1-09-4276/5 · 1-09-4276/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2009 Tartu Maakohtu viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-4276 (kohtueelses menetluses nr 07260104454) riik G.I, Tarmo Laursoo, A.A ja versus Z.T Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav G.I

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx

xxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxx; töötu; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 257 järgi

Kaitsja advokaat Margo Normann

Süüdistatav Tarmo Laursoo

(isikukood 37712286014; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxx; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 257 järgi

Kaitsja advokaat Margo Normann

Süüdistatav A.A

(isikukood xxx; elukoht xxxx xxxxx

xxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; pensionär 70% töövõimekaotus; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 257 järgi

Kaitsja advokaat Raul Tosmann

Süüdistatav Z.T

(isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxx ei tööta; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 257 järgi

Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada G.I omavolis süüdi (KarS) § 257 järgi ja mõista

karistusseadustiku

talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 69 alusel asendada G.I-le

2

mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi ja

määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 30. juuni 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada G.I KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx-xxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx ;

1.2 tunnistada Tarmo Laursoo omavolis süüdi KarS § 257 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 69 alusel asendada Tarmo Laursoole mõistetud vangistus 3

kuud üldkasuliku tööga 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 30. juuni 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada Tarmo Laursoo KarS

§ 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx-xxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx ;

1.3 tunnistada A.A omavolis süüdi KarS § 257 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100

(ükssada) päevamäära, s. o 5 000 (viis tuhat) krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata A.A-le mõistetud rahaline karistus 5 000 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009

a juuli kuust igakuise rahalise karistuse osa mitte vähem kui 450 (nelisada viiskümmend)

krooni tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

1.4 tunnistada Z.T omavolis süüdi KarS § 257 järgi ja mõista talle rahaline karistus

100 (ükssada) päevamäära, s. o 5 140 (viis tuhat ükssada nelikümmend) krooni; KarS § 66

lg 1 alusel määrata Z.T-le mõistetud rahaline karistus 5 140 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a juuli kuust igakuise rahalise karistuse osa mitte vähem kui 450 (nelisada viiskümmend) krooni tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev. Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult Avo Kikojani tsiviilhagi ning

välja mõista solidaarselt G.I-lt , Tarmo Laursoolt, A.A-lt ja Z.T-lt 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni Avo Kikojani kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 G.I-lt sundraha 3 000 (kolm tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 1 323 (üks tuhat

kolmsada kakskümmend kolm) krooni 05 ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4 323.05 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a juuli kuust igakuise menetluskulu osa 400

(seitsesada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.2 Tarmo Laursoolt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 323 (üks tuhat kolmsada kakskümmend kolm) krooni 05 senti ja muu

kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 878.05 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a

juuli kuust igakuise menetluskulu osa 700 (seitsesada) krooni tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.3 A.A-lt riigi õigusabi tasu 1 323 (üks tuhat kolmsada kakskümmend kolm) krooni

05 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata

kriminaalmenetluse kulud 1353.05 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a

juuli kuust igakuise menetluskulu osa 100 (seitsesada) krooni tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.4 Z.T-lt sundraha 4 000 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 323 (üks tuhat kolmsada kakskümmend kolm) krooni 05 senti ja muu

kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata

kriminaalmenetluse kulud 5 323.05 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009.a

juulikuust igakuise menetluskulu osa 500 (seitsesada) krooni tasumine, kuni

3

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Margo Normannile 663.70 krooni ja Raul Tosmannile 663.70 krooni; 2.3 tühistada G.I-le, Tarmo Laursoole, A.A-le ja Z.T-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelud. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.4 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või

kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-4276“);

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB

Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viite- number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-4276“);

3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistused Süüdistusest nähtuvalt on G.I, Tarmo Laursoo, A.A ja Z.T

toime pannud kuriteona oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see on seotud vägivallaga ja vara hävitamisega ähvardamisega KarS § 257 järgi, mis seisnes selles, et nemad, oletades endal olevat 80% töövõimekaotusega Märt Linderi heakskiitu ja õigust tema nimel Avo

Kikojanilt aru pärida, miks viimane 24. detsembril ühise alkoholi tarvitamise käigus Märt

Linderi Makrofleksiga üleni kokku määris ja nõuda kahjutasu rikutud riiete eest, sõitsid 25. detsembril 2007 kella 19.00 ajal eelneval kokkuleppel Avo Kikojani elukohta xxxxxxxxxxxx

xxxx xxxxx xxx xxxxxx xxxx-xxxxxxxx xxxxxx , kus Tarmo Laursoo lõi Avo Kikojani korduvalt rusikaga näkku, seejärel lõi Z.T kannatanut mitu korda põlvega kehasse ja kaasas olnud raudtoruga kolm korda vastu puusa ja jalgade piirkonda, mille peale Avo Kikojan

maha kukkus. G.I , kindlustades ja toetades juuresolekuga peksjate tegevust, jälgis,

kuidas lõid A.A , Z.T ja Tarmo Laursoo maas lamavat Avo Kikojani jalgadega korduvalt keha piirkonda ja A.A lõi käe ümber olnud ketiga kannatanule pea

4 piirkonda. Kööki tulnud Arnold Siimensoni keelamine peatas peksmise ning Avo Kikojan läks Arnold Siimensoni varjus köögist tuppa, kuid G.I, A.A, Z.T ja Tarmo Laursoo järgnesid talle ja G.I küsis Avo Kikojanilt: „Kas jäi nüüd meelde?“, Tarmo Laursoo lõi Avo Kikojani veelkord rusikaga näkku, A.A lõi seejärel samuti Avo Kikojani mitu korda rusikaga näkku ning Z.T lasi Avo Kikojanile Makrofleksi pähe

ja riietele ning mööblile, seintele ja lakke, samuti lõi kannatanule puidust seinapildiga serviti kehasse.

Peksmise käigus tegi A.A teatavaks nõude Märt Linderi määritud riiete

hüvitamiseks 1000 krooni väärtuses kahe päeva jooksul ja ähvardas, et mittetasumisel kõik kordub ja majale pannakse tuli räästasse. Oma tegevusega põhjustasid G.I, A.A , Z.T ja Tarmo Laursoo Avo Kikojanile hirmu ning füüsilist valu ja tekitasid vasakule oimu piirkonda ja kulmule haavad 10x5 cm suurusel alal, parema kõrva haava, mõlema silma alla verevalumid, vasaku randme pindmised haavad, parema rangluu keskosa kriimustused

ja verevalumi, vasaku küünarliigese valulikkuse ning tekitasid varalist kahju 3 500 krooni väärtuses sisustuse ja riiete rikkumisega.

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe-

menetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) G.I KarS § 257 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud; KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada G.I-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb G.I teha (3x30)x2=

180 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 12 kuud; KarS § 69 lg 4 kohaselt on G.I

kohustatud üldkasuliku töö sooritamise tähtajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud

kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ; 2) Tarmo Laursoo KarS § 257 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud; KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada Tarmo Laursoole mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb Tarmo Laursool teha (3x30)x2=

180 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 12 kuud; KarS § 69 lg 4 kohaselt on Tarmo Laursoo

kohustatud üldkasuliku töö sooritamise tähtajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud

kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ;

3) A.A KarS § 257 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 100 päevamäära, päevamäära suuruseks 50 krooni arvestades summas 5 000 krooni;

4) Z.T KarS § 257 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 100 päevamäära, päevamäära suuruseks 51.40 krooni arvestades summas 5 140 krooni.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

5 kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 257 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Avo Kikojan on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 3 500 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista

solidaarselt G.I-lt , Tarmo Laursoolt ja A.A-lt 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni Avo Kikojani kasuks.

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava G.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava G.I

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 331.85 krooni.

Süüdistatava Tarmo Laursoo kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava Tarmo

Laursoo kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 331.85 krooni.

Süüdistatava A.A kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava A.A

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 331.85 krooni.

Süüdistatava Z.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava Z.T

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 331.85 krooni.

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 120 krooni.

6

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda vähendada sundraha 3000 kroonini ja G.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3000 krooni, riigi õigusabi tasu 1 323.05 (991.20+331.85) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks;

2) Tarmo Laursoolt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 323.05 (991.20+331.85) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks;

3) Arvestada süüdistatava majanduslikku olukorda vabastada sundraha tasumisest, A.A-lt

välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 1 323.05 (991.20+331.85) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks; 4) Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda vähendada sundraha 4 000 kroonini. Z.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4000 krooni, riigi õigusabi tasu 1 323.05 (991.20+331.85) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik