

pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS-s viitenumber 4100065035,

selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-9069, rahaline karistus“.

Kui rahalist karistust ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 417) ja

sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

MENETLUSKULUD

Välja mõista Aivar Otsaltilt riigituludesse menetluskuludena:

•

38 krooni 57 senti spetsialistile makstud tasu (II,171: 270.- krooni; 270 : 7 = 38,571; KrMS

§ 175 lg 1 p 2),

•

11 988 krooni 47 senti ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3),

•

8 krooni 77 senti asitõendite hävitamiskulu (I,25: 61 krooni 36 senti; 61,36 : 7 = 8,765;

KrMS § 175 lg 1 p 6),

•

10 875.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179).

Välja mõista Janek Pritsilt riigituludesse menetluskuludena:

•

38 krooni 57 senti spetsialistile makstud tasu (II,171: 270.- krooni; 270 : 7 = 38,571; KrMS

§ 175 lg 1 p 2),

•

3817 krooni 47 senti ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3),

•

6363 krooni 15 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

(II,200-201,203-204; VI,100-101,139,192-193; KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

442 krooni 50 senti määratud kaitsjale kriminaalasja nr 1-09-9069

kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

8 krooni 77 senti asitõendite hävitamiskulu (I,25: 61 krooni 36 senti; 61,36 : 7 = 8,765;

KrMS § 175 lg 1 p 6),

•

4525.- krooni sundraha (KrMS § 180 lg 1,3; KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179).

Välja mõista Margus Ratnikult riigituludesse menetluskuludena:

•

38 krooni 57 senti spetsialistile makstud tasu (II,171: 270.- krooni; 270 : 7 = 38,571; KrMS

§ 175 lg 1 p 2),

•

1207 krooni 14 senti ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3),

•

4354 krooni 20 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

(II,206-207,209-210; VI,38-39,139,236-237; KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

590.- krooni määratud kaitsjale kriminaalasja nr 1-09-9069 kohtumenetluses

makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

8 krooni 77 senti asitõendite hävitamiskulu (I,25: 61 krooni 36 senti; 61,36 : 7 = 8,765;

KrMS § 175 lg 1 p 6),

•

6525.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179).

Välja mõista Veikko Vulfilt riigituludesse menetluskuludena:

•

38 krooni 57 senti spetsialistile makstud tasu (II,171: 270.- krooni; 270 : 7 = 38,571; KrMS

§ 175 lg 1 p 2),

•

2397 krooni 14 senti ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3),

•

3693 krooni 40 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

(II,213-214; IV,257; VI,65-66,139,210-211; KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

590.- krooni määratud kaitsjale kriminaalasja nr 1-09-9069 kohtumenetluses

makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

8 krooni 77 senti asitõendite hävitamiskulu (I,25: 61 krooni 36 senti; 61,36 : 7 = 8,765;

KrMS § 175 lg 1 p 6),

•

4525.- krooni sundraha (KrMS § 180 lg 1,3; KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179).

Välja mõista Aivo Filippovilt riigituludesse menetluskuludena:

•

38 krooni 57 senti spetsialistile makstud tasu (II,171: 270.- krooni; 270 : 7 = 38,571; KrMS

§ 175 lg 1 p 2),

•

2397 krooni 14 senti ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3),

•

8 krooni 77 senti asitõendite hävitamiskulu (I,25: 61 krooni 36 senti; 61,36 : 7 = 8,765;

KrMS § 175 lg 1 p 6),

•

6525.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179).

Välja mõista Margus Ootsingult riigituludesse menetluskuludena:

•

38 krooni 57 senti spetsialistile makstud tasu (II,171: 270.- krooni; 270 : 7 = 38,571; KrMS

§ 175 lg 1 p 2),

•

2397 krooni 14 senti ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3),

•

4189.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,177-

178,180-181,182; VI,50-51,139,218-219; KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

590.- krooni määratud kaitsjale kriminaalasja nr 1-09-9069 kohtumenetluses

makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

8 krooni 77 senti asitõendite hävitamiskulu (I,25: 61 krooni 36 senti; 61,36 : 7 = 8,765;

KrMS § 175 lg 1 p 6),

•

4525.- krooni sundraha (KrMS § 180 lg 1,3; KrMS § 175 lg 1 p 9, §

179).

Välja mõista Anneli Naadelilt riigituludesse menetluskuludena:

•

38 krooni 57 senti spetsialistile makstud tasu (II,171: 270.- krooni; 270 : 7 = 38,571; KrMS

§ 175 lg 1 p 2),

•

2805 krooni 47 senti ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3),

•

2150 krooni 55 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

(VI,92-93,139,198-199; KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

442 krooni 50 senti määratud kaitsjale kriminaalasja nr 1-09-9069

kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

8 krooni 77 senti asitõendite hävitamiskulu (I,25: 61 krooni 36 senti; 61,36 : 7 = 8,765;

KrMS § 175 lg 1 p 6),

•

4525.- krooni sundraha (KrMS § 180 lg 1,3,KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179).

Välja mõista R.K. riigituludesse menetluskuludena:

•

2170.- krooni ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3),

•

6525.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179).

Välja mõista Arved Antilt riigituludesse menetluskuludena:

•

495 krooni 60 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

(II,216-217; KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

6525.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179).

Välja mõista Eduard Vismannilt riigituludesse menetluskuludena:

•

4602.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,185-

186,188-189,191-192,194-195; VI,81-82,139,203; KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

590.- krooni määratud kaitsjale kriminaalasja nr 1-09-9069 kohtumenetluses

makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

6525.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179).

Välja mõista Olle Savilt riigituludesse menetluskuludena:

•

295.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (VI,139;

KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

442 krooni 50 senti määratud kaitsjale kriminaalasja nr 1-09-9069

kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

6525.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

-

pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-9069, menetluskulud“, või

-

pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-9069, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad

kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ

Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 590.- krooni advokaat Karl Saavo

süüdistatav Margus Ratniku kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi

eest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ

Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 590.- krooni advokaat Anne Vissaku

süüdistatav Eduard Vismanni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi

eest

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ

Advokaadibüroo In Jure kasuks 590.- krooni advokaat Marko Paabumetsa

süüdistatav Margus Ootsingu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi

eest

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ

Advokaadibüroo In Jure kasuks 590.- krooni advokaat Anu Pärteli süüdistatav

Veikko Vulfi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ

Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 442 krooni 50 senti advokaat Heiki

Kuningas süüdistatav Olle Savi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi

eest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ

Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 442 krooni 50 senti advokaat Valli Murde

süüdistatav Janek Pritsi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ

Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 442 krooni 50 senti advokaat Valli Murde

süüdistatav Anneli Naadeli kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

ASITÕENDID, KONFISKEERIMINE

Salvestised (mis asuvad kriminaalasja juures: I,65-66,183-191; II,152-165 ja teise

köite lõpus; II,166-167) jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja juurde.

Kriminaalasja juures 4-s kinnistes suletud ümbrikes asuvad dokumendid jätta

kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Laskekõlbmatu 9,0 kal Borchardt-Lüger (Parabellum) P08 nr 5327 (I,202) ja

jäädavalt laskekõlbmatuks muudetud püstolkuulipilduja PPŠ nr BK 6549

(I,202,205) kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aivar

Otsaltile.

Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus süüdistatavatelt äravõetud, kuid

nende valduses seaduslikul alusel olnud relvad ja laskemoon (relvaload ja

relvaregistri andmed – II,171,172;III,79,263; IV,203; V,130), kohtuotsuse

jõustumisest anda üle Lõuna Politseiprefektuurile, kuna kriminaalkorras

karistatusega

seoses

puudub

süüdimõistetutel

relvade

ja

laskemoona

käitlemiseks õiguslik alus. Kohtuotsuse jõustumise järgselt on süüdimõistetutel

võimalik määrata nende valduses seaduslikul alusel olnud relvade ja laskemoona

edasine saatus (tehingute tegemine – näiteks müümine, kinkimine jmt), omamata

seejuures õigust füüsilises kokkupuutes nende esemete käitlemiseks.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil anda Lõuna Politseiprefektuurile üle:

•

relvaregistris Margus Ratniku nimel (IV,203) olev optilise sihikuga 7,62x51

mm (.308 Win) kal karabiin Iž-18MH nr 99186260 (relv asub Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi valduses – I,215,220);

•

relvaregistris Janek Pritsi nimel (III,263; II,171) olev optilise sihikuga 7,62

mm (.308 Win) kal karabiin Weatherby Vanguard nr VS 242123 (relv asub

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi valduses – I,215-216,220);

Kohtuotsuse jõustumise järgselt on süüdimõistetutel – Margus Ratnikul, Janek Pritsil

võimalik määrata nende valduses seaduslikul alusel olnud relva edasine saatus (teha

tehinguid – näiteks müümine, kinkimine jmt), omamata seejuures õigust füüsilises

kokkupuutes relva käitlemiseks.

KarS § 421 alusel konfiskeerida ja jätta ka edasiselt Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi soovil kohtuotsuse jõustumisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

relvakollektsiooni:

•

kaheraudne

16-kal

Lefaucheux’i

süsteemi

jahipüss

nr

15745

(I,205,202,253-254),

•

7 mm 1878.a mudeli Clement Charles süsteemi revolver nr 63 (I,205,202),

•

kuulipilduja MG 42 nr 6415 koos osadega – relvalukk, taandurvedru,

relvalukk, pära, lööknõel ja lukukiil ning sileraudse jahipüssi lööknõelad

ja lööknõelte juhttorud (I,205,202,248,251,253-254),

•

Saksamaal 1876.aastal valmistatud sileraudne jahipüss Mauser Mod. 71

kal 11x60R nr 5828G (I,207,210),

•

optilise sihikuga 5,6 mm (.22 LR) kal vintpüss CBC mudel 122 nr 157560

(I,215,220);

•

optilise sihikuga ümbertehtud jahipüss Iž-18E nr C71395, mille

padrunipessa saab suunata revolvripadrunit kal 38 SPL (I,215,220),

•

7,65 mm kal püstol ČZ mudel 27 nr 202605 (I,215-216,220).

Esemetest,

milliseid

ei

ole

jäetud

Eesti

Kohtuekspertiisi

Instituudi

relvakollektsiooni, KarS § 421 ja KarS § 417 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse

jõustumisest hävitada:

•

kriminaalmenetluses,

sealhulgas

süüdistatavatelt,

äravõetud

helisummutid, relvaosad, relvad koos kõige nende juurde kuuluvaga

(sihikud, relvakotid jmt), laskemoon, püssirohi jm lõhkeaine, milliste

käitlemiseks esemeid vallanud / omanud isikutel, sealhulgas

süüdistatavatel, õiguslik alus puudus ja puudub.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisest hävitada hülsid,

padrunikestad, laskemoona hulka mittekuuluvad kuulid ja sütikud (I,265),

lasujäägi proov (I,273), bensiin (kui on veel hävitamata), kilepakend koos

metallvedruga (I,241).

