2-17-106305/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-17-106305

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-106305 Tsiviilasi Bondora Servicer OÜ hagi Xxxx vastu võlgnevuse, intressi, viivise nõudes Tsiviilasja hind

6 245,14 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Bondora Servicer OÜ (registrikood 12831019; asukoht A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (e-post: jurist@julianus.ee); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht Xxxx; menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt Xxxxhageja Bondora Servicer OÜ kasuks põhivõlgnevuse summas 5 022,86 eurot, intress summas 463,08 eurot ja 02.06.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 355,82 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Xxxxhageja Bondora Servicer OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päevas alates 03.06.2017.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2 väljamõistetud viivis 355,82 eurot ja edaspidine viivis võlalt alates 03.06.2017.a ei ületaks kokku rohkem kui 5022,86 eurot.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

5. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-17-106305

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta Bondora Servicer OÜ ja Xxxxmenetluskulud Xxxxkanda.

2. Välja mõista kostjalt Xxxxhageja Bondora Servicer OÜ kasuks menetluskulud 770 eurot, millest 450 eurot riigilõiv ja 320 eurot õigusabikulud.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxxtasuda Bondora Servicer OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue Kostja on esitanud portaalis isePankur aadressil www.isepankur.ee laenutaotluse, mille Bondora AS on kinnitanud. Kostja sai endale laenusumma 5 180 eurot (punkt 1.2). Kostja tegi oma kontole väljamakse summas 4871,41 eurot. Ülejäänud laenusummast tasus kostja laenulepingu sõlmimise tasu. Tagastada tuli kostjal laenusumma terves ulatuses summas 5 180 eurot. Bondora AS tegutses laenuvahendajana. Lepingu poolteks olid kostja ja investorid, kes portaali isepankur.ee vahendusel (kehtiv ärinimi Bondora AS) sõlmisid laenulepingu. Tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga. Sellest johtuvalt ei ole lepingus näidatud ka krediidi kulukuse määra. Laenulepingu punkti 14.5 alusel kui sissenõutavaks muutunud tagasimaksete suurus tõuseb kahe tagasimakse summani ja teise tagasimakse summa sissenõutavaks muutumisest on möödunud üks kuu, muutub kogu laenusumma sissenõutavaks ja laenuandjail on õigus nõuda kogu laenusumma ja kogunenud intressi tasumist. Laenulepingu punkti 14.6 alusel on punktis 14.5 formeerunud nõue läinud automaatselt üle selle tekkimisel operaatorile - Bondora AS-le, kes on oma õigused ja kohustused üle andnud Bondora Servicer OÜ-le. Seetõttu

2-17-106305

on hagejaks Bondora Servicer OÜ. Nõude üleminekul on laenuvahendajal õigus volitada nõude sissenõudmiseks kolmandaid isikuid. Nõue on loovutatud tähtajatult ja nõuet tagasi loovutada ei ole võimalik. Bondora AS (registrikoodiga 11483929) endise ärinimega isePankur AS on oma lepingutest tulenevad õigused ja kohustused loovutanud Bondora Servicer OÜ-le (registrikoodiga 12831019) ning juhatuse liikmed Xxxxja Xxxxon seda kinnitanud.

Laenutaotluse punkti 1.4 ja 8.1 kohaselt makstakse intressi protsendina tagastamata laenusummalt alates päevast, mil laenusumma kanti laenuvõtja portaali kontole kuni laenusumma täieliku tagastamiseni määraga 38,19% aastas. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama laenutaotluse punkti 1.7 kohaselt alates 25.04.2016 igakuiselt 60 kuu jooksul. Kostja ei ole laenusummat summas 5022,86 eurot ega intressi summas 463,08 eurot vastavalt kokkulepitule tagastanud. Kostja on tasunud laenusumma katteks kokku 157,14 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 5022,86 eurot. Tulenevalt laenutaotluse punktist 1.9 ja üldtingimuste punktist 8.2 kohustub kostja tasuma laenusumma, s.h iga üksiku osamakse tagasimaksmise tähtaja ületamisel maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast lisaks intressile viivist 0,2% kalendripäevas tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 13.07.2016 võlgnevuse tõttu. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 355,82 eurot vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 5022,86 eurot, intress summas 463,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 355,82 eurot; lisaks viivised alates 3.06.2017 kuni põhinõude summas 5022,86 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt Xxxxväljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 450 eurot ning õigusabikulud summas 1 090 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 450 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 320 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus

2-17-106305

põhjendatuks esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades 1 090 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades muuhulgas, et tegemist on hageja poolt kohtusse esitatava nn tüüphagiga. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 770 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (770 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik