1-15-10952/33 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-10952

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-15-10952

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk

Zemfira Lampmann

Kohtuasi XxxxVangla esitatud materjalid P.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu P.S (ik: XXX; viibib XxxxVanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 28.08.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada P.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6

(kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks XxxxVangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada P.S katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada P.S-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul xxxx 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

6) hüvitada rahaline võlg (kriminaalhooldaja arvamuses näidatud summa on 1799,71 eurot) hiljemalt 01.01.2018.a, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi.

4. P.S-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. P.S vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks XxxxVanglale, prokurörile, XxxxVangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja P.S-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XxxxVangla esitas 18.07.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava P.S-i kohta

koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P.S on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 21.01.2016.a otsusega KarS § 169 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel 8-kuulise vangistusega, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga.

Harju Maakohtu 20.03.2017.a määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele P.S-ile

Harju Maakohtu 21.01.2016. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 11.03.2017.a ja lõpp on 09.10.2017.a.

P.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, millest 2 on kehtivad, vanglas viibib esimest korda. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

P.S-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et P.S on lähedastest Tallinnas elavad vanemad, vend ja alaealised lapsed. P.S soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral asuda elama vanemate juurde aadressile Xxxx. Vanemad on nõus P.S lubama endi juures elada ja ka osutama hädapärast materiaalset abi. Vangistusest vabanemisel oleks P.S-i vend nõus teda oma firmas tööle võtma, kui P.S peaks seda soovima.

P.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Avaldas kohtuistungil, et enam alkoholi tarvitama ei hakka, tahab kodeeruda xxxx haiglas. On nõus kohustusega maksta elatis 1700 eurot aasta lõpuni.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab P.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör P.S-ile katseaja määramist ja isiku allutamist käitumiskontrollile kuueks (6) kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi

P.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

P.S-i arvamuse, leiab, et P.S-i võib vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.S-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 5 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline alluma kehtivatele reeglitele ka vabaduses. Kohus usub, et esmakordne vangistus on pannud P.S-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkohol, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab P.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Samuti arvestab kohus, et kohtuistungil avaldas kinnipeetav valmisolekut tasuda käesoleva aasta lõpuks rahaline kohustus (võlg ülalpidamiskohustuse eest ligikaudses summa 1700 eurot).

Nimetatu kinnitab, et P.S on mõistnud oma senise hoolimatu käitumise hukka ning mõistnud kohustuse täitmise vajalikkust.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav väheohtlik. Pärast vabanemist on P.S olemas ka kindel eluja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik ning P.S on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/