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisest hävitada:

•

kriminaalasja toimiku I köite lõpus olevas ümbrikus asuvad kal .38

Special padrunikestad (6 tk);

•

ahingud ja loomapüügirauad ning elektrilised kalapüügivahendid (v.a 2

Lõuna Politseiprefektuurile tagastamisele kuuluvat akut).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisest Lõuna

Politseiprefektuurile 2 akut ja kummipaat ning prožektorid.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta Lõuna Politseiprefektuuri valdusesse M.Ratniku

süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1,3 järgi loetletud nn leitud esemed (asuvad Lõuna

Politseiprefektuuris).

Loomanahad, koprasabad, kõrvukräts-kakud KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

kohtuotsuse jõustumisest hävitada.

Ülejäänud kriminaalmenetluse käigus äravõetud esemed (sealhulgas R.K. elukoha

läbiotsimisel äravõetud fotoaparaat – II,168 ning M.Ratniku elukoha läbiotsimisel äravõetud

mootorpaat – I,93-103), milliseid pole veel tagastatud ja milliseid nende äravõtmise

eelselt vallati / omati seaduslikul alusel, kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg

3 p 2 ja KrMS § 126 lg 5 alusel tagastada nende esemete omanikele või

seaduslikele valdajatele.

TSIVIILHAGID

Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud tsiviilhagi 131 050.-

krooni nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,6,8 alusel

ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja VÕS § 65

alusel välja mõista Janek Pritsilt, Aivo Filippovilt, Anneli Naadelilt, Margus

Ootsingult, Margus Ratnikult, Veikko Vulfilt solidaarselt 131 050.- krooni Eesti

Vabariigi (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10 2200 3480 0017 AS-s SEB Pank viitenumbriga

2800049463) kasuks.

Eesti Vabariigi Politseiameti kaudu esitatud tsiviilhagi 10 000.- krooni nõudes

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,6,8 alusel ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja VÕS § 65 alusel

välja mõista Aivar Otsaltilt ja Eduard Vismannilt solidaarselt 10 000.- krooni

Eesti Vabariigi

(Rahandusministeeriumi

arveldusarve

221013921094

Swedbank

AS-s

viitenumbriga 2100007998) kasuks.

Eesti Vabariigi Politseiameti kaudu esitatud tsiviilhagi 7000.- krooni nõudes

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,6,8 alusel ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja VÕS § 65 alusel

välja mõista Janek Pritsilt, Veikko Vulfilt, Aivo Filippovilt ja Margus Ootsingult

solidaarselt 7000.- krooni Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi arveldusarve

221013921094 Swedbank AS-s viitenumbriga 2100007998) kasuks.

Eesti Vabariigi Politseiameti kaudu esitatud tsiviilhagi 1500.- krooni nõudes

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,6,8 alusel ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja VÕS § 65 alusel

välja mõista Janek Pritsilt ja Margus Ratnikult solidaarselt 1500.- krooni Eesti

Vabariigi (Rahandusministeeriumi arveldusarve 221013921094 Swedbank AS-s viitenumbriga

2100007998) kasuks.

Eesti Vabariigi Politseiameti kaudu esitatud tsiviilhagi 1600.- krooni nõudes

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,6,8 alusel ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja VÕS § 65 alusel

välja mõista Janek Pritsilt, Aivar Otsaltilt ja Aivo Filippovilt solidaarselt 1600.-

krooni Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi arveldusarve 221013921094 Swedbank AS-s

viitenumbriga 2100007998) kasuks.

Eesti Vabariigi Politseiameti kaudu esitatud tsiviilhagi 14 391.- krooni nõudes

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,6,8 alusel ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja VÕS § 65 alusel

välja mõista Janek Pritsilt, Arved Antilt, R.K. ja Margus Ootsingult solidaarselt

14 391.- krooni Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi arveldusarve 221013921094

Swedbank AS-s viitenumbriga 2100007998) kasuks.

Eesti Vabariigi Politseiameti kaudu esitatud tsiviilhagi 3515.- krooni nõudes

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,6,8 alusel ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja välja mõista

Aivar Otsaltilt 3515.- krooni Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi arveldusarve

221013921094 Swedbank AS-s viitenumbriga 2100007998) kasuks.

KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu

kannatanule – Eesti Vabariigile:

•

Keskkonnainspektsiooni kaudu (I,86 ja VI,27-28);

•

Politseiameti kaudu (VI,1-4,29-30,185). Kohtuotsuse koopia edastada

süüdistatavatele, nende kaitsjatele, prokuratuurile ja vahistatute suhtes teadmiseks

vangistusasutusele

ning

asitõendite

osas

Kaitsepolitseiametile

ja

Lõuna

Politseiprefektuurile ning relvakollektsiooni jäävate esemete suhtes teadmiseks Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudile, tehnikaosakonnale. Kaitsepolitseiametile ja Lõuna

Politseiprefektuurile saadetavale kohtuotsuse koopiale lisada kriminaalasja toimiku

VI köitest lehekülgedel 16-18 asuv koopia asitõendite loetelust ja asukohast.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise

peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

Kokkulepetes kajastatud süüdistused ja karistused

Aivar Otsalt’it süüdistatakse selles, et tema:

•

töötades Ida Politseiprefektuuris politseiprefektina, s.o. olles ametiisikuks

KarS § 288 mõttes, omastas isikute grupis koos Lõuna Politseiprefektuuri

Teenistusosakonna juhtivspetsialist Eduard Vismann’iga (kes täitis tulenevalt

Lõuna Politseiprefektuuri 30.12.2008.a. käskkirjast nr 570t ja Ida

Politseiprefektuuri 27.01.2009.a. käskkirjast nr 9 teenistusülesandeid Ida

Politseiprefektuuris) Kersti Seli kaasabil 2009.a. aprillikuus temale usaldatud

Ida Politseiprefektuuri vara 10 000 krooni suuruses summas, tellides selleks

OÜ-lt Dorpat fiktiivse arve nagu oleks OÜ Dorpat osutanud Ida

Politseiprefektuurile teenust majutamise näol 10 000.- krooni suuruses

summas ja andes Ida Politseiprefektuuri raamatupidamisele korralduse

eeltoodud fiktiivse arve tasumiseks 26.04.2009.a. Tegelikult OÜ Dorpat Ida

Politseiprefektuurile teenust ei osutanud ning Aivar Otsalt ja Eduard Vismann

tasusid eeltoodud 10 000.- krooniga osaliselt 11.04.2009.a. Dorpat

Konverentsikeskuses toimunud Aivar Otsalt’i sünnipäevapeo kulude eest

(sünnipäeva kogumaksumus oli 23825.- krooni, millest Aivar Otsalt tasus ise

13 825 krooni ja Ida Politseiprefektuurist omastatud rahaga 10 000.- krooni).

•

29.04.2009.a. Tartus ja Valgamaal kihutas Lõuna Politseiprefektuuri

Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse komissar Janek Prits’i omastama

120 liitrit Lõuna Politseiprefektuuri kütust, mida kasutasid Aivar Otsalt’i

mootorpaadis,

so

kihutas

ametiisikut

temale

usaldatud

Lõuna

Politseiprefektuuri vara omastamisele 1600.- krooni suuruses summas;

•

töötades Lõuna Politseiprefektuuri Politseiprefektina, so olles ametiisikuks

KarS § 288 mõttes, omastas isikute grupis koos Lõuna Politseiprefektuuri

Korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissar Marek Tiirats’iga juunis

2008.a. nendele usaldatud Lõuna Politseiprefektuuri mootorikütust 195,28

liitrit väärtusega 3515.- krooni;

Sellega pani Aivar Otsalt toime KarS § 201 lg 2 p 1,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o. isikule usaldatud muu võõra vara korduva ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku

kasuks pööramise, mis oli toimepandud ametiisiku poolt ja grupis.

•

omamata jälitustegevuseks seaduslikku alust kihutas aprillis 2009.a. Lõuna

Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse komissar Janek

Prits’i ja 05.05.2009.a. Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna

ülemkomissar R.K. ’a varjatult jälgima ja andmeid koguma, s.o. toime

panema JätS § 12 lg 1 p 1, 3 sätestatud jälitustoiminguid, Lõuna

Politseiprefektuuri politseiprefekt Tarmo Kohv’i kohta selleks, et koguda

andmeid Tarmo Kohv’i poolt ametiauto kasutamise kohta ja fotografeerida

Tarmo Kohv’i poolt ametiauto kasutamist.

Sellega pani Aivar Otsalt toime KarS § 22 lg 2 – KarS § 137 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo s.o. jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise

inimese jälgimisele kihutamise.

•

ajavahemikul 2008.a. II poolest kuni 03.05.2009.a. Tartus, Tartu- ja

Valgamaal aitas Janek Prits’il korraldada ebaseaduslikku jahiuluki küttimist ja

kalapüüki ning aitas kaasa Janek Prits’i poolt toimepandavale jahiuluki

küttimisele ja kalapüügile, millega tekitati oluline kahju keskkonnale kokku

summas 131050 krooni. Aivar Otsalt tegi Janek Prits’ile ja tema alluvatele

ettepaneku kalapüügi korraldamiseks sulgeda Ahja ja Koosa jõe suudmed

täielikult; ta andis Janek Prits’ile informatsiooni kohtade kohta, kus on

mõistlik kalal ja jahil käia kartmata Keskkonnainspektsiooni ametnike

kontrolli, andis Janek Prits’ile teavet selle kohta, kuidas saada infot, kas

ebaseaduslikku kalapüüki on turvaline teostada ja kuidas on võimalik

kontrollida, kas Keskkonnainspektsioon on veekogusid kontrollimas; ta andis

Janek Prits’ile ja tema alluvatele seadme, mille abil on võimalik elektriga kalu

püüda; ta andis Janek Prits’ile teabe, kelle kaudu on võimalik ebaseaduslikele

tulirelvadele soetada laskemoona, andis Janek Prits’ile tulirelva summuti, mis

võimaldas varjatult pidada jahti Tartu- ja Valgamaal. Eeltoodud tegevusega

rikkus Aivar Otsalt Kalapüügiseaduse § 20 lg 4 ja Kalapüügieeskirja § 11 p 1

sätteid, mille kohaselt on kõikides veekogudes keelatud kala püük elektriga;

Kalapüügieeskirja § 11 p 2,3 sätteid, mille kohaselt ei tohi sulgeda püünistega

üle 1/3 veekogu või väina laiusest, vabaks tuleb jätta väina või veekogu

ristlõike sügavaim osa, ning kasutada ei tohi nõuetekohaselt tähistamata ja

märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Samuti rikkus Aivar Otsalt Jahiseaduse

§ 40 lg 2 p 3, 4, 5,7 sätteid, mille kohaselt on keelatud pidada jahti kunstliku

valgusallika abil ja helisummutit kasutades;

Sellega pani Aivar Otsalt toime KarS § 22 lg 3 – KarS § 361 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o. jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimisele,

püügi nõuete rikkumisele kaasaaitamise, millega on tekitatud oluline kahju

keskkonnale ning jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimisele ja püügi

ebaseaduslikule korraldamisele kaasaaitamise.

• omamata luba alltoodud relvade omandamiseks ja hoidmiseks:

- omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast kaheraudse sileraudse Belgia

Lefaucheux’i süsteemi jahipüssi kaliiber 16 nr 15745 ja 19925, mida hoidis enda

elukohas XXXXX kuni 2009.a. maikuuni, mil ta andis selle relva edasi R.K.le ära

peitmiseks;

- omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast Saksamaal 1876.aastal

valmistatud siledaraudse jahipüssi Mauser Mod.71 kal 11x60R nr 5828G, mida hoidis

enda elukohas XXXXXXXX kuni 2009.a. maikuuni;

- omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast 6-lasulise 7 mm 1878.a.

mudeli Clement Charles süsteemi revolvri 19.05.2009.a., mida hoidis enda elukohas

XXX kuni 19.05.2009.a.;

- omandas 2008.a. Valga maakonnas Puka vallas Purtsi külas tema kasutuses olevas

suvilas 5-lasulise Saksamaa 7,92 mm kal karabiini Mauser 98 nr 996, mida hoidis

Valgamaal ja Tartumaal ning andis selle relva Tartus edasi Janek Prits’ile;

- andis mais 2009.a. enda elukohas XXXXXXXXX üle R.K. ’ile 38 tk 7,92 mm

kaliibriga Mauser’i vintpüssipadrunit;

- omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast 3 tk püstolipadrunit kaliiber

7,92 Kurz, 64 püstolipadrunit kaliiber 7,62 mm Tokarev, mida hoidis oma elukohas

XXXX kuni 26.05.2009.a.

- olles teadlik, et Janek Prits’il puudub õigus käidelda tulirelvi (va ametirelv ja üks

isiklik tulirelv) ajavahemikul 2008 kuni 03.05.2009.a. kihutas ta Tartus, Tartumaal ja

Valgamaal Janek Pritsi korduvalt edasi toimetama ja kasutama ebaseaduslikku

tulirelva ja laskemoona: ühelasulist jahipüssi IŽ-18E nr C71395.

Eeltoodud tegevusega rikkus Aivar Otsalt Relvaseaduse § 32, 34, 63 lg 3 sätteid, mille

kohaselt on isikul vajalik relva ja laskemoona soetamiseks ja omamiseks luba ning

laskemoona tohib võõrandada isikule, kellel on komisjonimüügi korras relvade müügi

tegevusluba, relvade müügi, valmistamise, ümbertegemise või parandamise

tegevusluba või vastava relva relvaluba.

Sellega pani Aivar Otsalt toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda.

- omandas eeluurimisel tuvastamata ajal tulirelva helisummuti, mida hoidis enda

kasutuses olevas suvilas Valgamaal Pikasillas ning edastas 2008.aastal Tartus Janek

Prits’ile;

- kihutas 29.04.2009.a. Janek Prits’i summuti ebaseaduslikule käitlemisele tehes

Janek Prits’ile ettepaneku võtta jahile kaasa tulirelv koos laskemoonaga. Eeltoodud

tegevusega rikkus Aivar Otsalt Relvaseaduse § 22 lg 41 sätteid, mille kohaselt annab

helisummuti omandamiseks õiguse relvaluba, millele on kantud sportrelv ning

helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil

lasketiirus ja helisummuti võib kinnitada tulirelvale ainult lasketiirus.

Seega pani Aivar Otsalt toime KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise.

•

omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast kaks

elektridetonaatorit, mida hoidis oma elukohas XXXX kuni 26.05.2009.a.

Sellega pani Aivar Otsalt’it toime KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku käitlemise.

•

omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal ja kohast kuulipilduja MG 42 nr

6415 relvaluku, s.o. tulirelva olulise osa, mida hoidis oma elukohas XXXX

kuni 2009.a. maikuuni.

Sellega pani Aivar Otsalt’it toime KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise.

KarS § 201 lg 2 p 1,3,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 22 lg 2-137 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 22 lg 3 - 361 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör

kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 418 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 415 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 4181 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 420 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust, mõistes liitkaristuseks

Aivar Otsalt’ile 2 (kaks) aastat 10 ( kümme ) kuud vangistust

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 19.05.-

10.06.2009.a., s.o. 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust, lugedes ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Aivar Otsalt 3-

aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Janek Prits’i süüdistatakse selles, et tema:

töötades Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse

komissarina, so olles ametiisik KarS § 288 mõttes,

•

omastas 2008.a. detsembrikuus Tartus Riia 132 isikute grupis koos Lõuna

Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna politseidirektor Arved Ant’iga Lõuna

Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna ülemkomissaride R.K. ja Rauno

Võsaste ja Tartu kriminaaltalituse politseijuhtivinspektori Margus Ootsing’u

kaasabil neile usaldatud Lõuna Politseiprefektuuri vara 14 391.- krooni

suuruses summas, mille kinkisid ametist lahkuvale Lõuna Politseiprefektuuri

politseiprefekt Aivar Otsalt’ile.

•

29.04.2009.a. Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Aivar Otsalt’i kihutusel ja

Lõuna

Politseiprefektuuri

Kriminaalosakonna

Tartu

kriminaaltalituse

politseijuhtivinspektor Aivo Filippov’i kaasaaitamisel omastas Tartus 120

liitrit Lõuna Politseiprefektuuri kütust, mida kasutasid koos Aivar Otsalt’iga

Aivar Otsalt’i mootorpaadis. Seega omastas Janek Prits temale usaldatud

Lõuna Politseiprefektuuri vara 1600.- krooni suuruses summas;

•

29.04.2009.a. omastas Tartu linnas Riia 132 Lõuna Politseiprefektuurile

kuuluva kummipaadi väärtusega 15 899.- krooni;

•

aprillis 2009.a. omastas Tartu linnas Lõuna Politseiprefektuurile kuuluvad

kaks akut väärtusega a’ 1400.- krooni, kokku võõrast vara 2800.- krooni

väärtuses;

•

omastas

aprillis

2009.a.

Tartus

grupis

koos

sama

talituse

politseijuhtivinspektorite Veikko Vulf’i, Aivo Filippov’i ja Margus

Ootsing’uga neile usaldatud Lõuna Politseiprefektuuri vara 7000.- krooni

suuruses summas, mille eest ostsid nende kasutuses olevale paadile „Ideal

500“ reg nr VLF-247 lisavarustust: kajaloodi, pilsipumba, neli päästevesti,

sigaretisüütajad ja lülititebloki, relvahoidja;

•

ajavahemikul 27.-30.04.2009.a. Tartus kihutas Margus Ratnik’ut omastama

Lõuna Politseiprefektuuri erinevatest ametiautodest vähemalt 115 liitrit Lõuna

Politseiprefektuuri kütust väärtusega 1500.- krooni.

Sellega pani Janek Prits toime KarS § 201 lg 2 p 1,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o. isikule usaldatud muu võõra vara korduva ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku

kasuks pööramise, mis oli toimepandud ametiisiku poolt ja grupis.

•

ajavahemikul 2008.a. II pool kuni 03.05.2009.a. korraldas Tartus, Tartu-

Jõgeva- ja Valgamaal koos Aivo Filippov’i, Anneli Naadel’i, Margus

Ootsing’u, Margus Ratnik’u ja Veikko Vulf’iga ebaseaduslikku jahiuluki

küttimist ja kalapüüki, küttis vähemalt 5 sinikael-parti, 20 metskitse, 2 kobrast,

1 rebase, 1 kodukaku ja 1 kõrvukrätsa ning püüdis vähemalt 2 säinast, 1

karpkala, 31 latikat, millega tekitasid keskkonnale kahju vähemalt 131050.-

krooni suuruses summas, so olulise kahju. Ebaseadusliku jahipidamise

korraldasid ülalloetletud isikud järgmiselt: neil puudusid kõik

jahipidamisõigust tõendavad dokumendid: jahitunnistus, jahiluba, jahist

osavõtjate nimekiri, suuruluki laskekatse tunnistus, jahil käisid nad õhtusel

või pimedal ajal; jahti pidasid nad ebaseaduslike relvadega ja relvaga, mis ei

olnud tunnistatud jahirelvaks; nad ajasid mootorsõidukiga ulukit taga, lasid

ulukeid mootorsõidukist, sh mootorpaadist; pidasid jahti kunstliku

valgusallika abil ja kasutasid jahipidamisel summutit; jahil käimiseks soetasid

nad endale sõiduki Opel Frontera reg nr XXX XXX ja mootorpaadi IDEAL

500 nr VLF-247; sõidukis Opel Frontera olid: Janek Prits, kelle ülesandeks oli

loomade ja lindude laskmine; Anneli Naadel, kes juhtis sõidukit; Veikko Vulf,

kes juhtis sõidukit või luges kaarti; Aivo Filippov ja Margus Ootsing, kes

näitasid valgust ning otsisid metsast üles lastud loomad ja linnud, pakkisid

need mustadesse kilekottidesse ning panid kilekotid tee äärde ja andsid koti

asukohast teada teises autos olnud isikutele. Esimesele sõidukile Opel Frontera

järgnes alati teine sõiduk, milleks kasutati erinevaid Lõuna Politseiprefektuuri

ametiautosid. Teises autos olijate ülesandeks oli informeerida esimeses autos

olnud isikuid kõrvalistest isikutest, mööduvatest sõidukitest jm asjaoludest,

mis oleksid võinud häirida ebaseaduslikku jahti; kokku korjata tee kõrvale

jäetud lastud loomadega kilekotid ning nende toimetamine Margus Ratnik’u

elukohta, kus toimus loomade nülgimine, liha jagamine, nahkade kogumine ja

säilitamine jms; teises autos olid Margus Ratnik, aeg-ajalt Margus Ootsing ja

Aivo Filippov; jahti pidasid nad ka erinevatel Lõuna-Eesti jõgedel

mootorpaadist, kusjuures loomi ja linde lasksid Janek Prits ja/või Veikko Vulf,

teised näitasid pimedal ajal lastavate loomade leidmiseks valgust ning kogusid

lastud loomad ja linnud kokku.

Eeltoodud tegevusega rikkus Janek Prits Jahiseaduse § 29, 34, 35, 36 nõudeid, mille

kohaselt ei olnud Janek Prits’il ühtegi jahipidamisõigust tõendavat dokumenti;

Jahiseaduse 39 lg 2 sätteid, mille kohaselt peab jahipidamisel kasutatav relv olema

tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses sätestatud korras; 40 lg 2 p 4, 5,7 sätteid, mille

kohaselt on keelatud pidada jahti mootorsõidukiga ulukit taga ajades, ulukit

mootorsõidukist lastes või mootorsõidukit uluki laskmiseks muul viisil, kunstliku

valgusallika abil ja helisummutit kasutades; Jahiseaduse § 44 lg 2,3 sätteid, mille

kohaselt tohib kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, jahti pidada

päikesetõusust päikeseloojanguni; Jahieeskirja § 1 lg 24 sätteid, mille kohaselt võib

metskitsele pidada jahti 01.juunist kuni 31.detsembrini.

Ebaseaduslikuks kalapüügiks soetasid Janek Prits, Aivo Filippov, Anneli Naadel,

Margus Ootsing, Margus Ratnik ja Veikko Vulf mootorpaadi IDEAL 500 nr VLF-

247; neil puudus kalapüügiõigus, kala püüdes sulgesid nad mitmel korral Ahja ja

Koosa jõgede suudmed täielikult, kasutasid kalapüügil Aivar Otsalt’ilt saadud seadet,

millega oli võimalik kalu püüda elektriga.

Eeltoodud tegevusega rikkus Janek Prits Kalapüügiseaduse § 6 sätteid, mille kohaselt

võib kala püüda kalapüügiõiguse alusel; Kalapüügiseaduse § 20 lg 4 ja

Kalapüügieeskirja § 11 p 1 sätteid, mille kohaselt on kõikides veekogudes keelatud

kala püük elektriga; Kalapüügieeskirja § 11 p 2,3 sätteid, mille kohaselt ei tohi

sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, vabaks tuleb jätta väina või

veekogu ristlõike sügavaim osa, ning kasutada ei tohi nõuetekohaselt tähistamata ja

märgistamata seisev- ja triivpüüniseid.

Sellega pani Janek Prits toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

jahiuluki, kala ja muu loodusliku loomastiku küttimise, püügi nõuete rikkumise,

millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale ning jahiuluki, kala ja muu loodusliku

loomastiku küttimise ja püügi ebaseadusliku korraldamise.

• omamata järgnevate tulirelvade ja tulirelvade laskemoona käitlemiseks luba:

- omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal 5-lasulise Saksamaa 7,92 mm kal

karabiini Mauser 98 nr 996, andis selle 2008.a. Valgamaal edasi Aivar Otsalt’ile, kes

andis selle paari kuu möödudes Tartu linnas Janek Prits’ile tagasi. Eeltoodud relva

kasutas Janek Prits Tartumaal Nõo karjääris ning hoidis oma elukohas XXXX XXX

kuni 04.05.2009

- omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal 5-lasulise 7,62 mm kal 1938.a. mudeli

Mossini konstruktsiooni karabiini nr B01886, mida hoidis oma elukohas XXXX XXX

kuni 04.05.2009;

- omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal Iževski relvatehases valmistatud

kaheraudse sileraudse jahipüssi IŽ-58 kal 16 nr K5150, mida on kasutanud Tartumaal

Vedu karjääris ja hoidis seda oma elukohas XXXX XXX kuni 04.05.2009;

- omandas eeluurimisel kindlaks tegemata ajal 5-lasulise 7,62 mm kal 1891.a. mudeli

Mossi konstruktsiooni vintpüssi nr 71494, mida hoidis oma elukohas XXXX XXX

kuni 04.05.2009;

- omandas 2009.aastal eeluurimisega tuvastamata kohast 9-lasulise 7,65 mm kal

püstoli ČZ mudel 27 nr 202605, mida hoidis oma elukohas XXXX XXX kuni

04.05.2009;

- omandas Tartus ühelasulise jahipüssi IŽ-18E nr C71395, mida kasutas 16.04.2009.a.

Tartumaal Nõo karjääris ning ebaseaduslikul jahil ning hoidis oma elukohas XXXX

XXX kuni 04.05.2009; samuti kihutas Janek Prits 22.04.2009.a. Anneli Naadel’it

eeltoodud relva edasi toimetama;

- 30.04.2009.a. sai Tartus Riia 132 Oleg Barinski-Gesjuk’ilt Marek Tiirats’i

vahendusel 9-lasulise 5,6 mm (.22LR) kal vintpüssi CBC mudel 122 nr. 157560 koos

summuti ja laskemoonaga, mida hoidis tema kasutuses olevas Lõuna PP

ametisõidukis Škoda Superb reg nr XXXX XXX ning kasutas kuni 03.05.2009.a.

jahipidamisel Valga- ja Tartumaal. Marek Tiirats’il ega Janek Prits’il ei olnud luba

eeltoodud relva soetamiseks ja käitlemiseks;

- omandas eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohast 5,6 mm kaliibriga vintpüssi Ural

Г-353, millist käitles 05.09.2008.a. Tartumaal Pedja- ja Emajõel koos A.Filippovi, M.

Ootsingu, V. Vulfi ja A. Naadel’iga ning millise andis 2008.a. lõpus-2009.a. alguses

Tartus Riia 132 hoone ees edasi R. K;

- omandas eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohast 252 ääretulepadrunit kal .22LR

(5,6 mm), 60 jahipüssi padrunit kaliiber 16, 62 vintpüssipadrunit kaliiber 8x57, mida

hoidis oma elukohas XXXX XXX kuni 04.05.2009.a.; samuti omandas ta Tartus Riia

132 maja juures 2008.a. sügisel R. Laine’lt 50 tulirelva padrunit kaliibriga .38Special

ja 15.04.2009.a. N. Seli’lt 50 tulirelva padrunit kaliibriga .38Special, millisest

kogusest kasutas ära 93 padrunit ning 7-t tulirelva padrunit hoidis ta oma elukohas

XXXX XXX kuni 04.05.2009.a

- omandas eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohast 6 ääretulepadrunit kal .22LR (5,6

mm), ühe jahipüssi padruni kaliiber 16, mida hoidis kuni 04.05.2009.a. tema

kasutuses olevas ametiautos Škoda Superb reg nr XXXX XXX

- omandas eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohast 13 ääretulepadrunit kal .22LR (5,6

mm), mida hoidis tema kasutuses olevas sõidukis Opel Frontera reg nr XXX XXX

kuni 04.05.2009.a.

Eeltoodud tegevusega rikkus Janek Prits Relvaseaduse § 32 ja 34 sätteid kuna tal ei

olnud nimetatud tulirelvade ja tulirelvade laskemoona käitlemiseks luba. Sellega pani

Janek Prits toime KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva ja

laskemoona ebaseadusliku käitlemise grupi poolt ja vähemalt teist korda.

- omandas eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohast tulirelva helisummuti, mida kasutas

vintpüssil IŽ-18E nr C71395.

- andis 2008.a. lõpus-2009.a. alguses Tartus Riia 132 hoone ees edasi XXXX ühe

tulirelva summuti

- omandas eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohast ühe tulirelva helisummuti, mida

hoidis oma elukohas XXXX XXX kuni 04.05.2009.a.

- omandas 2008.a. Tartus Riia 132 Aivar Otsalt´ilt tulirelva helisummuti, mida

kasutas ebaseaduslikul jahil ning hoidis oma elukohas XXXX XXX kuni 04.05.2009.

Eeltoodud tegevusega rikkus Janek Prits Relvaseaduse § 22 lg 41 sätteid, mille

kohaselt annab helisummuti omandamiseks õiguse relvaluba, millele on kantud

sportrelv ning helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise

eesmärgil lasketiirus ja helisummuti võib kinnitada tulirelvale ainult lasketiirus.

Sellega pani Janek Prits toime KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise.

KarS § 201 lg 2 p 1,3,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 1 ( üks ) aasta 4 ( neli ) kuud vangistust.

KarS § 361 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 418 lg 2 p 1,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 10 ( kümme ) kuud vangistust

KarS § 420 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust, mõistes liitkaristuseks

Janek Prits’ile 2 ( kaks ) aastat 4 ( neli ) kuud vangistust

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

kahtlustatavana kinnipidamisest 04.05.2009.a. kuni kohtuotsuse kuulutamiseni.

KarS § 73 lg 1 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Janek Prits 3-

aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Margus Ratnik’ut süüdistatakse selles, et tema

töötades Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse

politseikomissarina, s.o. olles ametiisik KarS § 288 mõttes,

•

Janek Prits’i kihutamisel omastas Tartus ajavahemikul 27.-30.04.2009.a.

Lõuna Politseiprefektuuri poolt temale usaldatud bensiini vähemalt 115 liitrit

väärtusega 1500.- krooni. Nimetatud bensiini tankis Margus Ratnik Lõuna

Politseiprefektuuri ametiautosse Volkswagen Golf reg nr XXXX XXX tasudes

bensiini eest Lõuna Politseiprefektuurile väljastatud Alexela Oil AS-i

kütusekaartidega. Margus Ratnik võttis oma elukohas XXXX XXX

ametisõiduki kütusepaagist välja vähemalt 115 liitrit bensiini selleks, et

kasutada isiklikuks otstarbeks;

•

omastas Tartus Riia 132 alates 2005.aastast Lõuna Politseiprefektuurist seal

leitud esemetena vastuvõetud võõrast vara vähemalt järgmises ulatuses:

- 2005.a. alguses omastas tuvastamata väärtusega 6 paari jooksukingi Nike, 1 paari

jooksukingi Adidas, 1 paari jooksukingi Puma, 1 paari kingi Sievei;

- 2005-2006.a. omastas valget värvi Sony Playstation’i koos lisatarvikutega nr

C6875712 väärtusega vähemalt 1000.- krooni

- 2006.a. omastas jalgratta Nishiki, raami nr WN27017R, väärtusega vähemalt 650.-

krooni ja veel kaks tuvastamata väärtusega jalgratast;

-2006.a. omastas jalgratta Zero Classic, raami nr. HB024220, väärtusega vähemalt

900.- krooni ja jalgratta Scott Montaner, raami nr. GA4A7590, väärtusega vähemalt

3000.- krooni;

- 2007-2008 omastas jalgratta Trek MT220, raami nr CC3BL992, väärtusega

vähemalt 600.- krooni; tuvastamata väärtusega jalgratta Ardu 4 nr. BR6P6KD83163;

jalgratta Author Profile SX nr. HM1207968 väärtusega vähemalt 850.- krooni;

jalgratta Schwinn nr. ACE8L00469 väärtusega vähemalt 2800.- krooni; sini-must-

valge motorolleri väärtusega vähemalt 5500.- krooni; tuvastamata väärtusega jalgratta

Jamis raami nr U31Y26776 ja motorolleri tagumise osa nr KG10SA*1502264;

- 2008.a. omastas tuvastamata väärtusega fotoaparaadid Pentax Optio M20 ja

Samsung L730 ning diktofoni Olympus;

Kokku omastas Margus Ratnik 2005-2008.a. Lõuna Politseiprefektuuri vara vähemalt

15 300.- krooni suuruses summas;

Sellega pani Margus Ratnik toime KarS § 201 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o. isikule usaldatud muu võõra vara korduva ebaseaduslikult enda kasuks pööramise,

mis oli toimepandud ametiisiku poolt.

•

ajavahemikul 2008.a. II pool kuni 03.05.2009.a. korraldas Tartus, Tartu-

Jõgeva- ja Valgamaal koos Janek Prits’i, Veikko Vulf’i, Aivo Filippov’i,

Anneli Naadel’i ja Margus Ootsing’uga ebaseaduslikku jahiuluki küttimist ja

kalapüüki, küttis vähemalt 5 sinikael-parti, 20 metskitse, 2 kobrast, 2 kährikut,